1 / 67

Keemilised ohutegurid

Doos. Kik ained on mrgid. Erinevus mrgi ja ravimi vahel seisneb ige doosi valimises. Paracelsus 1493-1541Doos s.o. aine kordselt manustatud hulk. Tavaliselt mdetakse doosi mg/kg (mg ainet organismi kehakaalu kg kohta). Vga toksiliste aine

nansen
Download Presentation

Keemilised ohutegurid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


    1. Keemilised ohutegurid Mariken Ross

    2. Doos „Kõik ained on mürgid. Erinevus mürgi ja ravimi vahel seisneb õige doosi valimises.“ Paracelsus 1493-1541 Doos – s.o. aine kordselt manustatud hulk. Tavaliselt mõõdetakse doosi mg/kg (mg ainet organismi kehakaalu kg kohta). Väga toksiliste ainete puhul arvestatakse doosi mikrog/kg.

    3. Mürk ja inimorganism Aine mõju võib olla kiire või aeglane, süsteemne või lokaalne. Paljudel ainetel on nii lokaalne kui üldine kahjulik toime. Kohalik toime ilmneb kehaosal, millal on olnud kontakt ainega. Üldine toime ilmneb siis, kui aine on imendunud ja levinud alguspunktist teistesse kehaosadesse.

    4. Ained ja inimorganism Sünergism – ainete mõju vastastikune võimendumine. Näiteks alkohol võimendab peaaegu kõikide mürkide toimet. Antagonism on ühe mürkaine toime, mis teise mürgi toimet organismis kahandab või välistab. Kumulatsioon on aine kuhjumine mõnes elundis kroonilise mürgistuse korral.

    5. Kemikaalid Igal aastal tuleb turule umbes 1000 uut kemikaali. Kasutatakse umbes 100 000 keemilist ainet, mis esinevad puhtal kujul või segudes. Tööstusmaades tuntakse kuni 2 miljonit erinevat kemikaali.

    6. Kemikaali märgistamine Kemikaaliseadus, 1998, §18 Kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade loetelu. Valmistaja või importiva ettevõtte nimi, aadress. Ohutunnus. Riski kirjeldus. Ohutusnõuete kirjeldus Kemikaali kogus.

    7. Ohtlike kemikaalide klassifikatsioon Tule- ja plahvatusohtlikud Terviseohtlikud Mürgised Sööbivad Ärritavad Sensibiliseerivad Kantserogeensed Mutageensed Teratogeensed Keskkonnaohtlikud

    8. Terviseohtlike kemikaalide märgistus T – mürgine (toxic). Kui kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm. Xn – Kahjulik (harmful). Kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tervisekahjustus. Xi – ärritav (irritant). Kemikaal põhjustab naha või ülemiste hingamisteede ärritust. C – sööbiv (corrosive). Kahjustab eluskudet, millele satub. Mõned aine pritsmed nahal võivad põhjustada raskeid põletusi.

    9. Keskkonnaohtlike kemikaalide märgistus E – plahvatusohtlik (explosive). Kemikaal võib plahvatada kokkupuutes tulega või hõõrdumise tagajärjel. F – väga tuleohtlik (highly flammable). Kemikaal võib süttida kokkupuutes toatemperatuuril õhuga. Tahke aine, mis võib kergesti süttida kokkupuutel süüteallikaga ja jätkab põlemist ka peale süüteallika eemaldamist. O – oksüdeeriv (oxidizing). N – keskkonnale ohtlik (dangerous for the environment). Kahjustab väliskeskkonda.

    10. Lahustid Vedelad orgaanilised ained, mida kasutatakse nende omaduse tõttu lahustada rasvu ja määrdeaineid. Enamik lahusteid aurustub kergesti, sageli on lahustid tuleohtlikud ja võivad süttida. Lahustid satuvad inimese organismi tavaliselt hingamisteede kaudu, mõned lahustid võivad imenduda ka läbi terve naha.

    11. Lahustid Toime inimesele oleneb lahusti aurustumiskiirusest ja lahustuvusest vees, kokkupuuteajast ja kontsentratsioonist. Paljudel lahustitel on narkootiline toime, nad põhjustavad peapööritust, peavalu, väsimust. Võivad ärritada silmi ja hingamisteid, samuti ka nahka. Mõned lahustid on ohtlikud ka maksale, neerudele ja luuüdile.

    12. Benseen Eriti ohtlik lahusti Värvuseta, tuleohtlik, meeldiva lõhnaga vedelik. Jõuab organismi hingamisteede kaudu, tungib ka läbi naha. Nahale sattudes võib põhjustada väsimust, peapööritust, kõhuvalu. Korduv mürgistus kahjustab luuüdi, põhjustades aplastilist aneemiat ja leukeemiat. Benseen on tõestatud kantserogeense toimega.

