Põllumajanduse mõju keskkonnale

1. Põllumajanduse mõju keskkonnale Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey http://gallery.usgs.gov/photos/12_01_2011_bfv2YmkXXS_12_01_2011_0

2. Põllumajandusliku maa suurenemine – loodusliku mitmekesisuse vähenemine • Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. • Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. • Selle tagajärjel halvenevad ökoloogilised tingimused. • Looduslik taimkate säilib vaid majanduslikult vähekasulikel aladel nagu järsud mäenõlvad või viljatu pinnasega alad. http://www.nrem.iastate.edu/landscape/projects/perennial/perennial.html http://www.flickr.com/photos/22312769@N07/2150929287/

3. 200 km 1 km Raadatud vihmametsad satelliidipildilt nähtuna Vihmametsad taanduvad põllumaade ees • Viimasel kümnendil on kiiresti suurenenud nõudlus soja järele, et toota sellest sojaõli ja loomasööta. • Tootmine on suurenenud just Lõuna-Ameerikas: Argentinas, Boliivias, Brasiilias ja Paraguays. • Kiirtee rajamine Brasiilia idaosast lääneosasse on kiirendanud vihmametsade mahavõtmist ja uute põldude rajamist.  Miks ei laiendata soja kasvatamist näiteks USA-s või Hiinas, kus seda kõige enam kasutatakse?

4. Metsa asemele põllu rajamine põhjustab sageli erosiooni • Paljudes arengumaades on endiselt levinud alepõllundus: mets võetakse maha, puud põletatakse, et tekkinud tuhaga mulda väetada. • Selline alepõld on viljakas vaid mõne aasta. • Tugevate sadudega uhutakse pindmine lahtine mullakiht minema, tekivad uhtorud, mis iga järgmise sajuga aina suurenevad. Erosioon on eriti tõsiseks probleemiks mägistes piirkondades. http://www.adesolaire.org/en/madagascar/deforestation-and-erosion.html

5. Erosioon Madagaskaril • Uute põllumaade saamiseks võetakse maha aina rohkem metsasid. • See kutsub esile ulatusliku muldade erosiooni, mõnes piirkonnas 400 tonni/ha kohta aastas. • Vaatamata probleemi tõsidusele jätkub metsade raadamine. Mullast punaseks värvunud vesi kantakse jõgede poolt ookeani. http://rainforests.mongabay.com/0903.htm

6. Vee erosioon • Erosioon on mulla kadu, mis tekib, kui kõik sademed ei jõua maasse imenduda ning mööda maadvoolav vesi kannab pealmised mullaosakesed endaga kaasa. • Pindmise mullakihi kadu vähendab viljakust, mille tagajärjeks on väiksem saak. • Vee-erosioon on looduslik protsess, mida soodustavad: • tugev vihmasadu, • künklik (mägine) reljeef, • orgaanilise aine väike sisaldus mullas, • vähene taimkate. • Inimtegevus süvendab ja kiirendab erosiooni, kui: • kasutatakse valesid maaharimise võtteid, • muudetakse hüdroloogilisi tingimusi, • võetakse mets maha. http://photogallery.nrcs.usda.gov/Detail.asp

7. Erosiooniohtlikud piirkonnad Euroopas Hinnanguliselt esineb vee-erosiooni 115 miljonil hektaril, mis on kaheksandik Euroopa kogu maa-alast, ning tuuleerosiooni 42 miljonil hektaril. Eriti ohustab mulla erosioon Vahemere-maid, kus pärast pikka kuivaperioodi sajab tugevat vihma. Vee-erosiooni oht Euroopa Liidu riikides  Nimetage piirkondi, kus vee-erosiooni oht on eriti suur. http://soco.jrc.ec.europa.eu/documents/ETFactSheet-02.pdf

8. Heledad laigud põldudel on kohad, kust tuul on huumuskihi ära kandnud. Tuule poolt tee äärde kantud mullakiht. Tuul muudab põllud viljatuks • Järjest suuremate põldude rajamine soodustab tuuleerosiooni. • Paljudes piirkondades tekivad tolmutormid, mis võivad kanda põldudelt sadu tuhandeid tonne viljakat mulda. Tolmutorm http://photogallery.nrcs.usda.gov/

