Loomade heaolu toetus 2014-2020

1. Loomade heaolu toetus 2014-2020 Katrin Rannik Maaelu arengu osakond Põllumajandusministeerium Tallinn, 19. veebruar 2013

2. Loomade heaolu toetus maaelu arengukavades

3. 2004-2006: • Keskkonnasõbraliku tootmise toetuse üheks nõudeks mitmete hulgas oli väljas karjatamine. Nõude üheks põhjenduseks oli loomade heaolu argument. • Mahepõllumajandusliku tootmise toetus. Mahepõllumajanduse nõuded sisaldavad samuti loomade heaolu nõudeid.

4. 2005. aastal läbiviidud uuringust ilmnes, et üle 95% küsitlusele vastanud Eesti elanikest peab loomade sisetingimustest väljasaamist õuealale ja loomuliku valguse kätte oluliseks või väga oluliseks.

5. 2007-2013: • 2009.aastast jätkus uus mahetoetus • 2009. aastal sai keskkonnasõbraliku tootmise toetusest keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mis sisaldas nõudeid taimekasvatusele • 2009. aastal rakendus eraldi loomade heaolu toetus, mis kasvas välja KST karjatamise nõudest

6. Loomade heaolu toetus 2007-2013 • Loomade heaolu toetust makstakse karjatatavate loomade kohta • Toetus on seotud viieaastase kohustusperioodiga • Tegemist ei ole pelgalt karjatamise toetamisega, kaasneb rida heaolunõudeid karjamaal – ohutu aed, vaba juurdepääs joogiveele jne • Lisaks loomade heaolule on toetusel ka keskkonnaeesmärgid

7. Loomade heaolu toetus 2007-2013 Toetust taotles 2012. aastal • ca 2400 taotlejat • ca 97 100 loomühiku kohta • ca 4 900 900 eurot

8. Töögruppide töö

9. Meetmete töögrupid • Esindatud on eksperdidja sotsiaalpartnerid – EMÜ, TTÜ, ETKL, EPTK, EPKK, noortalunikud, ELS, EHS ja teised hobusekasvatajad, Eesti Linnukasvatajate Selts, ELaS, ETKÜ, ELKS, PMK, VTA ja PRIA • 21. oktoobrist alates oleme töögrupis koos käinud 4 korda • Lisaks on toimunud kohtumisi väiksemates töögruppides (näiteks kontrolli ja baasnõuete teemal)

10. Loomade heaolu

11. Peamised loomade õigused on tagatud seadusandluse kaudu VTA on leidnud 2011. a nõuete rikkumisi ca 6% 3000 loomakasvatusettevõttest. Sigalate puhul ulatub eksimuste protsent 28-ni Levinumad rikkumised: loomade pidamine mittenõuetekohastes ehitistes, probleemid loomade liikumisvabadusega (loomadel oli ebapiisavalt ruumi, vasikaid peeti lõas), loomade seisundit ei jälgitud küllaldaselt, sigadel puudus tuhnimismaterjal.

12. Peamised loomade õigused on tagatud seadusandluse kaudu Loomakaitseseadus Nõuded veiste, vasikate, sigade, kanade, lammaste ja kitsede pidamisele…

13. Loomade heaolu meetme raamid

14. Raami loovad EL õigusaktid 3 peamist okt-st 2011 seni eelnõu staatuses olevat õigusakti on (EP ja Nk määrused): • Maaelu määrus • Horisontaalmäärus • Otsetoetuse määrus Rakendusmääruse kavandeid veel ei ole

15. Toetuse raamid • Toetust makstakse vabatahtlike toimingute eest, mis hõlmavad ühte või mitut loomade heaolu parandavat kohustust • Nõuded peavad olema rangemad kui … nõuetele vastavuse nõuded … muud asjakohased siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded

16. Toetuse raamid • Kohustused võetakse ühe aasta pikkuseks ajavahemikuks, mida võib pikendada. • Toetussummadega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu kas tervikuna või osaliselt. • Maksimaalnetoetusmäär on 500 eurot loomühiku kohta

17. Baastase on … … määrava tähtsusega ja jagab eesmärgi saavutamise võimalused kaheks. • Loomade elementaarset heaolu hoidvad meetmed või keskkonnanõuded on sätestatud kõigile kohustuslike õigusaktidena ning üldjuhul nende täitmise järgimisega kaasnevaid kulusid toetustega ei hüvitata. • Baastaset ületavate nõuete täitmist on võimalik toetusega soodustada

