Võrdne kohtlemine Eestis sh. mitmene diskrimineerimine

1. Võrdne kohtlemine Eestissh. mitmene diskrimineerimine Kelly GrossthalEesti Inimõiguste Keskusinimõigused.ee27.09.2014

2. Mis on sallivus? Mis on diskrimineerimine?

3. Sallivuse mõiste puudub seadustes. Millega siis on tegu? Erinevuste ja eripärade aktsepteerimine?“Sallivus on suurim vaimuand; see nõuab ajult samasugust pingutust nagu jalgrattal tasakaalu hoidmine.”(“Minu elu lugu”, 1902)Helen Keller(1880-1968 pimekurt ameerika kirjanik, poliitiline aktivist ja lektor)

4. Diskrimineerimine/ebavõrdne kohtlemine • ÜRO Inimõiguste Komitee: diskrimineerimine on iga eristamine, väljaarvamine, piiramine või eelis, mida tehakse sellisel alusel nagu rass, nahavärvus, sugu, usuline, poliitiline või muu veendumus, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, varanduslik, seisuslik või muu staatus ja mille eesmärk või mõju on selline, et ta riivab isikute õigusi ja võimalusi kasutada ja teostada kõiki enda õigusi ja vabadusi võrdsetel alustel.

5. Diskrimineerimine/ebavõrdne kohtlemine • Ebaseaduslik ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine on üksnes selline inimeste ja gruppide erinev kohtlemine, mis on seadusega keelatud ja millel ei ole objektiivset põhjendust. • Võrdse kohtlemise norm omandab konkreetse tähenduse juhul, kui seadus(t)es on määratletud, keda tuleb võrdselt kohelda (kelle kohta diskrimineerimise keeld kehtib) ja millistel puhkudel tuleb võrdselt kohelda (millistes valdkondades ja milliste õigustevabaduste suhtes).

6. Vajalik on isik, kellega võrrelda – isik, kes on põhimõtteliselt samas olukorras, ainukeseks erinevuseks konkreetne alus (nt rass, sugu vms) • Olukorrad on võrreldavad • Puudub objektiivne ja mõistlik õigustus Võrdse kohtlemise test

7. Objektiivne ja mõistlik õigustus? • legitiimne (õiguspärane) eesmärk • on proportsionaalne ja eesmärgi saavutamiseks vajalik, sobiv ja mõõdukas • alternatiive ei ole – see on meede, mis põhjustab kõige väiksemat kahju võrdse kohtlemise põhimõttele • eesmärk on piisavalt tähtis, et õigustada sellist kahju

8. Näited õigustatud ebavõrdsest kohtlemisest Seadustes: • Kutsenõuded – nt naishääl koori jaoks, näitleja konkreetse rolli jaoks, modell, puueteta isik tantsimiseks • Usuorganisatsioonid – kui isiku usutunnistus on konkreetse tegevuse juures oluline. • Soo ja hooldamiskohustuse tõttu tehtavad eelised • Töötajate esindusfunktsioonide täitmiseks tehtavad eelised • Meetmed avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise, teiste inimeste õiguste või vabaduste kaitseks – nt pilootidele vanusepiirangu seadmine • Abinõude rakendamine puuetega inimeste jaoks

9. Positiivsed meetmed • Õigustatud ebavõrdne kohtlemine sisaldab ka positiivseid meetmeid – üldine eesmärk on praktilise ebavõrdsuse kaotamine • Lubatud vahel seadustega – toetuse kohustus (nt töösuhetes raseduse korral) NB! Kui kodanikuühendusel on olemas mitmekesisuse edendamise plaan, on teatud tingimustel õigustatud eelisvärbamine värbamise viimases etapis võrdsete kandidaatide puhul.

10. Põhiseadus §12 – üldine võrdsusõigus Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida • rahvuse, • rassi, • nahavärvuse, • soo, • keele, • päritolu, • usutunnistuse, • poliitiliste või muude veendumuste, • samuti varalise ja sotsiaalse seisundi, • muude asjaolude tõttu.

11. Eriseadused Kohaldatakse põhiseadusliku (üldise) võrdsusõiguse asemel. • Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS), jõustus 1.05.2004.a. – keeld diskrimineerida soo tõttu. • Keeld kehtib kõigis eluvaldkondades, va registrisse kantud usuühendustes usu tunnistamisel ja viljelemisel või töötamisel vaimulikuna ning perekonna- ja eraelu suhetes.

12. Võrdse kohtlemise seadus (VõrdKS) • Jõustus 1.01.2009.a – keeld diskrimineerida järgmiste tunnuste tõttu: • rahvus (etniline kuuluvus); • rass; • nahavärvus; • usutunnistus või veendumus; • vanus; • puue; • seksuaalne sättumus; • perekondlike kohustuste täitmine; • sotsiaalne seisund; • töötajate huvide esindamine või töötajate ühingusse kuulumine; • keeloskus; • kaitseväeteenistuse kohustus.

13. Võrdse kohtlemise seadus (2) • VõrdKS eristab kaitstavaid alasid vastavalt sellele, millel diskrimineerimine põhineb. Laiem kaitse: 1) rahvus (etniline kuuluvus); 2) rass 3) nahavärvus Keeld kehtib: • Töösuhetega seotud küsimustes; • Sotsiaalhoolekandeteenuste, tervishoiuteenuste, sotsiaalkindlustusteenuste, hariduse, avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste sh eluaseme kättesaadavus.

14. Võrdse kohtlemise seadus (3) Keeld inimest ebavõrdselt kohelda ainulttöösuhetega seonduvalt järgmiste tunnuste alusel: 1) usutunnistus või veendumus; 2) vanus; 3) puue; 4) seksuaalne sättumus Lisaks veel järgmiste tunnuste alusel: • *perekondlike kohustuste täitmine; • *sotsiaalne seisund; • *töötajate huvide esindamine või töötajate ühingusse kuulumine; • *keeloskus; • *kaitseväeteenistuse kohustus.

15. Viimane slaid seadustest, ausõna! • Töölepingu seadus – tööandja kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet. • Lastekaitse seadus – laste võrdsed õigused. • Haldusmenetluse seadus – võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine toimingu tegemisel. • Karistusseadustik – vaenu õhutamise keeld võrdõiguslikkuse rikkumine.

16. Jagatud tõendamiskohustus Nt erinev palk tulenevalt soost: ohver peab üksnes tõestama, et • ta saab vähem palka kui teisest soost töökaaslane • ta teeb samaväärset tööd kui see töökaaslane Sellega on tõstatatud eeldus, et aset leidis erinev kohtlemine, mida saab seletada üksnes sooga. Nüüd on tööandja kohustus tõestada, et 1) ta ei ole võrreldavas olukorras oma kolleegiga (ei ole sama töö) või 2) erinev kohtlemine toimus sooga mitteseotud,objektiivsetel, alustel või 3) erineval kohtlemisel soo alusel on objektiivne ja mõistlik põhjendus

17. Tõestama ei pea: • diskrimineerija eelarvamusi • tahet diskrimineerida • tegeliku ohvri olemasolu – nt kui mõni esindusorganisatsioon otsustab kaebuse esitada

18. Aitäh kuulamast! Kontakt: kelly.grossthal@humanrights.ee