9. 1930. aastate tolmutormid Ameerikas • 1930-1936. aastatel laastasid Ameerika Ühendriikide ja Kanada preeriate piirkonda arvukad tolmutormid, mis põhjustasid tõsise ökoloogilise katastroofi ja põllumajanduslanguse. • Suurel tasandikul Põhja-Ameerika keskosas on head eeldused põllumajanduse arenguks: tasane ala, viljakad mustmullad, soodne kliima. • 1930. aastate “nisubuumi” ajal rajasid talunikud Suurele tasandikule hiigelpõllud. Uue tehnika kasutuselevõtt võimaldas põllustada suuri alasid. http://www.youtube.com/watch?v=x2CiDaUYr90

10. 1930. aastate tolmutormid Ameerikas • Suurte põllumassiivide rajamise tulemusena tekkis ulatuslik tuuleerosioon, mis kandis küntud põldudelt pealmise kuiva ja lahtise mullakihi minema. • Lagedatel preeriatasandikel on suurte alade ülesharimine seotud erosiooniriskiga. • Tolmutormid tekkisid enam kui 400000 km2 suurusel ala Texase, Oklahoma, Kansasening isegi New Mexico ja Colorado osariigis. • Neid alasid hakati nimetama Tolmukausiks (Dust Bowl). 18.aprill,1935, NOAA George E. Marsh Album http://www.dailyimpact.net/2011/04/07/world-us-food-supplies-faltering-prices-rising/

11. 1930. aastate tolmutormid Ameerikas • Tohutute tolmutormide tagajärjel muutusid endised viljakad põllud kasutamis-kõlbmatuteks. • Miljoneid hektareid põllumaid ei saanud enam kasutada ja sajad tuhanded inimesed pidid maha jätma oma kodud ning rändama teistesse piirkondadesse, et seal uut elu alustada. • Tolmutormide tagajärjel hävinud põllumaade kaotamine põhjustasid Ameerika ajaloos suurima riigisisese rände. • 1940. aastatel lahkus ligi 2,5 miljonit inimest Suure tasandiku piirkonnast. Neist ligi 200000 asus elama Californiasse. http://en.wikipedia.org/wiki/Dust_Bowl

12. Küntakse nõlvaga risti, järsematele nõlvadele rajatakse terasse Tim McCabe Rajatakse ribapõlde Ühel põllul kasvatatakse eri kultuure Jeff Vanuga Tim McCabe Kuidas kaitstakse muldi erosiooni eest? Põldude vahele istutatakse puude- ribasid nn tuuletõkkeid Uus seeme külvatakse kündmata põllule kõrretüügaste vahele http://photogallery.nrcs.usda.gov/Detail.asp

13. km3 aastas muud kaod 4% tööstus 19% 80-90% 75-80% olme 8% andmed puuduvad põllumajandus 69% Põllumajandus on suurim vee kasutaja Ligi 70% maailmas kasutatavast veest läheb põldude niisutamiseks.  Nimeta riike, kus üle 80% veest läheb põldude niisutamiseks? http://olliwaterfoodpeople.blogspot.com/2010/07/water-and-agriculture-general-overview.html http://www.i8not.net/wordpress/?p=935 http://www.fao.org/nr/water/infores_maps.html

14. Põldude niisutamiseks kasutatakse nii põhja-kui ka pinnavett (mm aastas) Araabia riikides kasutab põllumajandus üle 85% kogu veest. Niisutamise efektiivsus on madal, vaid 30%. http://olliwaterfoodpeople.blogspot.com/2010/07/water-and-agriculture-general-overview.html Eriti palju vett kulub piirkondades, kus on suur auramine ja vähe sademeid, niisutatavate põldude tihedus on suur, kus kasvatatakse mitu saaki aastas

15. Gene Alexander Tim McCabe Jeff Vanuga Erinevate niisutusmeetodite vee kasutamise efektiivsus on erinev Tilkniisutus Niisutuskanalid Niisutuskraavid Vee piserdamine

16. Niisutuspõllud Kansases • Intensiivselt hakati Kansases niisutamiseks põhjavett kasutama alates 1950-1960. aastatest. • Mõnes kohas läheb 90% kasutatavast põhjaveest põldude niisutamiseks. • Põhjavee üldine tase on suure veekasutuse tõttu alanenud, põhjaveevarud vähenevad. Intensiivsest vee pumpamisest tekib alanduslehter. Kui vee võtmine lõpetatakse, alanduslehter tasapisi väheneb. http://photogallery.nrcs.usda.gov/Detail.asp