18. Nõuetele vastavuse (crosscompliance) eesmärgid: • siduda toetuste maksmine keskkonna, kliimamuutuste ja maa hea põllumajandus-seisundi; rahva-, looma- ja taimetervise ning loomade heaolu nõuete järgimisega • tagada, et täies mahus toetusi saavad need põllumajandustootjad, kes täidavad nõudeid Aastast 2013 rakendus loomade heaolu valdkond Lisainfo: ww.pikk.ee/nouetelevastavus

19. Loomade heaolu toetus 2014-2020

20. Toetuse saaja Põllumajandustootja (juriidiline isik või FIE), kes peab veiseid, sigu, lambaid, kitsi, munakanu või hobuseid ja kes taotleb toetust iga taotlusel märgitud loomarühma kohta vähemalt 2 LÜ ulatuses ning kellel on vähemalt 1 ha põllumajandusmaad. Toetust ei saa mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kohta. Veiste, hobuste, lammaste ja kitsede kohta ei saa toetust isik, kel on MAK 2007 – 2013 raames kehtiv loomade karjatamise toetuse kohustus.

21. Loomühikute arvestamisel on hetkel aluseks võetud komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 V lisas toodud määrad.

22. Toetusõiguslik loom ja nõuded • Looma kohta on täidetud loomade registreerimise- ja identifitseerimise seadusandlikud nõuded. Taotleja peab veiseid, sigu, lambaid, kitsi või kanu loomakasvatushoones, mis on registreeritud PRIA põllumajandusloomade registris. Kanade ja sigade arvu üle peab taotleja lisaks majapidamisesisest arvestust. • Toetuse saaja täidab kogu majapidamises nõuetele vastavuse nõudeid ning baasnõudeid ja toetatavaid nõudeid selle loomarühma osas, mille kohta ta toetust taotleb. Lisaks võib taotleja valida täitmiseks ka toetatava lisanõude.

23. Meetme baasnõuded on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: Loomakaitseseadus Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta Toetatav lisanõuded õigile: Osalemine loomade heaolu või loomatervishoiu koolitusel.

24. Toetatav lisanõue kõigile: Osalemine loomade heaolu või loomatervishoiu koolitusel.

25. VEISED

26. PROBLEEMID Piimaveised - lühike karjas püsimise aeg (2,8 laktatsiooni), karjatamisest loobumine, jalgade ja udarahaigused, mida soodustab ebamugavad lamamisase, mitteküllaldane allapanu ja puudulik hügieen. Noorloomade pidamistingimused. Lihaveised - talvised pidamistingimused

27. Toetatavad nõuded •Suveperioodilkarjatatakse majapidamises peetavatest veistest (valida variant): A: vähemalt 30% kogu veisekarjast; B: vähemalt 50% kogu veisekarjast; C: karjatatakse kõiki majapidamises peetavaid veiseid va vasikad, nuumpullid, poegivad ja haiged loomad, kelle kohta karjatamise kohustus ei kehti. Karjatamise üle peetakse arvestust. •Ülekarjatamineon keelatud. •Veistelamamisala on puhas, kuiv, looma jaoks mugav ja pehme. • Kui vasikat ei toida ammlehm, pakutakse vasikale esimesel kaheksal elunädalal piima või piimaasendajat kunstammest või lutist. Vasikas peab saama juua vabalt püstises asendis. Imemiskaitse (võõrutusrõnga) kasutamine on keelatud. • Kui vasikaid peetakse rühmana, siis peab selleks kasutatavas ühissulus olema vähemalt 2,0m2 vaba põrandapinda iga vasika kohta. Terve põrandapind on pehme allapanuga kaetud. • Üle 1 nädala vanusele vasikale on pidevalt saadaval kvaliteetne hein. • Noorloomi (vanuses 6 kuud kuni tiinete loomade gruppi paigutamiseni) ei peeta õas. • Veiste nudistamist võib läbi viia üksnes veterinaarharidusega isik, kes peab kasutama üldnarkoosi või lokaalanesteesiat.

28. SEAD

29. PROBLEEMID Vedelsõnnikutehnoloogia ei võimalda allapanu, puudub tuhnimismaterjal. Kohati esineb ruumipuudust, sead ei pääse karjamaale ega vabaõhualale, sabade lõikamine on kujunenud rutiinseks tegevuseks.

