PUUETEGA INIMESTE HOOLEKANNE EESTIS

1. PUUETEGA INIMESTE HOOLEKANNE EESTIS Helen Tomp Mõdriku 2010

2. Hoolekande ajalugu Eestis Pärisorjuse kaotamisest 19.sajandi alguses kuini Eesti Vabariigi kehtestamiseni langes vastutus ühiskondliku toimetuleku eest linna- või maakogukondadele. Hoolekande korraldamine läks koguduselt valdadele. Moodustati vaeste hoolekogud ja vallale tuli kohustus hoolitseda oma vaeste eest. Seda perioodi on nimetatud ka vaeste hoolekandeperioodiks. Alustasid tegevust esimesed eraorganisatsioonid.

3. Hoolekande ajalugu Eestis 19. sajandi lõpus tunti Eestimaal kolme ühiskondlikku hoolekandevormi: 1. hoolekannet asutuses- kinnine hoolekanne 2. abi andmist koju- lahtine hoolekanne 3. paigutushoolekannet ehk hooldust peres- lahtine hoolekanne.

4. Puudega täiskasvanud inimeste hoolekanne tähendab erinevaid sotsiaalteenuseid, milles oluline on  raske ja sügava puudega inimeste kõrvalabi vajaduse hindamine ning vastavalt selle tulemustele hooldaja määramine ja /või sobiva teenuse osutamine. • Puuetähendab inimese mõne anatoomilise, füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kaotust või kõrvalekallet. • Puuded jagunevad: Sügav puue Raske puue Keskmine puue

5. Eesti Vabariigi PI Hoolekanne Eesti Vabariik (1918-1940). Hakkas kujunema terviklik hoolekandesüsteem. Põhirõhk langes kohalikule omavalitsusele – iga vald hoolitses oma abivajajate eest 1918.aastal loodi Töö-ja Hoolekandeministeerium 1925.aastal võeti vastu Hoolekandeseadus Suurenes eraorganisatsioonide osa Algas sotsiaaltöötajate koolitus

6. Eesti Vabariigi PIH ajalugu 1920 asutati EELK Sisemisjoni Selts – mille tähtsamad asutused olid nõrgamõistuslikke laste kasvatusasutus Pärnu-Jaagupis, Kose-Uuemõisa Tütarlaste kodu ja hoolekandetalu 1920asutati Punase Risti poolt Imastu invaliidide kodu. Punasel Ristil ja heategevusühing Ühisabil oli tähtis roll ka erahoolekandel 1918-40 aastatel 1921 moodustati Tartus Eesti Pimedate Hooleksnde Selts”Pimedate Abi”. See daatum tähistab Eesti Pimedaterahvusliku organisatsiooni sünniaega. See on vanim puuetega inimeste organisatsioon. 1922 asutati Eesti Kurtide Selts, mis on Eesti Kurtide Ühingu eelkäija . Selle eesmärgiks oli tõsta kurttummade hariduslikku ja kõlbelist taset. 1923.aastal alustati uue hoolekandeseaduse ettevalmistamist ja see võeti Riigikogu poolt vastu 19.juunil 1925. 1935 ilmus Eesti Vabariigi Hoolekandeseadus paranduste, täienduste, kommentaaridega

7. Eesti Vabariigi PIH ajalugu • 1919 oli kohtade arv hoolekandeasutustes 2005, siis 1924 juba 4280. 1925-1935 a.kiire areng: • abiandmine koju, • hoolealuste paigutamine võõraste perede hooldamisele, • arstiabi andmine ravilas, • hoolekanne muul teel. • 1937 pandi maksma „Lastekaitse ja hoolekande seadus“. Üha laiendati haiglate, sanatooriumite, vanadekodude, apteekide võrku. • Hoolekandeseadused hõlmasid kõikvõimalikud alad, kus riigi abi võis esindada: isikud sünnipäraste vigadega, orbunud, vanurid, invaliidid ja isikud ravimatute haigustega, tule- või loodusõnnetustes vara kaotanud isikud. Eriliselt hoolt kanti pimedate, kurtide ja vaimuhaigete eest. Tiisikushaigeile oli eri fond, 9 sanatooriumit ja 13 nõuandlat. Hoolekande korraldajaks oli kohalikud omavalitsused riigi kontrolli all.