17. Puuvillapõldude niisutamine Kesk-Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni • Viiskümmend aastat tagasi oli Araali meri pindalalt neljas järv maailmas. • Järve tõid vett Amudarja ja Sõrdarja jõed. • Alates 1930. aastatest hakati selles piirkonnas põllumaid niisutama, et kasvatada puuvilla. Niisutuseks kasutati Amudarja ja Sõrdarja vett. • Jõe vett jõudis Araali järjest vähem ja selle tulemusena hakkas mere pindala vähenema. Kunagine jõesäng kaldal roostetavate laevavrakkidega. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Aral_Sea_1989-2008.jpg http://www.columbia.edu/~tmt2120/introduction.htm

18. Puuvillapõldude niisutamine Kesk-Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni • Endisest kalarikkast järvest on saanudtühi ja lage soolakõrb. • Kuivaks jäänud merepõhjast kandub tugeva tuulega sadu tonne soola ja liiva ümbruskonna põllumaadele. • Õhku satuvad ka kunagi merepõhja settinud mürgised ühendid. Seetõttu on selles piirkonnas õhk, maa ja vesi väga saastatud ning inimesd haigestuvad sageli. Satelliidifoto, kus on näha tolmutormid Tolmutormid Liiva mattunud küla http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9f/Aralsee.gif http://www.columbia.edu/~tmt2120/environmental%20impacts.htm

19. Tim McCabe Põldude niisutamine põhjustab sooldumist • Muldade looduslik sooldumine esineb kuivades piirkondades, kus auramine ületab sademete hulga. • Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. • Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. http://photogallery.nrcs.usda.gov/Detail.asp

20. Muldade sooldumine Euroopas • Sooldumine on üks kõige levinum mulla degradeerumis-protsess Maal. • Euroopas leidub sooldunud mulda Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel. • Mulla sooldumine mõjutab ELis hinnanguliselt 1–3 miljonit hektarit maad. • See on üheks kõrbestumise põhjuseks. http://soco.jrc.ec.europa.eu/documents/ETFactSheet-04.pdf http://blogs.worldbank.org/category/topics/agriculture

21. Maade kuivendamine • Sademeterikastes piirkondades ja tasastel aladel võib probleemiks saada maade kuivendamine. • Kuivendamisega rikutakse märgalasid ja metsi, aga ka jõgesid. • Kraavide kaevamisel tekitatud setted võivad jõe põhja muuta mudaseks ning suhteliselt kalavaeseks. http://www.freewebs.com/lihula-maaparandus/apps/photos/photo?photoid=121015055 http://www.geomatikag.ch/Melioration.262.0.html

22. Ülemäärane väetamine • Intensiivse põllumajandusega kaasneb mineraalväetiste üha suurem kasutamine, sest väetamisega kaasneb suurem saak. • Osa väetist jääb taimede poolt omastamata ning see satub mullas liikuva veega põhjavette ja veekogudesse. Ülemäärase ja valel ajal väetamisega (näiteks varakevadel, kui lumi on maas) kaasnevad:  toiteelementide suurenemine veekogudes  mulla saastumine  põhjavee reostumine  veekogude eutrofeerumine Lämmastikväetiste liigne kasutamine põhjustab põllukultuuride suure nitraadi-sisalduse. Selliste toodete söömine võib tekitada terviseprobleeme. http://farmerwife.blogspot.com/2005_04_01_archive.html

23. Loomakasvatus - oht põhjaveele • Farmide reoveed (näiteks lüpsiplatsi pesuveed) • Ilma veekindla põhjata sõnnikuhoidlad on põhjavee lämmastikuühenditega saastajad. Jeff Vanuga Jeff Vanuga http://photogallery.nrcs.usda.gov/Index.asp

24. Keskkonnamürkide mõju ökosüsteemidele • Pestitsiidide kasutamine põllumajanduses mõjutab ökosüsteeme. • Biogeokeemiliste protsesside tulemusena võivad saasteained kanduda teistesse nii maismaa- kui ka mageveeökosüsteemidesse. • Pestitsiidide kahjulik toime ökosüsteemis ja koosluses seisneb eri troofiliste tasemete organismide arvukuse muutumises, mis võib põhjustada toiduvarude nappuse. • Muutuda võib looduslik tasakaal: umbrohu hävitamine võib põhjustada teise ohjeldamatu leviku • Tekib kahjurite ja umbrohtude mürgiresistentsus. • Sajad kahjurliigid on kohastunud taluma nende tõrjumiseks kasutatavaid mürke. • Lühikese elutsükliga, seega kiiresti sigivatel liikidel võib resistentsus tekkida väga lühikese ajaga • Paljud putukaliigid on resistentsed mitmele mürgile. • Paljud umbrohud on muutunud resistentseks nende tõrjel kasutatavate herbitsiidide suhtes.

