1 / 44

Piiride seadmine

Piiride seadmine. Nelly Randver MTÜ Perekoolituskeskus Sina ja Mina TÜ Narva kolledž lektor. Sageli esitatavad küsimused. Kuidas kutsuda last korrale ja õpetada sõnakuulelikkust? Kuidas kasvatada oma lastest teistest ja iseendast lugupidavaid inimesi? Kuidas ja millal piire seada?.

charla
Download Presentation

Piiride seadmine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Piiride seadmine NellyRandver MTÜ Perekoolituskeskus Sina ja Mina TÜ Narva kolledž lektor

  2. Sageli esitatavad küsimused • Kuidas kutsuda last korrale ja õpetada sõnakuulelikkust? • Kuidas kasvatada oma lastest teistest ja iseendast lugupidavaid inimesi? • Kuidas ja millal piire seada?

  3. Piiride seadmine? • Mõni vanem kardab hirmsasti väljendeid:. • “piiride seadmine”, • “korrale kutsumine”, • “sõnakuulelikkus” jne. • See tundub lapse ahistamisena. • Paraku õigel ajal seadmata piirid ja reeglid võivad tuua hilisemas eas vanemale palju muret ja peavalu.

  4. Piiride seadmine • Piiride kehtestamine ei tähenda ahistamist, vaid: • reeglite ja • korralduste-raamide määratlemist, mis võimaldavad lapsevanemal võtta vastu otsuseid ja käituda vastutusvõimeliselt. • See tähendab, et tõmmatakse joon, kust üle ei astuta (kindel magamamineku aeg, kohustused perekonnas).

  5. Piiride seadmine • Alati tuleb ette olukordi, kus tehakse erandeid, kuid erand on ainult erand! • Piiride seadmine ei tähenda: • põhjendamatuid piiranguid, • loovuse mahasurumist ja • isiksuse ümberkujundamist.

  6. Vanemate eesmärk on • Vanemate eesmärk on kasvatada oma lastest: • ausad, • julged, • vastutustundlikud ja • hoolivad inimesed. • Lastekasvatus on suur töö: • vastutus koos kohustustega, aga ka • rõõm ja õnnistus.

  7. Miks piirid? • Piirid annavad vanematele võimaluse lapsi oskuslikult juhendada ja laste energiat sobivatele radadele suunata. • Õpetada lapsi eristama: • head kurjast ja • õiget valest.

  8. Miks piirid? • Piire seades reageerime: • ohtlikule, • ennasthävitavale või • kohatule käitumisele. • Lastele ei pruugi need meeldida • Kuid seda on vaja. • Kui lapsevanem piire ei sea, põikleb ta vastutustundlikust käitumisest kõrvale.

  9. Miks piirid • Piirid on vajalikud ka lastele endile, kuigi: • nad üritavad neid laiendada • nende vastu mässata. • Piirid annavad tegelikult lapsele: • turvalisuse ja • kasvatavad neisse juba maast madalast käitumisharjumused.

  10. Lapsevanem ja piirid • Lapsevanema roll on: • õpetada, • juhatada, • distsiplineerida ja • eelkõige armastada. Kõik eespool loetletud komponendid ongi armastuses koos.

  11. Tegurid mis mõjutavad piiride seadmist • Me kõik oleme erinevad, igas kodus on piirid erinevad. • See, mis ühes kodus lubatud ja normaalne, on teises kodus vastuvõetamatu käitumine. • Piirid olenevad sellest kus käitumine toimub,: • kas kodus või külas, • mis vanuses lapsega on tegemist

  12. Taluvuse piir • Seega jaotub meie käitumine nagu meie laste käituminegi • vastuvõetavaks ja • vastuvõtmatuks ehk ebasoovitavaks. • Selle, millisesse kategooriasse käitumine kuulub, määrab ära taluvuse piir.

  13. Taluvuse piir • Taluvuse piir sõltub tihti: • inimese emotsionaalsest seisundist rahulik-närviline, • eelkõige teada, mis toimub lapsevanema enda sees, mille pärast ta tegelikult muretseb.

  14. Lastevanemate endi piirid • Kuidas auru välja lasta, ilma et kahjustuksid suhted lähedastega.? • Lastele piiride seadmisel peavad olema paigas piirid meis endis. • Millised on reeglid ja piirid meie • elus, • töös, • suhetes?

  15. Lapsevanema elus reeglid • Rusikareegel, mis tuleks meelde jätta, on see, et lapsed ei õpi mitte meie sõnadest, vaid tegudest. • Kui me ise ei pea reeglitest kinni, õpivad lapsedki seda, et reeglitest ei pea kinni pidama. • Kui oleme ebaausad ja valelikud, õpivad seda ka meie lapsed.

