1 / 34

SIGNE RATSO Euroopa Komisjoni kaubandus-peadirektoraadi direktor

Atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse perspektiiv ning EL-Venemaa kaubandussuhted. SIGNE RATSO Euroopa Komisjoni kaubandus-peadirektoraadi direktor. Tartu 17.sept. 2014. Ettekande kava. EL vabakaubanduslepingud Transatlantiliste majandussuhete tähtsus

clinton-burnett
Download Presentation

SIGNE RATSO Euroopa Komisjoni kaubandus-peadirektoraadi direktor

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse perspektiiv ning EL-Venemaa kaubandussuhted SIGNE RATSO Euroopa Komisjoni kaubandus-peadirektoraadi direktor Tartu 17.sept. 2014

  2. Ettekande kava • EL vabakaubanduslepingud • Transatlantilistemajandussuhetetähtsus • Läbirääkimistevaldkonnad ja eesmärgid • Lepingumajanduslik mõju ja tähtsusEestijaoks • Läbirääkimistekorraldus ja ajakava • Venemaa roll EL ja Eestikaubavahetuses • Kaubandussanktsioonidemõju • EL toetusmeetmedettevõtjatele

  3. Kaubandus "tasuta" majanduskasvuallikas • Kaubandus ja välisinvesteeringudarengumootoriksmajanduslangusetingimustes • Väliskaubandusaitabvähendadamajandus- langustEL-is (+0.9% 2012) • EL majanduskasvolenebglobaalsestkasvust • EL saabkasukiirestkasvustarenevatel turgudel • Majanduskasvualusekspeamiseltvälisnõudlus • 90% tulevasestmaailmamajanduskasvust väljaspoolEuroopat

  4. EL kahepoolsed vabakaubanduslepingud praegu Cameroon, Ghana, Ivory Coast Fiji Singapore Ukraine Moldova Georgia EFTA Turkey Balkans South Korea Papua New Guinea Euro-Med Mexico Eastern & Southern Africa Cariforum Central America South Africa Chile Colombia Peru Läbirääkimised lõpetatud Jõustunud lepingud

  5. Vabakaubanduslepingute tulevik Canada Morocco United States Eastern partners India Pacific Vietnam Other ASEAN Euro-Med 5 African regions Mercosur Käimasolevad läbi-rääkimised Planeeritavad läbirääkimised Japan Malaysia Thailand Gulf countries

  6. Väliskaubanduslepingutega (VKL) hõlmatud EL kaubanduse osakaal 65% 48% 30% 24% 2006VKL taasalustamine Tänaseks sõlmitud VKL K.a. käimasolevad VKL läbirääkmised K.a. kavandatud VKL

  7. Kavandatud kaubanduslepingute eeldatav majanduslik mõju • Täiendav majanduskasv üle 2% - võrreldav Taani voi Austria majanduse mahuga • Üle 2 miljoni täiendava töökoha (1/10 EL praegusest töötute koguarvust)

  8. Eeldatav majanduslik mõju lepingute lõikes

  9. Transatlantiline kaubandus (EL-USA) • Maailmasuurimjaintegreerituimturg • 50% maailma SKP-stja 1/3 maailmakaubandusest • Igapäevaseltvahetataksekaupujateenuseid €1,8 mld. ulatusesjaaastas €723 mld. eest • 15 miljonittransatlantilisttöökohta • €2,4 triljonitvastastikuseidinvesteeringuid NB! Suhtelineosatähtsusmaailmamastaabisvähenemas

  10. Läbirääkimiste "paratamatus" "Ei midagi uut siin taeva all" – arutlused juba 90-ndatel Multilateraalne liberaliseerimine takerdunud (WTO Doha voor) Kaubandus = majanduskasv "tax-free" maksumaksjale • Majanduskriisist väljatulek osutunud raskemaks kui prognoositud: minimaalne SKP kasv, kõrge tööpuudus, kasvav riigivõlg Kaubanduse potentsiaal täielikult kasutamata • Keskmised tariifid: 3% EL: 5,2% USA: 3,5% • Kaubavoogude alusel EL: 2.8% USA: 2.1% kaalutud tollikaitse • Mittetariifsed barjäärid: sarnased eesmärgid, erinevad lähenemised