25. Ülekarjatamine viib kõrbete laienemisele Liiga intensiivne karjatamine mõjutabtaimekoosluse toitainetsüklit ja see viib enamasti mullaviljakuse languseni. Valikulise söömise ja tallamise tõttu muutub taimestiku koosseis.Taimestiku muutumisele järgnevad muutused ka kohalikus faunas ja näriliste hulgas. Kui pinnast kaitsev taimkate on hävitatud, hakkab tuul liivasid liigutama, tekib erosioon. Igal aastal muutub hulgaliselt põllumajanduslikku maad kõrbeks just ülekarjatamise tõttu. Kariloomade arvukus on tohutult suurenenud, kuid karjamaade pindala aina väheneb. http://www.hardrainproject.com/hrpl?n=4507 http://www.rolexawards.com/en/the-laureates/claudiafeh-the-project.jsp

26. Metsa raadamine Ülekarjatamine Ülepõllustamine miljonit ha Aafrika Aasia Austraalia Euroopa Põhja-Am Lõuna- Am Põllumajandusega seotud probleemid maailmajagudes  Analüüsige põllumajandusega seotud probleeme erinevates maailmajagudes. http://apesnature.homestead.com/chapter8.html

27. Võõrliikide sissetoomine • Enamus põllukultuuridest ja suur osa kariloomadest on võõramaist päritolu. • Liikide rändamine inimeste abil on põllumajandus-ajaloo lahutamatu osa. • Võõrliikide sissetung on üheks tõsisemaksloodus-kaitseprobleemiks kogu maailmas. • Sissetungijad võivad ümber asuda looduslikesse kooslustesse ja sealsed liigid välja tõrjuda. • Sageli muudavad sissetoodud liigid täielikult koosluse struktuuri. Taimekoosluse muutudes muutub ka loomade kooslus, sest loomaliigid (nt putukad) on suuresti seotud kohalike taimedega. • Uued liigid võivad tekitada isegi maastikumuutusi. Näiteks, sissetoodud karuputke võõrliikide all ei suuda madalamad taimed üldse kasvada. Seetõttu on maapind vähem kompaktne ja erosioonile vastuvõtlikum. • Portugalis kasvatatakse eukalüpte, et saada paberitooret, kuid selle tulemusena alaneb põhjavee tase, mis ei ole aga kohalikele liikidele talutav. Need hukkuvad ja kogu ökosüsteem kuivab ning kõrbestub.

28. Sosnovski ja hiidkaruputk • toodi Eestissepõllumajanduslikel ja mesinduslikel kaalutlustel pärast II Maailmasõda. • Kujutavad endast suurt ohtu liigilisele mitme-kesisusele ja maastikele. • Levivad kiiresti ja paljunevad takistamatult. • Karuputk on levinud kõikjal Eestis, vähem saartel, rohkem Lõuna- ning Lääne-Eestis. • Taim kasvab tihedate, kohati kuni 5 m kõrguste kogumikena peamiselt jõgede kallastel, maantee- ja raudteeservades ning prügipaika-des ja söötis põllumaadel. • Karuputke võõrliigid on inimesele otseselt ohtlikud. Kui taime mahl satub nahale, põhjustavad selles sisalduvad furanokumariinid päikesepaistelise ilmaga põletusele sarnanevate villide teket.

29. Geneetiliselt muundatud organismide sissetoomine • Transgeensete organismide looduslikesse kooslustesse levimise tagajärjel võivad lähedased looduslikud liigid välja surra, isegi kui ka transgeensed liigid ise ellu ei jää. • On suur oht, et tekivad GMOde ja looduslike liikide hübriidid, mille tulemusena võivad tekkida superumbrohud või võib kaduda populatsiooni geneetiline informatsioon selle asendumise ja geneetilise segunemise tõttu. • Negatiivse keskkonnamõjuga on sellised geenmuundatud põllukultuurid, mis on muudetud mürgikindlaks. • Sellistel puhkudel tekib põlluharijail võimalus kasutada senisest suuremat mürgikogust ning protsessi käigus hävib suur hulk liike ka põlluga külgnevailt aladelt. • Suurte ainehulkade puhul on alati ka oht, et mürkained imbuvad kas põhjavette või kantakse need pinnaveega naaberaladele, sageli kraavide kaudu veekogudesse.