  16. Lapsevanema läbikukkumised • Lapse kasvatamine algab tööst iseendaga: • oma nõrkuste tunnistamisest ja • nendega tegelemisest. • Läbikukkumisi saab edukalt kasutada laste kasvatamisel. • See on näidismaterjal, kuidas ei tohiks teha või mis tagajärjed mingil asjal on, kui reegleid rikutakse.

  17. Ausus iseendaga ja lähedastega • Tähtsaim on olla aus iseenda ja oma lähedastega. • Keegi ei ole täiuslik, kuid on vahe: • kas kukkuda läbi ja seda salata või • kukkuda läbi ja seda tunnistada, et teised saaksid sellest õpetust.

  18. Neli olulist komponenti piiride seadmisel • ISE – kui tass on tühi, on raske teisele midagi anda. Selleks, et tassi täita, • võta aega enda jaoks, • puhka, • vii päevakava tasakaalu, • toitu tervislikult, • tee sporti, • vajadusel palu abi.

  19. Neli olulist komponenti piiride seadmisel • RAHULIKKUS – säilita rahu ja tasakaal. Eelmine punkt aitab palju kaasa rahulikkuse säilitamisele. • AEG – korralik päevakava, planeerige oma aega. Väärtustage lapsega veedetud aega. • AUSTUS – kohelge oma pereliikmeid austusega ja lugupidavalt. Tunnustage iseenda ja lapse vajadusi.

  20. Armastus • Alles viimasena tuleb distsipliin: • reeglid ja nende tutvustamine kõigile pereliikmetele, • järjekindlus piiride panekul, • ühtsed reeglid perekonnas (ema-isa ühel meelel).

  21. Lapse vajadused • Laps väljendab käitumisega seda, mida ta vajab: • rohkem armastust, • rohkem distsipliini, • rohkem mõistmist või • rohkem tunnustust. • Lapsevanem saab rahuldada lapse armastusevajadust oma käitumisega vaid siis, kui suhted põhinevad tingimusteta armastusel.

  22. Rääkige lapsega • Lapsevanema südames võib olla suur armastus, kuid kui laps • ei näe seda, • ei kuule sellest, • kui vanema käitumine ei väljenda seda • Sellest, mis lapsevanema südames tunneb, on vähe kasu.

  23. Tunded • Teine tähtis asi on tundeelu aku, mis on igal lapsel • kui aku on täidetud, on laps rõõmus ja rahulolev, • kui aku on tühi, on laps pahur, mossis, käitub ebameeldivalt. • Mida teha? • Aku tuleb täita. • Kuidas?

  24. Millest me lastega räägime? • Siinkohal on paslik mõelda, mida meie lapsed rohkem kuulevad, • kas seda, et on jälle midagi valesti teinud, või • midagi positiivset asjade kohta, mida on tehtud hästi.

  25. Armastust saab väljendada mitmel viisil • Oluline on silmside – silma vaatamine ja pilguga informatsiooni edastamine. • Ärge kasutage silmsidet vaid negatiivse info edastamisel! • Tähtsad on: • puudutused-kallistused, • sõbralikud müksud, • paitus.

  26. Jagamatu tähelepanu • Oluline on jagamatu tähelepanu – aeg, kui olete ainult oma lapse päralt. • Kui on mitu last, tuleb leida aega igaühele eraldi.

  27. Distsipliin • Alles viimasena tuleb distsipliin: • reeglid ja nende tutvustamine kõigile pereliikmetele, • järjekindlus piiride panekul.

  28. Piiride seadmise tingimused • Ei saa keskenduda ainult distsipliinile, kui eelmised osad on puudulikult täidetud. • Piiride seadmisel on oluline kuulata ja tundeid valitseda. • Kunagi ei tohi last karistada vihahoos.

  29. Distsipliin mis see on? • Distsipliin ja piiride panek on eelkõige lapse suunamine: • rääkimise, • isikliku eeskuju ja • kõigi eespool loetletud meetmete abil. • Mida parem distsipliin ja piirid, seda vähem tuleb pahandamist lastega.

  30. Karistuse tagajärjed • Lapsi, keda on kasvatatud vaid karistusega, iseloomustab üks petlik joon – nad näivad kuulekad. • Kui laps on väike, pole mingi probleem teda karistusega kuuletuma panna. • Kuid teismeeas see enam ei toimi ja siis sööme karistusliku kasvatusviisi vilju.

  31. Lapse vastuvõetamatu käitumine • Kui laps käitub halvasti, tasub vanemal küsida, kas lapsel on mingi vaev. • Järeldus: laps pole jonnakas, vaid tema vajadused on täitmata. • Probleem on lapsevanema mõistmatuses, mitte lapses.

  32. Lapse vajaduste rahuldamine • Paljude probleemide puhul pole asi mitte lapses, vaid vanemas, kes pole osanud arvestada lapse vajadustega ja ootab, et laps käituks nagu täiskasvanu.

