Eelarvestrateegia koostamisest Saue vallas

1. Eelarvestrateegia koostamisest Saue vallas 2011

2. Millega peab arvestama! Eelarvestrateegia ei ole kivisse raiutud reeglite kogum, vaid eeldustele tuginev matemaatiline mudel hindamaks ja kujundamaks enda võimekust eesmärkide ellu viimisel muutuvas keskkonnas !

3. Millega peab arvestama! Olulise osa strateegiast moodustab eelduste kirjeldamine Subjektiivete arenguprioriteetide (arengukava) kõrval oluline arvestada struktuursete muudatustega ja mõjudega majanduses. Investeeringute planeerimisel oleme näiteks eeldanud, et ehitushinnad kallinevad, kuna 2012. aasta lõpuks peab riik kui suur tellija turul ära kulutama nn. „kvoodirahad.“ Samas ei ole teada, mis (olulisi) muutusi investeerimispoliitikasse toob EL-i uus eelarveperiood, mis saab alguse 2013. Seejuures tuleb arvestada, et iga tehtud investeering mõjutab hiljem tegevustulusid ja –kulusid (vähemalt üldjuhul peaks nii olema!). Tuleb hakata täpsemalt arvutama investeeringute tasuvusnäitajaid! Olulised on fundamentaalsed näitajad, näiteks demograafilised prognoosid (palju neid, kes pole sisse registreeritud). Võib tingida ootamatu vajaduse täiendavateks investeeringuteks.

4. Millega peab arvestama!

5. Millega peab arvestama! Kui netovõlakoormuse piir on lähedal, siis võivad olulised muutused investeeringutekavas tingida eelarvestrateegias fundamentaalseid muutusi. (võib tekkida vajadus olulisteks ümberkorraldusteks, et mahtuda netovõlakoormuse piiri alla – ei saa ju ehitada näiteks ainult poolt koolimaja, seega võib juhtuda, et peab investeeringu mitte ainult osaliselt, vaid terviklikult viima üle teise eelarveaastasse). Samuti võib väga määravaks kujuneda põhitegevuse tulemi muutus. Seejuures on positiivne, et netovõlakoormusele omab üldjuhul põhitegevuse tulemi vähenemine vähem mõju kui põhitegevuse tulemi suurenemine, sest netovõlakoormus 60% põhitegevuse tuludest on igal juhul lubatud. Positiivne tegevustulem suurendab laenuvõimekust (vahemikus 60 % - 100 % tuludest). Uue KOFS-i järgi tuleb hakata rohkem tähelepanu pöörama likviidsete vahendite jäägile, sest see mõjutab otseselt netovõlakoormuse arvestust. Võiks olla kehtiva eelarveaasta kohta suhteliselt täpne raha sissetuleku-väljamineku plaan ja üldisem likviidsete varade paigutamise kord.

6. Millega peab arvestama! Ratsionaalne on omavahenditele eelistada laenuvahendeid, sest laenuvahendite intress ehk finantskulu ei lähe põhitegevuse tulemi arvutusse. Peaks määratlema optimaalse (rahavoost tulenevalt) omakapitali-laenukapitali suhte, mis tagab laenude teenindamise ka intressimäärade kerkimisel. Strateegia võiks sisaldada stress - teste intressitasemete ning olulisemate tulude kõikumise mõjude hindamiseks. Kulud üldjuhul paremini ennustatavad Kulukirjetele tuleks eelistada investeeringukirjeid (mõned PPP-d). Rahavoogude planeerimine peab muutuma täpsemaks, sh konsolideeritud baasil. Likviidsete vahendite arvestuse efektiivistamiseks (maksimeerimiseks) võib kasutada kontsernikontot.

7. Millega peab arvestama! Kuna valla eelarvestrateegia on vaja koostada ka konsolideeritud näitajatele tuginedes, siis on äärmiselt oluline finantsnäitajate ja –prognooside olemasolu konsolideeritavate sõltuvate üksuste kohta. P.S Mitte iga konsolideeritav üksus ei ole sõltuv üksus! Sõltuvaks üksuseks loetakse sellist üksust, kes on raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus ning kes saab kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest. Üldiselt liigituvad valla kommunaalettevõtted sõltuvateks üksusteks – nii ka Saue vallas Kovek AS. Saab öelda, et kui varem on konsolideeritavate üksuste näitajaid vaadatud peaasjalikult „mineviku-vaates“ majandusaasta aruande koostamisel, siis nüüd on vaja hakata vaatama „tuleviku-vaates.“

8. Millega peab arvestama! Näiteks on üheks fundamentaalseks lähenemiseks investeeringute koormuse ära suunamine konsolideerivast üksusest, konsolideeritavale üksusele, et sellega säästa konsolideeritava üksuse netovõlakoormust, mis on üldjuhul kontsernis kõige suurem. Netovõlakoormuse suunamine konsolideeritavatesse üksustesse aga ei ole alati teostatav, sest üldjuhul konsolideeritavatel üksustel ei ole ise endal vaba rahavoogu, mille najale võlakohustust võtta, mistõttu peab sellistel juhtudel vald ise sihtfinantseerimisega võetavate kohustuste teenindamist toetama. See aga ei oleks lahendus, sest sel juhul väheneks ikkagi valla põhitegevuse tulem ja suureneks netovõlakohustuse tase. Ka PPP-projektid liigituvad netovõlakohustuste arvestusse ning ei pruugi seega olla „päästja.“ Pikaajalised rendilepingud kajastatakse netovõlakoormuse arvutuses.

9. Eelarvestrateegia koondnumbrid* *esitatud andmed on volikogu poolt kehtestamata arengukava osa seisuga 01.09.2011 ja võivad ajas muutuda