8. PI hoolekanne Eesti NSV ajal Eesti NSVs kohaliku omavalitsuse ja eraorganisatsioonide roll kadus • riigi tugev sekkumine ja kontroll hoolekande korraldamise üle. • rõhk sotsiaalkindlustusele, vähem hoolekandele • abi anti teatud gruppidele • raskete liikumis-ja vaimupuuetega inimesed ning puuetega lapsed paigutati hoolekandele • kurdid ja pimedad olid eelistatud • abi andmine koju taastati 80ndate aastate alguses • lisandus uusi hoolekande vorme • Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeeriumi alluvuses 1948 töötas 335 hoolekande institutsiooni, lastekodud, vanadekodud ja internaatkodud puudelastele ja eakatele.

9. Hoolekande areng 1940-1991 • 1944 Suure Isamaasõja invaliidide, veteranide elujärje parandamine, soodustuste võimaldamine. • Kohalike omavalitsuste ja eraorganisatsioonide roll kadus, hoolekande kontroll riigile Suurem rõhk oli pandud sotsiaalkindlustusele, väiksem hoolekandele. • Raskete liikumis- ja vaimsete puuetega inimesed ning puuetega lapsed olid tabu • Kurdid ja pimedad olid invaliididest eelisolukorras. Abivajaja probleemid jäid sageli kas teadmatuks või kaugeks. • Abiandmine koju tuli tagasi1980 ndate algul • 1980. aastate lõpul tuli juurde ka uusi hoolekandevorme ning hakkasid tekkima ühiskondlikud organisatsioonid. Seda perioodi iseloomustab abiandmise juhuslikkus

10. Enne taasiseseisvumist • 1987 alates tekkisid vanurite, puuetega ja haigete inimeste esimesed ühendused (Invaühendus, Reumaliit, Pensionäride Liit Jt.). • Lapsed kes ei suutnud tavakoolis toime tulla, saadeti eriinternaatkooli, puudelapsed hoolekandesüsteemi kuuluvatesse kinnistesse lasteasutustesse. • Nõukogude Liidus domineeris kinnine hoolekanne • Nõukogude ajal tegeles sotsiaalhoolekandega Kurtide Ühing ja Pimedate Ühing • 80-ndatel algas füüsiliste puuetega inimeste liikumine

11. Hoolekande areng 1985- 1995 • Seda kümnendit iseloomustab hoolekande põhimõtete, meetodite, korralduse, struktuuride, sihtgruppide jms. muutumine. • Domineerib sotsiaalprobleemide käsitlemine individuaalsete probleemidena, õpitud abituse teooria • Riigi vähene sekkumine, kokkulepete ja koostöö puudumine omavalitsustega • Hoolekande arengus puudub kindel suund • Omavalitsustasandi hoolekannet mõjutab koostöösõprusomavalitsustega jm. välismaiste partneritega. • Kasvab institutsionaalse hoolekande maht • Luuakse päevakeskused • Kriisi tõttu muudetakse väikehaiglad ümber hoolekandeasutusteks

12. Puuetega inimeste hoolekanne puuetega isikutele teiste inimestega võrdsete võimaluste kindlustamiseks, nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks KOV: • 1. loob võimalused puudest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks ravi, rehabilitatsiooni, õpetuse ja tõlketeenustega; • 2. loob koostöös pädevate riigiorganitega võimalused puuetega inimeste konkurentsivõimet tõstvaks kutseõpetuseks; • 3. sobitab koostöös pädevate riigiorganitega töökohti ja loob rakenduskeskusi; • 4. korraldab invatransporti ; • 5. tagab puuetega inimestele juurdepääsu üldkasutavatesse hoonetesse; • 6. määrab vajadusel tugiisiku või isikliku abistaja; • 7. korraldab eestkostet ning seab hoolduse. Puuetega inimestele täiendavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise sätestab eraldi seadus.