  33. Äärmuslikud olukorrad • Mõnikord otsivad lapsed äärmuslikke olukordi, et iseennast ja oma piire tunnetada ning suhteid luua. • Lapsed, kes kogevad: • ükskõiksust, • osavõtmatust ja • üksindust • Hakkavad kas teadlikult või alateadlikult: • mängima piiride ja äärmuslike olukordadega • riskivad võimalike ebaõnnestumistega. • Ääretute piiririkkumiste taga peitub ka vajadus kindluse ja selguse järele.

  34. Mõned näited kuidas käituda ja elu lihtsamaks muuta • Teadaanne • Teadaanne teavitab last, et ta peab käsiloleva tegevuse peagi lõpetama ja midagi muud tegema hakkama. • Anna teadaanne 5, 10 minutit enne vajalikku lõpetamise aega. • Kui aeg on läbi ütle: „Aeg on läbi. Hakkame minema“. • Kui ta kuuletub, tunnusta teda.

  35. Parema käitumise tabel • See on kirjalik arvepidamine, mis tuletab lapsele lõbusal, mitte naaksuval moel meelde ta igapäevaseid kohustusi ja vanemale vajadust last nende ülesannete eduka täitmise eest tunnustada.

  36. Ajurünnak • See on lapsele ja vanematele tore viis peresiseses konfliktis otsusele jõuda. • Tuleb probleem sõnastada. • Kõik asjaosalised kiiresti ja järjest pakuvad pähetulevad ideed probleemi lahenduseks. • Üks inimene kirjutab need üles. • Ei kritiseeri • Kõik ideed on teretulnud • Üks idee sünnitab uue

  37. Ajurünnak • Vaadake kirjapandud ideede üle, tehke ring ümber kõigile, mida igaüks oleks nõus proovima. • Valige välja kõige populaarsemad ideed • Leppige kokku, et ühte neist proovitakse kolm kuni viis päeva. • Korraldage selle aja möödumisel uus kokkusaamine, et näha, kuidas idee toimis. • Kui idee ei andnud soovitud tulemust, proovige mõnda järgmist.

  38. Lapse vanuseline areng • Lapsed läbivad intellektuaalse, sotsiaalse psüühilise ja emotsionaalse arengu erinevaid tasandeid. • Iga laps areneb individuaalse kiirusega • Kasulik on lugeda laste arengu kohta kirjutatud raamatuid. • Kui lapsel on arenguraskusi, võib lugeda erinevate vanuste ja arengutasandite kirjeldusi.

  39. Valiku aeg • See on umbes kakskümmend minutit päevasel ajal, mil laps võib valida ükskõik millise mängu või tegevuse, mis teda huvitab. • Vanemad võivad soovi korral valiku ajas osaleda (tegevuse valib siiski laps), kuid see võib olla ka üksinda mängimine. • Sellele võib kehtestada mõningad piirid.

  40. Valikud • Valik on kahe tegutsemisvõimaluse pakkumine, mis tähendab, et laps peab ühe neist valima. • Valikuid on sageli lihtsam aktsepteerida kui käsklusi. • Tunnusta last, kui ta ükskõik kui vastumeelselt valiku teeb. • Käsklus: Mine pane uneriided selga • Valik: Kas sa tahad panna triibulise või punase öösärgi .

  41. Mina-sõnumid • On lihtne avaldus käituda teatud viisil või see lõpetada. • Tõhusat mina- sõnumit kasutades tuleb: • lapsega silmside luua, • kirjeldada konkreetselt oodatud käitumist, • kasutada neutraalset, kindlat hääletooni. • Mina- sõnum olgu konkreetne ja selge. • Küsimus: Kas sa võiksid nüüd toa korda teha? • Ütle: Mul on hea meel, kui autod on riiulis .

  42. Tunnustamine ja positiivne tähelepanu • Positiivset tähelepanu või tunnustamist kasutades võib suurendada lapse vastavat käitumist. • “Ma olen uhke, kui näen, et koolitöö on tehtud, nüüd saame koos raamatuid või multifilmi vaadata”.

  43. Positiivse tähelepanu elemendid on: • Mine lapse juurde või kutsu ta enda juurde. • Lasku lapse tasandile ja kalluta end tema poole. • Loo silmside • Tunnusta käitumist või tegevust, mitte last. • Naerata lapsele. • Hääletoon peaks väljendama head meeleolu, mis sul tema käitumise tagajärjel tekkis. • Tunnusta viivitamatult. • Väldi sarkasmi või „ma ju ütlesin“ reaktsioone.

  44. Näited: Positiivne mina- sõnum • Mul on hea meel, et mänguasjad on riiulil. või • Suurepärane, et sa hakkasid meeldetuletuseta koduseid töid tegema! • Ma olen rõõmus, et kingad on jalas, nüüd saame bussile minna • Tore, et sa oma kingad nii kiiresti üles leidsid

More Related