30. Toetatavad nõuded • Sigadele tagatakse sisetingimustes lamamisalal sobiv allapanu (põhk, turvast, hein, saepuru või muu sobiv materjal), lamamisala on puhas, kuiv, looma jaoks mugav ja pehme. • Sigadel on pidev juurdepääs puhtale põhule või heinale uudishimu ja tuhnimisvajaduse rahuldamiseks. • Lisanõue (valitav sigalates, kus peetakse emiseid): Poegimissulu suuruseks on minimaalselt 6 m2, millest vähemalt pool on jäiga põrandaga ja allapanuga kaetud. Emisele antakse pesaehitamiseks põhku. • Lisanõue: Suveperioodil tagatakse sigadele pääs väliaedikusse. • Sigade sabade lõikamine on keelatud va erandjuhtumil meditsiiniliste näidustuste korral veterinaararsti igakordsel kirjalikul loal ja seejuures narkoosi või lokaalanesteesiat kasutades. Nõue kehtib sigade kohta, kes on sündinud alates taotleja esmakordse taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist.

31. LINNUKASVATUS

32. PROBLEEMID Kui kodumajapidamistes peetakse kodulinde vabalt, siis alternatiivsüsteemide rakendamine tootmisettevõtetes on seni väikesemahuline.

33. Toetatavad nõuded Toetatakse ainult alternatiivseid pidamissüsteeme, st õrrekanade ja vabalt peetavate kanade pidamist • 1 m²lindudepidamise ruumi pinna kohta peetakse kuni kuut kana. • Iga viie kana kohta on olemas vähemalt üks pesa. Kui kasutatakse rühmapesi, tuleb arvestada vähemalt 1 m²pesapinda kuni 100 kana kohta. • Allapanu on puhas, kuiv, vähetolmav ja paksusega vähemalt 10 cm. Allapanu imab endasse väljaheited, võimaldab lindudel siblida ja sulgi puhastada. Allapanu katab vähemalt poole kogu lindude pidamise ruumi põrandapinnast. Allapanu puudub ainult alal, mille kohale on paigaldatud õrred. • Puhas sõmer liiv on kanadele pidevalt saadaval. • Lisanõue: Kanad pääsevad suveperioodil välialale, mille pind on vähemalt 1 m² kuni kuue kana kohta.

34. HOBUSED

35. PROBLEEMID Hobusepidamishoonete halb mikrokliima ning madal söödakvaliteet. Hobused vajavad väga palju värskes õhus liikumist, kuid sageli puuduvad selleks vastavad tingimused. Suvel on suurimaks probleemiks karjamaade ebapiisav suurus hobuste arvu kohta ning rajatiste puudus, mis võimaldaks hobusel varjuda ilmastikuolude ning putukate eest. Puudulik kabjahooldus. Erinevalt teistest põllumajandusloomadest, puudub hobuste pidamistingimuste täpsem seadusandlik regulatsioon.

36. Toetatavad nõuded • Kõiki majapidamises peetavaid hobuseid karjatatakse suveperioodil. Karjatamise üle peetakse arvestust. • Hobuse kohta peab olema karjatamispinda vähemalt 0,5 ha. Ülekarjatamine on keelatud. • Olemas on jooksuaed või piiritletud jooksuala, mis tagaks hobustele igapäevase väljas vabalt liikumise võimaluse. • Loomadele on tagatud pääs varjualusesse, mis kaitseks halbade ilmastikutingimuste ja putukate eest. • 1. – 2. aastaseid märasid peetakse täkkudest eraldi. • Olemas on eraldi piiritletud ruum haigete ja poegivate märade jaoks. • Hobuste kabjad peavad olema hooldatud. • Hobustel on teostatud kevadine siseparasiitide tõrje ajavahemikul 01.04.-31.05. ja see on kinnitatud antud menetluse läbiviinud loomaarsti poolt väljaantud tõendiga. • Lisanõue: Hobustel peab olema teostatud: a) ajavahemikul 01.10.-30.11. sügisene siseparasiitide tõrje preparaadiga, mis on näidustatud hobuste maokiini vastsete vastu b) hobuste gripi vastane vaktsineerimine vastavalt Eesti Ratsaliidu nõuetele (sisaldab baasvaktsineerimist) c) teetanuse vastane vaktsineerimine 1 kord aastas

37. LAMBAD JA KITSED

38. PROBLEEMID Ebapiisav kaitse kiskjarünnakute eest

39. Toetatavad nõuded •Suveperioodilkarjatatakse kõiki majapidamises peetavaid kitsi ja lambaid karjamaal. Karjatama ei pea poegivaid ja haiged loomi. Karjatamise üle peetakse arvestust. • Loomadele on öisel ajal tagatud pääs ehitisse, mis kaitseks halbade ilmastikutingimuste ja kiskjate eest. • Majapidamises on olemas loomade kokkukoondamise aiad. • Lamba ja kitse lamamisala on puhas, looma jaoks mugav ja pehme. •Ennekarjatamisperioodi tehakse väljaheidete analüüs loomade siseparasiitide kindlakstegemiseks.