1 / 9

KRIMINAAL- JA TSIVIILMENETLUSE PIIRITLEMISE PRAKTIKAST MAJANDUSSÜÜTEGUDES

KRIMINAAL- JA TSIVIILMENETLUSE PIIRITLEMISE PRAKTIKAST MAJANDUSSÜÜTEGUDES. Kristel Siitam-Nyiri Põhja Ringkonnaprokuratuuri majandus- ja korruptsioonikuritegude osakonna vanemprokurör. ERAÕIGUS VS AVALIK ÕIGUS.

manny
Download Presentation

KRIMINAAL- JA TSIVIILMENETLUSE PIIRITLEMISE PRAKTIKAST MAJANDUSSÜÜTEGUDES

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KRIMINAAL- JA TSIVIILMENETLUSE PIIRITLEMISE PRAKTIKAST MAJANDUSSÜÜTEGUDES Kristel Siitam-Nyiri Põhja Ringkonnaprokuratuuri majandus- ja korruptsioonikuritegude osakonna vanemprokurör

  2. ERAÕIGUS VS AVALIK ÕIGUS • Eraõigus ja avalik õigus segunevad rohkem kui me arvata oskame (nii materiaalõiguslikult kui protsessiõiguslikult) : • Asjaõigus – omandi küsimus (varavastased kuriteod) • Võlaõigus – kohustused ja nende täitmine (nt kelmused, omastamised) • Tsiviilseadustiku üldosa – isikud (juriidilised ja füüsilised), tehingud, esindus • Äriseadustik – majanduskuriteod, juriidilise isiku vastutusega seonduv • Intellektuaalne omand (IO kuriteod) • Protsessiõigus – tsiviilmenetlus vs kriminaalmenetlus (nt tsiviilhagiga seonduv)

  3. KRIMINAAL- JA TSIVIILMENETLUS – KAS TEINEISEST TÄIESTI SÕLTUMATUD ÕIGUSVALDKONNAD??

  4. TÄNASE PÄEVA PROBLEEM: • Seni on mõlemad menetlusliigid kulgenud omasoodu, kriminaalmenetlus elas n-ö oma elu, tsiviilmenetlusest puutumatuna • Ei ole selgelt reguleeritud, kas ja kui palju nt tsiviilmenetluse norme kriminaalprotsessis kasutada saab • Kitsas spetsialiseerumine

  5. MAJANDUSKURITEOD • Ebaseaduslik majandustegevus (s.h tegevusloata majandustegevus, alkoholi, tubaka ja kütuse ebaseadusliku käitlemisega seotud kuriteod) • Äriühingutega seotud süüteod (ärisaladus, koosoleku kokku kutsumata jätmine, rmtp kohustuse rikkumine) • Pankroti- ja täitemenetlusalased süüteod • Maksualased süüteod • Rahapesualased süüteod • Süüteod väärtpaberiringluses • Konkurentsialased süüteod • Erakonnaalased süüteod

  6. PÕHIMÕTTED • Karistusõigus ei tohiks liigselt sekkuda igapäevasesse majandustegevusse, kuid see sekkumine peab vajadusel olema efektiivne • Õiguskindlus – peab olema määratletud, millisele käitumisele järgneb riigi reaktsioon kriminaalmenetluse alustamisena • Vastukäivad ootused menetlejale – tasakaalu leidmine

  7. KANNATANU HUVID • Kriminaalmenetlus vs tsiviilmenetlus – kumb on efektiivsem? (kellele efektiivsem?) • Kriminaalmenetluse ärakasutamine tsiviilõiguslikes suhetes: • Lepinguliste (ja ka lepinguväliste) kohustuste mittetäitmine • Maksejõuetusega (pankrotiga) seotud kuriteoteated – masu

  8. TSIVIILMENETLUSE JA KRIMINAALMENETLUSE PEAMISED KOKKUPUUTEKOHAD • Tsiviilhagi ja selle esitamisega seonduv • Menetleja roll tsiviilhagi juures? • Hagi tagamine • Mittevaraline kahju • Tõendite ristkasutus, tõendamiskoormis • Kumb jääb peale – kriminaalmenetlus või tsiviilmenetlus?

  9. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

More Related