1 / 63

NSVL- ENSV

NSVL- ENSV. JVG 2009-2010. 1944-1991. EESTI NSV VAPP. EESTI NSV LIPP. Juba esimeses vallutatud Eesti linnas, Võrus olid tegevust alustanud Eesti NSV niinimetatud valitsusasutused. Tallinna vallutamise järel koolisid need pealinna. Valitsejad. Eestimaa Kommunistlik Partei

bonner
Download Presentation

NSVL- ENSV

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. NSVL- ENSV JVG 2009-2010

  2. 1944-1991 EESTI NSV VAPP EESTI NSV LIPP

  3. Juba esimeses vallutatud Eesti linnas, Võrus olid tegevust alustanud Eesti NSV niinimetatud valitsusasutused.

  4. Tallinna vallutamise järel koolisid need pealinna

  5. Valitsejad • Eestimaa Kommunistlik Partei • Ministrite Nõukogu • ENSV Ülemnõukogu

  6. Eestimaa Kommunistlik Partei

  7. Karotamm, Nikolai 28.9.1944 - 26.3.1950 Olles veendunud kommunist, ei soovinud ta oma kodumaale ometi halba ja püüdis mõnikord ajada “oma joont”, mis talle hiljem koha maksis. • Säre, Karl • 1940-1941 Johannes Käbin 04.195026.07.1978

  8. Karl Vaino • 26.07.197816.06.1988 • Vaino Väljas • 16.06.198803.1990

  9. Ministrite Nõukogu

  10. Aleksei Müürisepp 29.03.195112.10.1961 Valter Klauson 12.10.196118.01.1984 Arnold Veimer 28.09.1944 -29.03.1951

  11. Indrek Toome 16.11.198803.04.1990 Bruno Saul 18.01.198416.11.1988 Edgar Savisaar 03.04.199008.05.1990

  12. ENSV Ülemnõukogu

  13. Nigol Andresen 29.11.194605.03.1947 Johannes Vares 25.08.194029.11.1946 Eduard Päll 05.03.194704.07.1950

  14. Johan Eichfeld 04.02.195812.10.1961 August Jakobson 04.07.195004.02.1958 Aleksei Müürisepp 12.10.196107.10.1970

  15. Johannes Käbin 26.07.197808.04.1983 Artur Vader 22.12.197025.05.1978 Arnold Rüütel 08.04.1983 -06.10.1992

  16. Eesti NSV territoorium, haldusjaotus ja piirid 1944-1945

  17. 1945. aasta alguses võeti Moskva korraldusel ENSV koosseisust kolm Narva jõe tagust valda ja need liideti Vene Föderatsiooni koosseisu samal ajal liideti Vene Föderatsiooni koosseisu ka suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga.

  18. Järelikult oli Eestis nüüd 10 maakonda.

  19. 1946. aastal loodi omaette maakond Hiiumaa; 1949. aastal tekkisid Eesti kaardile eraldi maakondadena Jõhvi- ja Jõgevamaa. Seega oli 1940. aastate lõpus Eestis ühtekokku 13 maakonda.

  20. 2 1 3

  21. 1950.a. alustati ENSV rajoniseerimisega. Selle eesmärgiks oli muuta Eesti haldusjaotust vastavalt Venemaa eeskujule. Maakonnad nimetati ümber rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. Läbi aastate rajoonide arvu pideval muudeti: alguses oli neid väga palju (nii sooviti valitsemist rahvale lähemale tuua; nii näiteks oli isegi Saaremaa jaotatud kaheks – Kuressaare ja Orissaare – rajooniks), hiljem(1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses) rajoonide arvu pideval vähendati. Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks – Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks.

  22. 3 1 2

  23. 1959- Ainukese linnana nimetati ENSV ajal 1952. aasta mais ümber Kuressaare: aastatel 1952-1988 nimetati seda linna Kingissepa linnaks.

  24. 1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NSV-s välja 15 rajooni – Hiiumaa, Haapsalu, Harju, Rakvere, Kohtla-Järve, Kingissepa, Pärnu, Rapla, Paide, Jõgeva, Tartu, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru rajoon..

  25. Lisaks oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe. Ülejäänud linnad olid rajoonilise alluvusega

  26. Eesti NSV rahvastik

  27. Kommunietliku Partei kõige hirmuäratavamaksrelvaksolid julgeolekuorganid, jühidald NKVD,1954. aastast kehtinud nime järgi aga KGB. STALINI AEG-1944-1953

  28. Julgeolek alustasmassilisiarreteerimisiesimesel võimalusel,1944 aastal, saates järgneva kümne aastaga sunnitööle või hukkamisele vähemalt 30000 inimest. Tavaline karistus oli 25+5 ( 25 aastat vangrilaagrit ja 5 aastat asumist), mille määramiseks oli võimalikke põhjusi rohkelt- teenimine Saksa sõjaväes või Omakaitses,politseis,mõnes saksaaegses riigi-või omavalitsusametis jhe.

  29. Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn. juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega.

  30. Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Johannes Käbin, kes jäi sellele kohale 28 aastaks.

  31. Rahuolematus valitsuse poliitikaga väljendus metsavendade aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 1944–1953.

  32. Metsavennad kasutasid sageli keldreid, tunneleid või keerulisemaid maa-aluseid punkreid nagu näiteks see siin.

  33. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Sellistes loomavagunites küüditati eesti rahvast Siberisse

  34. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumis koostati spetsiaalne Operatiivplaan "Priboi" (vene keeles "Murdlainetus") projekt. Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast.

  35. Haapsalus elav Eerita Kärmet meenutab, kuidas ta väikse tüdrukuna emaga Siberisse viidi ja seal orvuks jäi. 60 aastat hiljem ei ole tal ühtki vihjet ema saatuse kohta – kui jätta arvestamata üks peaaegu seletamatu juhtum.

  36. Eraldi korraldati 1950–1951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal.

  37. 1956. aastal mõistis Nikita Hruštšov NLKP XX kongressil Stalini kuriteod hukka. Sulaaeg-1953-1970

  38. Johannes Käbin Käbinit peetakse tavaliselt suhteliselt mõõdukaks poliitikuks, kes ei sundinud väga peale Moskva-poolseid suuniseid. Ta kasutas kõnekeelena enamasti eesti keelt.

  39. The launching of the passenger boat Vanemuine in 1965 reopened the traffic between Estonia and Finland

  40. The hugely popular TV programme Horoskoop presented the same songs performed at Eurovision.

  41. 1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu oskav Karl Vaino. Stagnatsiooniaeg -1970ndad

  42. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka dissidentlus, mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt 40 kiri 1980. aastal. Andres Tarand Marju Lauristin Paul-Eerik Rummo

  43. One of the best-loved young poets of the time, Paul-Eerik Rummo

More Related