1 / 40

RIIGID

RIIGID. Riigid. 1) annavad välja seadusi ja määrusi, s.o. mängureegleid tegutsemiseks majanduses ja mujal, ning tagavad nende järgimise; 2) k ontrollivad kaupade ning teenuste vahetamist teiste riik-natsioonidega ja kapitalivoole (välismajandussidemeid);

khalil
Download Presentation

RIIGID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. RIIGID

  2. Riigid 1)annavad välja seadusi ja määrusi, s.o. mängureegleid tegutsemiseks majanduses ja mujal, ning tagavad nende järgimise; 2)kontrollivad kaupade ning teenuste vahetamist teiste riik-natsioonidega ja kapitalivoole (välismajandussidemeid); 3)võtavad tarvitusele abinõusid rahvamajanduse paremaks toimimiseks; 4)võivad toetada ühtesid subjekte teiste arvel; 5)võivad nendeks otstarveteks asutada ja juhtida riigiettevõtteid, s.o. tegelda riigiettevõtlusega. 6)peaaegu kõikjal on riigi funktsiooniks riigi- ja korrakaitse, rahvusliku raha (valuuta) käibimine, üsna sageli teede ja transpordirajatiste rajamine ja hooldamine, side ja massiteabelevi, loodusvarade majandamine, haridus ja tervishoid, paljud teadusuuringud; palju muudki; 7)võivad oma kulude katteks nõuda üksikisikutelt ja ettevõtetelt makse ja kulutada neid oma äranägemisel.

  3. MUUD riiklikud moodustised • Riikide kõrval maailmas alati olemas olnud vaieldavaid ja muidki riigisarnaseid moodustisi. Sõltumatuse määra ja iseloomu järgi võib riigid jagada 4 liiki: • 1)osariigid - riigid, mis on omavahel ühinenud suuremaks ja kõrgemat tüüpi föderaalriigiks ja andnud osa (kuid siiski ainult osa!) oma õigusi, kohustusi ja vahendeid üle föderaalriigile; • 2)kolooniad - riigid, mille valitsus täidab teise riigi korraldusi ja tegutseb iseseisvalt ainult niivõrd, kuivõrd tolle teise riigi valitsus seda lubab või koguni nõuab; • 3)sõltuvad riigid, mille valitsus tegevusvabadust on sunniviisiliselt piiratud teiste riikide poolt; • 4)sõltumatud riigid, mille valitsus tegevusvabadust piiravad ainult vabatahtlikult endale võetud rahvusvahelised kohustused.

  4. Riikide tüpoloogia (Hendersson) • 1)Turuideoloogia riik, mille valikud põhineval ideoloogilisel dogmal (Eesti?) • 2)Plaaniideoloogia riik, mille valikud põhineval ideoloogilisel dogmal (NL) • 3)Reguleeriv turumajandusriik, riik loob regulatiivse raamistiku ja toimib kui nn. öövaht (ÜK, USA 1980ndail) • Turumajanduslik arendusriik, riik loob regulatsioonid, aga töötab ka arendustöö kallal (Prantsusmaa, Jaapan).

  5. Reguleeriv turumajandusriik • tegeleb sellega, millega erasektor ei taha tegeleda (infrastruktuur) või kus ettevõtted ei ole efektiivsemad või ei saa tegeleda (politseid, sõjavägi). Turumajandusliku riigi ülesanne: • 1)hoida majanduslikku stabiilsust; • 2)luua kalleid infrastuktuure nagu sadamad, raud- ja maanteed; • 3)tagada traditsioonilised "avalikud kaubad" nagu kaitsevõime, turvalisus, haridus ja õigussüsteem; • 4)toetada institutsioonide arengut ja reguleerida töö-, finants- ja tehnoloogiaturgusid; • 5)vältida hinnamoonutusi ilmsete turuvigade korral; • 6)jaotada ümber tulu vaesematele hädavajaduste rahuldamiseks.

  6. Turumajanduslik arendusriik • 1)Teostada konkurentsivõime tõstmisele suunatud struktuuripoliitikat • 2)Toetada OMA eraomandust ja turu toimimist • 3)Suunata turgu majandusbürokraatliku eliidi pooltformuleerituna ja teatud agentuuri poolt • 4)Luua institutsioone hõlbustamaks konsultatsioone ja koordineerimist erasektoris. Need konsultatsioonid on omakorda olulised poliitika formuleerimiseks ja elluviimiseks. • 5) Hoida lahust majandusbürokraatia ja valitsevad poliitikud, et tagada riigi poliitiline stabiilsus. See on sageli seotud nn. "pehme autoritaarsusega", kus tekib ühe partei või institutsiooni pikaajaline poliitiline monopol

  7. Kaubanduspoliitikad • 17-18. sajandit iseloomustas merkantiilne – turgusid kaitsev poliitika  Brittide kui juhtiva tööstusmaa kõrvaldamine toimud just USA ja Saksa turge kaitsva poliitika – oma tööstust kaitsva poliitika tulemusena • 1930ndail ja 1970ndail oli samuti neomerkantilism • Tollid ja tollideta barjäärid. Protektsionism ja oma tööstuste arendamine.