13. Hoolekande 2 põhimõtet • Hoolekanne peab olema suunatud isiku enda võimete arendamisele, • Et inimene saaks elada võimalikult iseseisvat elu, elada võimalikult normaalselt, st elada koos teiste inimestega, suhelda • Teostusviisid: • Integreerimine ja kaasamine • Individualiseerimine – igaüks on kordumatu indiviid • Terviku nägemine – koostöö spetsialistide vahel + kaasata puudeinimene • Kvaliteet – mitte rahulduda odavate lahendustega, alahinnates klienti • Integriteet – puutumatus, kordumatus. Respekteerida kui isiksust. • Iseotsustamine oma elu üle – autoritaarse süsteemi muutmine demokraatlikuks • Õigus lähedusele, turvalisusele – õigus elada kodus, tuttavas ümbruses

14. Puuded • Kuulmispuuded jagunevad raskusastme järgi: kerge-, keskmise-raske kuulmispuue ja kurtus • Keele- ja kõnepuue – sh suhtlemispuue, lingvistiliste funktsioonide puue, kõnepuue, kõnevormipuue. • Vaimu- ja/või liitpuudega inimesed • Nende puuete koos vaatlemist õigustab mitu asjaolu: esiteks kaasneb tihti vaimupuudega mõni muu puue ja teiseks on neil sageli kokkulangev bioloogiline põhjus. • Vaimupuue – IQ test mõõdab tajumisvõimet, seoste mõistmist, mälu tegevust, teadmiste hulka. Vaimupuuet esineb neljas raskusastmes: kerge-, mõõdukas-, raske-, sügav vaimupuue

15. Puuetega inimestele pakutavad teenused jagunevad Riiklikud- ja KOV teenused

16. Tugikodu • Noortekodu • Üldhooldekodu • Koolkodu • Sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus • Erihooldekodu:tugevdatud järelevalvega ,tugevdatud toetusega • Päevakeskus • Päevane hooldus hoolekandeasutuses • Toetatud elamine • Igapäevaelu toetamine

17. Teenused • Toetatud töötamine • Juhtumikorraldus • Toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused • Isikliku abistaja teenus • Tugiisikuteenus • Viipekeele tõlgiteenus • Transporditeenus • Tehniliste abivahenditega varustamine

18. Rehabilitatsiooniteenuse liigid • Rehabilitatsiooni nõustamine • Pedagoogiline rehabilitatsioon • Sotsiaalne rehabilitatsioon • Kutsealane rehabilitatsioon • Kohanemis- või toimetulekutreening • Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon

19. Rehabilitatsiooni teenused • Rehabilitatsiooni plaan • Sotsiaaltöötaja • Füsioterapeut • Tegevusterapeut • Eripedagoog • Psühholoog • Psühhiaater • Logopeed

20. Rehabilitatsiooniteenuseteenuse eesmärk • on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist • Alaeesmärgid: puudega lapsed puudega tööealised puudega eakad

21. Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon • on indiviidi iseseisva funktsioneerimise optimaalse taseme taastamise protsessi, eesmärgiga tõsta tema toimetulekuvõimet. Habilitatsioon on indiviidi funktsioonide piiratuse või puudumise kompenseerimine ja selle tulemusel tema iseseisva toimetulekuvõime arendamine/parandamine.

