1 / 63

Esivanemate radadel – elu talus.

Esivanemate radadel – elu talus. Helen, Lisette, Martin, Rait, Karl-Kristjan, Ingrid, Kristian, Sten. Juhendaja: õp. Tiia Toimumiskoht: SOERA TALUMUUSEUM. 1. päev – Elu rehielamus. Talulapse mängud, tööd ja tegemised. Tutvumine taluõue ja –hoonetega. Talulaste mängud ja mänguasjad

gram
Download Presentation

Esivanemate radadel – elu talus.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Esivanemate radadel – elu talus. Helen, Lisette, Martin, Rait, Karl-Kristjan, Ingrid, Kristian, Sten. Juhendaja: õp. Tiia Toimumiskoht: SOERA TALUMUUSEUM

  2. 1. päev – Elu rehielamus. Talulapse mängud, tööd ja tegemised. • Tutvumine taluõue ja –hoonetega. • Talulaste mängud ja mänguasjad • Tööriistad ja tarbeesemed talus • Tööjaotus talus • Vahaküünalde valmistamine • Lõnga kerimine keripuudega • Meeskonnatöö mõiste ja harjutamine

  3. Helenil oli puust karp, mille nimeks oli küüp. Selles hoiti talus küünlaid

  4. Huvitavaim tööriist oli Raidil. Otsekui põhjata suur pudel, mille sees nui. Tegemist oli vorstipressiga.

  5. Talulaste mänguasju. Puuhobune, millega sai kapata, viskemängud, vurrid.

  6. Kolmanda tegevusena ootas meid vahaküünalde meisterdamine. Perenaine Õie lõikas meile vaharibad ja vajaliku mõõdu tahinööri. Soojendasime tule paistel vaha pehmeks, panime nööri paika ja hakkasime vaha ümber nööri keerama.

  7. Kui vaha sai rulli keeratud, lõikasime nööri parajaks ning vahaküünal oligi valmis.

  8. Tutvus keripuudega.Lõngavihi panek keripuudele, õhulise lõngakera kerimine. Iga laps pidi kerima ühe kerajao.

  9. Kätemäng

  10. 2. päev - talulapse vastlad • Saime teadmised taluinimeste vastlakommetest • Mängisime Soera talu lauamängu

  11. Õppisime meeskonnatööd

  12. Kaltsutite valmistamine

  13. Kommide valmistamine

  14. Pannkookide küpsetamine

  15. Tubase olemise võtsime kokku humoorikate ühispiltidega.

  16. Vastlakarussellil sõitmine

  17. 3. päev – talulapse koolipäev • Koolis õppisid talulapsed lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja piiblilugu. Piiblilooga seoses õpiti ka laulmist. Hiljem lisandusid käsiöö ja veel hiljem joonistamine, looduslugu ja kehaline kasvatus. • Tuhkapäeva kombed • Tunniplaan: • 1. tund – käsitöö • 2. tund – looduslugu • 3. tund – laulmine • 4. tund - joonistamine

  18. 1. käsitöö: toolile riideribadest seljatoe põimimine

  19. 2. looduslugu: õueala õpperada • Õpperada asub talumuuseumi õuealal ja koosneb viiest vaatluspunktist: • kivi • kiigepost • istumispakud torikulistega • kadakapõõsas • kask

  20. Kivi • Kivi puutudes ulatasime justkui käe kauge aja taha talulapsele. Kivi oli katsudes külm, sest praegu on talv. Kivil kasvab rohekas sammal. Kivis on praod, milledes on näha jääd, sest vesi on sinna valgunud ja külmunud. Kivi ümbermõõduks mõõtsime 6 meetrit ja 7 cm. Inimtegevuse jälgi talvel ei ole, ent suvel saab kivi otsas istuda. Suvel muutub kivi päikese käes soojaks, elukooslusena lisanduvad rästikud, sipelgad ja ämblikud.

  21. Kiigepost • Teisena vaatlesime kiigeposti. Ümbermõõt 50 cm. Postil kasvab hallikas samblik. Sademete ja päikese vaheldumine on põhjustanud pragude tekkimise, sinna omakorda siseneb vesi ja lumi, mis ajapikku posti mädandab. Inimetegevusena panime kirja jõu rakendamise posti kallal, mis halvimal juhul selle murrab. Samuti on posti ümbrus inimese poolt hooldatud.

  22. Istumispakk torikulistega • Kolmandana vaatlesime torikulisi vanal palgijupil. Puhastasime palgi lumest. Torikulised on puu küljes kasvavad seened, mis mädandavad puutüvesid ja kände. Seente niidistik moodustab puidus tiheda võrgustiku ning alguses areneb see puu sees. Viljakeha tuleb tüvele nähtavale hiljem. Meie vaadeldavad torikulised on kabjakujulised. Need on kastudes kõvad, seega mitmeaastased. Viljakeha allküljel on torukesed, milledes valmivad eosed. Praegu on need külmunud. Viljakehal on näha aastaringe. Mõõtsime ühte väiksemat torikulist. Viljakeha mõõtmed olid 8x1,5 cm, näha oli 3 aastaringi. Elukooslusena talvel kedagi me ei näe, ent suvel sagivad siin sipelgad. Inimtegevusena on torikulisi ohustamas murdmine ja paku küljest viljakeha eemaldamine.

  23. Kadakas • Neljandana jõudsime kadakapõõsani. Päike on muutnud ühe põõsakülje lausa pruunikaks. Sademeid tarvitab kadakas elutegevuseks, tuulele on äärmiselt vastupidav. Põõsa ümbermõõduks saame 149 cm. Elukooslustest on esindatud erinevad kõrrelised, millede jäänukeid veel praegugi näha on. Tuule ja külma eest otsivad põõsast kaitset linnud, suvel võimalik lindude pesapaik. Kadakaoksi näsivad kitsed, suvel seavad oskte vahele oma püünised üles ämblikud. Inimtegevuses on kadakas laia väljundiga: saunavihad, marjad ravimtaimeks, suveniirid, ilupõõsad. Lisamärkustesse paneme kirja, et vanarahvas kutsus kadakat ristimarjapuuks, kuna selle marjadel on otsas ristimärk.

  24. Kask • Viienda objektina vaatlesime kasepuud. Talvel raagus, okstel näha kinnised pisikesed lehepungad. Puutüvel kasvab hall samblikukiht. Kasepuu elab koosluses männi, kuuse, kadaka ja erinevate kõrrelistega. Puu otsas peatuvad linnud, kevadel korjavad pungadelt ja urbadelt vajalikke aineid mesilased. Peenikesi oksi näksivad talvel külmaga kitsed. Inimtegevusena märgime kasutusaladeks saunavihad, kasemahla. Kasepuud tarvitab inimene ka küttepuuna.

More Related