  11. EL läbirääkimiste mandaat Läbirääkimistevaldkonnadjapeamisedeesmärgid: • Paremturulepääs: tollitariifid, päritolureeglid, teenused, avalikudhanked, investeeringud • Regulatsioonidjamittetariifsedpiirangud: regulatsioonidelähendamine/ühtlustamine? • 21.sajandi kaubanduse "reeglid" • Intellektuaalseomandikaitse (IPR), kaubanduselihtsustamine, energeetikajatooraineleligipääs, riigiettevõtetereeglistikjne.

  12. EL-USA lepingu majanduslik mõju • Oluline mõju nii EL kui USA majandusele: • EL SKP aastane täiendav kasv 0,5% ulatuses aastaks 2027 • 68-119mld € aastas (EL), 50-95mld € aastas (US) • Kaubanduse kasv: • EL ekspordi kasv USA-sse -28% (187 mld €) • Kogu EL ekspordi kasv -220 mld € (k.a. kolmandad riigid) • Tööjõuturg: uued töökohad nii kvalifitseeritud kui vähem kvalifitseeritud tööjõule • Täiendav tulu maailmamajandusele 100 mld €

  13. Suurima kasvuga ekspordisektorid: • EL jaoks: metallitooted (12%), toiduained (9%), keemiatooted (9%), muudtööstustooted (6%) • Autodeeksportkasvabmõlemassuunas: EL (+149%) USA (+347%), EL autodeeksportmujalemaailma +42% ja import +43% • Suurimkasvtänumittetariifsetebarjääridekadumisele/vähenemisele (80%)

  14. EL-USA kaubavahetusedünaamika

  15. Eesti-USA kaubavahetusedünaamika

  16. Suurimad ekspordisektorid

  17. EL-USA investeeringud

  18. Eesti-USA investeeringud

  19. Läbirääkimiste ajakava ja korraldus: • Läbirääkimisedalgasidjuulis 2013, praegusekstoimunud 7 vooru • EK Kaubanduspeadirektoraatja USTR liidrirollis • Läbirääkimistedelegatsioonejuhivadpealäbirääkijad: • Läbirääkimisvoorudkordamööda EL-s ja USA-s • Kaubanduspeadirektoraatkaasabeksperteteistestpeadirektoraatidest • Koostööeelkõigejärgmisteteenistustega ( DG ENTR, SG, EAC, CNECT, MARKT, AGRI, …)

  20. Läbirääkimisprotsessi läbipaistvus • Regulaarne aruandlus liikmesriikidele ja Euroopa parlamendile, laiema avalikkuse informeerimine lepingu eri faasides • Läbirääkimiste käigus: avalikkuse konsulteerimine, dialoog ettevõtluse ja valitsusvälise sektoriga, regulaarsed kohtumised LR-de ja EP-ga (INTA) • Ole informeeritud: • Komisjoni TTIP website http://ec.europa.eu/trade/policy/in-focus/ttip/ • Twitter @EU_TTIP_team • Avalik arutelu enne lepingu heakskiitmist

  21. Kaubandussuhted Venemaaga

  22. EL kaubavahetus Venemaaga (2004-2013)

  23. Eesti kaubavahetus Venemaaga (2004-2013)

  24. EL sanktsioonid • EL liikmesriikideotsus, tulenevaltkonkreetsestsituatsioonistUkrainas • Meetmed, midavoimaliktagasipöörata ja kasutadamaksimaalse mõjusaavutamiseksVenemaasuhtes ja minimaalsemõjuga EL LR suhtes • Tasakaalustatudmeetmed 3 sektoris: finantssektor, kaitsetööstus ja tundlikudtehnoloogiad

  25. Venemaa impordikeeld • Pollumajandussektorid, mille osaslaienebimpordikeeld: • Veise-, sea- jalinnuliha, • Juur- japuuviljad, • Piimjapiimatooted • Kala jakoorikloomad • Impordikeelurahalinemõõde: • Pollumajandussaadusteeksport : € 5.1 mldehk 4.2% kogu EL põllumajandusekspordist (2013) • Kala jakalasaadused: € 154 milj.