  8. Tollid või muud piirangud Üldjuhul on riigid importi piiranud ja eksporti toetatud, et säilitadaoma inimeste tööhõivet. Need ongi kaubanduspoliitika kaks poolt. Impordi piiramine jaguneb kahe põhivaldkonna vahel: • Tollid tõstavad impordi hinda ja suruvad selle konkurentsist välja. Tollid on reeglina kõrgemad lõpptoodangule ja madalamad toormele. • Mittetariifsed piirangud, nagu impordikvoodid, -litsentsid, juurdemaksud, dumpinguvastased meetmed, sildistamise, tervisekaitse ja turvalisuse reeglid erinevad sisereeglid nagu tolliformaalsused ja dokumentatsioon, kohalikud piirangud, valitsuse tellimused oma tootjaile, vahetuskursi manipulatsioonid jms.

  9. Mittetariifsed piirangud • Tolliformaalsused ja dokumentatsiooni bürokraatlikud reeglid • Kodutootjate subsiidiumid • Vastumaksud subsideeritud impordile • Kohalikud piirangud • Valitsuse tellimused oma tootjaile • Vahetuskursi manipulatsioonid • Impordikvoodid • Impordilitsentsid • Impordideposiit • Impordi juurdemaksud • Sisereeglid • Dumpinguvastased meetmed • Sildistamise reeglid • Tervise ja turvalisuse reeglid

  10. Ekspordipoliitika meetmed: • Finants ja fiskaaltoetused • Ekspordikrediidid ja garantiid • Eksporditaotluste vastuvõtmine • Ekspordiagentuuride ülalpidamine • EPZ või vabatsoonide loomine • "Vabatahtlikud ekspordikitsendused" • Strateegiliste toodete embargo • Vahetuskursi manipulatsioonid

  11. Otsese mõjuga sotsiaalsed institutsioonid • Ettevõtluse otsene sõltuvus tugevast riigist • Riigi abi tootmise korraldamisel • Rahaturud ja krediidisüsteemid • Haridus- ja ümberõppesüsteem • Ametiühingute tugevus • Avaliku sektori toimimine ja professionaalsus

  12. Taustamõjuga sotsiaalsed institutsioonid • Majanduse üldine usalduslikkus • Töötajate kohusetunne ja lojaalsus (mitteperekondlikes kollektiivides) • Identiteetide, õiguste ja kohustuste olulisus • Formaalsuse tase võimusuhetes • Võimusuhete diferentseeritus • Võimusuhete adekvaatsus ja ulatus

  13. USA • Omaette nähtus on USA kaubanduspoliitika, millel on olnud oluline mõju ülemaailmsele tootmisele. Välishangete määrus (Offshore Assembly Provision) võimaldab nimelt odava töö teostamise välisriikides, peamiselt Mehhikos ja Ida-Aasias ja mis on mõjutanud oluliselt USA elektroonikatööstust. • Tugevaima majandusena on USA pidevalt surunud vabakaubanduse peale, kuid on sageli kasutanud ka tollipoliitikat ning muid meetmeid teatud oma huvide läbisurumiseks.

  14. Vabakaubanduse müüt • 1974 võeti USAs vastu Kaubandusseadus ja Strategic Trade Policy, mida iseloomustas uusprotektsionistlik lähenemine. See põhines “õiglusel USA vaatepunktist lähtudes” ja oli kaugel vabakaubanduse põhimõtetest. 1988 rakendus USAs Omnibuss Trade and Competitiveness Act, mille “Super 301” punkt ehk “raudkang”, sätestas unilateraalse lähenemise kaubanduspoliitikas GATTi multilateraalse asemel. • Selle alusel rakendatakse piiravaid poliitikaid “ebaausate” riikide, mitte üksikute tööstusharude suhtes. 2001 “lajatas” Bushi administratsioon 30% terasetollid hoolimata WTO ja teiste tootjate protestidest. USA on tugevalt liikunud arendava riigi suunas.

  15. Kas riigid konkureerivad? • Üldine arvamus on et jah. Seda muidugi USA-Jaapani kaubandussõdade taustal. Traditsiooniline argumentatsioon on: • 1)Ettevõtte eesmärk on rahuldav kasum. Riigi eesmärk on ühiskonna heaolu kasvatamine. • 2)Riigid peavad parandama endi positsiooni RV kaubanduses, et sellest paimat tulu lõigata. • 3)Riigid konkureerivad investeeringute pärast, et ehitada riigi tootmisbaasi

  16. RV organisatsioonid

  17. GATT & WTO • General Agreement on Tafiffs and Trade – esimene tippkohtumine 1947 Genfis • 1986 WTO World Trade Organization loomine  90% maailmakaubandusest käib nüüd selle alla • WTO esindab reeglipõhist lähenemisest, mitte tulemuspõhisest (turuosa, maht jms.) - juristid • Mittediskrimineeriva lähenemise baasaluseks on kaks põhimõtet: • enimsoodustatud riigi printsiip (Most Favoured Nation – MFN), mille alusel ühele riigile tehtud soodustused peavad laienema ka teistele riikidele • riigi kohtlemise reegel (National Treatment Rule), mis tähendab, et importkaupu tuleb kohelda analoogselt kodumaistega

  18. RAHVASTIK MAAILMAS

More Related