22. Rehabilitatsiooniteenuse osutajad • 2008. a teenuse osutajaid (halduslepinguid 64 ) • 2009. a halduslepingud on sõlmimisel (taotlusi 76) • Täisealistele 66 asutust • Psüühikahäirega isikutele 47

23. Riiklikud hoolekandeasutused 2007.a. loodi erihoolekandeasutuste haldamiseks ja teenuste korraldamiseks riigile kuuluv AS Erihoolekanne • Harjumaal 5, • Hiiumaal 1, • Lääne-Virumaal 4, • Ida-Virumaal 5, • Tartumaal 6, • Viljandimaal 3, • Põlvamaal 2 • Valgamaal 1, • Pärnumaal 2, • Saaremaal 3, • Läänemaal 3, • Jõgevamaal 1 • Raplamaal 1

24. Puuetega inimeste hoolekanne • Saavutamata eesmärkidest on puuetega inimeste parem integreerumine Eesti ühiskonda. • 1995 kiitis Eesti Vabariigi Valitsus heaks dokumendi puuetega inimeste tegevuspoliitika kohta • Samas on Eestis loodud Puuetega Inimeste Koda ja tema kohalikud esindused 15 maakonnas. • Viimastel aastatel on oluliselt muutunud puuetega inimeste õiguste teadvustamine Eesti ühiskonnas • Paranenud on puuetega inimeste kaasamine ühiskonnaellu, sotsiaalne integratsioon ja võimalused iseseisvaks elukorralduseks.

25. Nõustamiskeskused puuetega inimestele • Ida-Virumaa Maakondlikus Teavitamis- ja Nõustamiskeskus • Jõhvi Nõustamiskeskus • Pärnumaa Maakondlikus Teavitamis- ja Nõustamiskeskuses pakutavad • Pärnu Nõustamiskeskus • Nõustamiskeskustes pakutavad teenused: • sotsiaalnõustamine; • psühholoogiline nõustamine; • kogemusnõustamine. • perenõustamine; • võlanõustamine; • psühhiaatriline nõustamine; • sotsiaalsete sõltuvuste alane nõustamine; • juriidiline nõustamine.

26. Eesti Puuetega Inimeste Koda • Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Eesmärgi saavutamiseks teeb Koda koostööd EV võimu- ning valitsusorganitega. Koja tegevuses lähtutakse Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioonist. Asutati 1993 • Tegutseb 30 liitu (163allorganisatsiooni) ja 16 kohaliku koda (210 allorganisatsiooni)

27. KASUTATUD ALLIKAD: • Ajakiri Sotsiaaltöö 2005/4.lk 52-57 • Ajakiri Sotsiaaltöö.2005/3.lk 22-25 • B.Tesnov „Eesti rahva lühiajalugu“ Vancouver-Tartu 2001 Trükk: OÜ Greif. Tartu • Eesti sotsiaalkaitse käsiraamat ja sõnastik. 1998 . Consensus programme Phare. PLS consult Sotsiaalhoolekanne. • Koostaja V.Pavel.Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis.Käsiraamat.2000/2001.EV Sotsiaalministeerium Rahvatervise ja Sotsiaalkoolituse Keskus Eesti PRÜ • Koostanud R.Kreem. Sotsiaaltöö teooria ja praktika. 1995. Tartu. O/Ü Grif   • Koostanud R.Saard .Diakoonia käsiraamat.2007.Tallinn.OÜ Vali Press • Koostanud T.Tulva. Eesti sotsiaaltöö küsimusi. Teadusartiklite kogumik. 1994.Tallinn, Tallinna Pedagoogikaülikool • M.Malvet.M.Mikkola.Sotsiaalhoolekanne.1998.Kareacio.AS Sinisukk • P.Kokk,T.Kurves. Riiklike erihoolekandeasutuste ja-teenuste reorganiseerimise kava.Tallinn 2006 • T.Tulva.Eesti sotsiaaltöö ajas ja muutumises. 1996. Tallinn. AS Spin Press • T.Tulva.Vana ja uus Eesti hoolekandes.1997.Talinn.Tallinna Pedagoogikaülikool • V.Pavel. Sotsiaaltöö ümber mõtestamine.2004.Tallinn. Greif • http://www.epikoda.ee/ • http://www.sm.ee/