1 / 10

Eesti muusika Koorilaul ja pillimuusika XII klass

Eesti muusika Koorilaul ja pillimuusika XII klass. Karksi-Nuia Gümnaasium Syrle Eesik. Koorilaulu edenemine 19. sajandil. Usuõpetus koolides; Kirikukoraalide laulmine; Aktiivsed köstrid; Valga seminar – Cimze seminar; Entusiastlikud koolmeistrid;. Tugevad laulukoorid.

nalani
Download Presentation

Eesti muusika Koorilaul ja pillimuusika XII klass

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti muusikaKoorilaul ja pillimuusikaXII klass Karksi-Nuia Gümnaasium Syrle Eesik

  2. Koorilaulu edenemine 19.sajandil • Usuõpetus koolides; • Kirikukoraalide laulmine; • Aktiivsed köstrid; • Valga seminar – Cimze seminar; • Entusiastlikud koolmeistrid;

  3. Tugevad laulukoorid • Ansekülas Saaremaal; • Reigis Hiiumaal; • Laiusel; • Tormas; • Põltsamaal;

  4. Pasunakoorid • Tormas; • Väägveres; • David Otto Wirkhaus e. Väägvere Taavet; • Pillimehed: kooliõpetajad, vanemad õpilased, käsitöölised, ärksamad talupojad, sulased;

  5. Esinemised • Kohapeal pidudel; • Mitme kihelkonna laulupühadel; • Kirikupühadel;

  6. Laulu- ja mänguseltsid • Eestlaste kultuuri- ja muusika keskused: • 1865 Tartus “Vanemuine” – president J.V Jannsen • 1865 Tallinnas “Estonia” • 1869 Viljandis “Koit” • 1878 Pärnus “Endla”

  7. Esimene üldlaulupidu • 1869 Tartus; • J.V.Jannsen – aktiivne eestvedaja; • C.R.Jakobson – toetaja; • Osalejad: 45 meeskoori 789 lauljaga, 4 pasunakoori 42 pillimehega;

  8. Esimese laulupeoga seotud probleemid • Pikk korraldusloa ooteaeg; • Loa saabumine viimasel hetkel – 4 kuud enne pidu; • Raskused nootide trükkimisel; • Tüli Jannseni ja Jakobsoni vahel; • Saksa- ja venekeelsed laulud;

  9. Esimese laulupeo tähtsus • Tõstis eestlaste rahvustunnet; • Andis suure hoo kooriliikumisse; • Edendas kõiki kultuurivaldkondi; • Tõstis maal huvi seltside vastu; • Pani aluse üldlaulupidudele Eestimaal;

  10. Esimesed heliloojad • Aleksander Saebelmann-Kunileid • Koorilaulud: “Sind surmani,” “Mu isamaa on minu arm” • Friedrich Saebelmann • Koorilaulud: • “Kaunimad laulud,” • ”Ellerhein”

More Related