  26. Enimmõjutatudtootegrupid

  27. Venemaaimpordikeelumajanduslikmõju • Otsesejakaudsemajanduslikumõjuväljaarvutaminekeeruline, kuivõrd • Võimaluseksportidaalternatiivseteleturgudele • Erasektoriinitsiatiivid • EL abimeetmedning LR ekspordiedendamisemeetmed • EK jälgibpidevaltturuarenguidjakohandababimeetmeidvastavaltvajadusele

  28. Erakorralisedabimeetmed EL põllumeestele: • Virsikudjanektariinid (32.7m) • Kiirestiriknevadpuu- jajuurviljad (125m€ - Aug.,165 m€ - Sept.) • Piimasaadused: • Eraladustamiseskeemvõile, lõssipulbrilejateatudjuustudele; • Interventsiooniperioodipikendamine; • Ekspordipromotsiooniprogrammidele: täiendav 30 m€ • Poliitiliseddemarche'd põhjendamatute SPS piirangutelikvideerimiseks

  29. MõjuEesti põllumajandussektorile • Venemaa on olulineturg (7% EestiekspordistVenemaalemoodustavad põllumajandussaadused, ent: • Venemaa on jubavaremkehtestanudtoiduohutuse põhjendusegaimpordipiiranguid (näitjaan 2014 teatudEestikala- japiimakombinaatidele); • Käesolevaimpordikeeluulatusoluliseltlaiem

  30. MõjuEestipiimandussektorile • PiimandussektorkõigeolulisempõllumajandussektorEestis • PeamineeksportVenemaale: juust, piimjajogurt, mis moodustavad8 % Eestipiimatoodangust (vrd. 1,4% EL-is) • EL meetmete osas (interventsioonjaeraladustamine) pole Eestilttaotlusitulnud – eisobihästiEestistoodetuprofiiliga

  31. Mõjukalandussektorile • EL kalaekspordistmoodustabeksportVenemaalevaid 5%, Eestipuhulrahaliselt 9%, entmahuliselt 33% (2013) • EL peamisedekspordiartiklidkülmut. makrell (17%), külmut. räim ja kilu (6%), külmut. atlandiväärislõhe (5%) ja jahutatudforell (4%) • EkspordikeeldmojutabenimTaanit, Lätit, UK, Iirimaad, Eestit, Hispaaniat ja Prantsusmaad • EestiekspordibVenemaalepeamiseltkülmut. kilu, räime ja atlandiväärislohet

  32. EL meetmed kalandussektori toetuseks Põllumajandus-kalandusnoukogu 13.okt. istungilarutatialljärgnevaidmeetmeid: • Finantsabi (shladustamisabijaabipüügiajutisekatkestamisepuhulkalandusfondist, riigiabi – liikmesriikidepädevuses) • Võimaluskasutadak.a. kasutamatakalakvootikajärgmiselaastalsuuremasulatuseskuilubatav 10%, juhulkui see eiavaldanegatiivsetmojukalavarudele- kilupuhul 25%) • Abialternatiivseteturgudeleidmisel - SPS barjääridelikvideerimine

  33. Kokkuvõte • EL reageerisVenemaapoolsetelevastumeetmeteleoperatiivselt, kasutadesühtse põllumajandus- ja kalanduspoliitika võimalusiturukorrastamiseks, samutikaubanduspoliitikatalternatiivseteturgudeleidmiseks • Liikmesriigid ja erasektorsaavadkasutada omapoolseid meetmeidalternatiivseteleturgudeleminekuks (ekspordipromotsioon, sektorikoordineeritudtegevus) • Ettevõtjatepikaajalinestrateegiapeabrohkem rõhkupanemariskidehajutamisele

More Related