    13. Benseen Välisõhk sisaldab teatud koguses benseeni, mis jõuab õhku suitsetamisest, põlemisgaaside koostises, bensiinijaamadest, kütuseleketest, heitgaasina ja tööstusliku jääkproduktina. Benseeni lendub ka liimidest, värvidest, mööblivahast ja puhastusvahenditest, mille tootmisel on kasutatud benseeni või selle ühendeid. Bensiinijaamade lähistel on õhu benseenisisaldus kõrgem kui mujal. Väikses koguses benseeni sisaldavad paljud karastusjoogid ning mõningad toiduained. 2006 aasta märtsis korraldas Food Standards Agency Inglismaal 150 karastusjoogi hindamise. 43 joogis leiti benseeni, 4 jooki sisaldasid benseeni üle lubatud normide.

    14. Glükooleetrid Etüleeni, dietüleeni, trietüleeni ning propüleenglükooli alküüleeterderivaadid. Kasutatakse väga laialdaselt. Värvides, lakkides, emailides, tintides, vedelseepides, klaasipuhastusvahendites, pindaktiivsetes ainetes, fiksaatorites. Organismi satuvad sissehingamisel või nahaga kokkupuutel.

    15. Glükooleetrid Raske mürgituse korral võivad põhjustada entsefalopaatiat Kerematel juhtudel isiksusehäireid, mäluhäireid, uimasust, peavalu, treemorit, söömishäireid. Võivad kahjustada ka luuüdi, põhjustades pantsütopeeniat. Reproduktiivtervise häired

    16. Formaldehüüd Formaldehüüd on tugeva lõhnaga värvitu gaas, mida kasutatakse ehitus- ja viimistlusmaterjalide tootmisel, mööbli valmistamisel. Peamine formaldehüüdi allikas kodus on puitlaastplaatidest viimistlus(paneelid) ning mööbel. Ka happe mõjul kõvenevad lakid, värvid, pinnatöötlemisvahendid, tekstiilid ja põrandakattevaibad võivad sisaldada formaldehüüde, kust see eraldub siseõhku. Formaldehüüd pärineb ka tubakasuitsust, põletamise gaasidest ja desinfektsioonivahenditest.

    17. Formaldehüüd Formaldehüüd on madalal kontsentratsioonil olemas nii välis- kui ka siseõhus. Kui formaldehüüdi kontsentratsioon tõuseb, täheldatakse silmade ja hingamisteede limaskestade ärritust (konjunktiviit, köha). Formaldehüüd on tugev allergeen ning võib põhjustada allergilist nohu, hingamisteede haigusi (allergilist bronhiiti või bronhiaalastmat). Rahvusvaheline vähiuuringute agentuur klassifitseerib formaldehüüdi kui kindlalt inimestele kantserogeenne, on seotud nasofarüngeaalpiirkonna kasvajatega, võimalik, et ka leukeemiaga

    18. Formaldehüüd USA FEMA varustas USA ranniku elanikke peale orkaan Katrina ja orkaan Rita lammutustöidd 2006 aastal treilerite ja automajadega. Mõni aeg peale sissekolimist hakkasid mitmed elanikud kurtma hingamisraskuste, ninaverejooksude ning püsivate peavalude üle. Majade ja treilerite tootmises oli kasutatud formaldehüüd-katalüseeritud vaike. CDC testis elamutes õhku formaldehüüdi suhtes. 14.02.2008 avalikustas CDC, et paljudes treilerites ja autoelamutes leiti formaldehüüdi tervisele kahjulikus kontsentratsioonis.

    19. Formaldehüüd Keskmiseks formaldehüüdi kontsentratsiooniks oli 77 ppb ning seda 2 või rohkem aastat peale tootmist. Pikaajaline nii kõrge formaldehüüdi doosiga kokkupuutumine on seotud kõrgenenud vähiriskiga ning hingamisteede haigustega. Keskmine formaldehüüdi kontsentratsioon ruumiõhus on 10-20 ppb, kusjuures CDC poolt sätestatud minimaalse riski piiriks on 8ppb. Treilerites ning autoelamutes mõõdetud väärtused olid vahemikus 3 - 590 ppb.

    20. Formaldehüüd toidus 2005 aasta Jakarta toiduskandaalis leidis Indoneesia valitsus, et 60% pealinnas asuvatest nuudlipoodidest müüsid nuudleid, mis sisaldasid formaldehüüdi. 2007 aastal leiti formaldehüüdi Vietnami nuudlites. Samuti on olulises koguses formaldehüüdi leitud ka tofust ning soolakalast. Formaldehüüdiga saastatud toit on olnud probleemiks ka Tais, kus formaldehüüdi leiti väidetavalt ka kanatoitudest.

    21. Radoon Loodusliku tekkega gaas, nähtamatu, maitsetu, lõhnatu. Ei põhjusta silmade ja nina ärritusnähte, ei ole allergeenne USA-s klassifitseeritud klass A kartsinogeeniks – see tähendab, et radoon on ka ainufaktorina võimaline algatama vähi teket, soodustama selle kasvu ja levikut organismis

    22. Radoon Suitsetamise järel teine kopsuvähi riskitegur, Eestis 100-120 surmajuhtu aastas. Maailma kopsuvähi juhtudest umbes 15% on radoonitekkesed Tekib looduses peamiselt uraani lagunemise tagajärjel Radioaktiivne, annab ligi pool aastasest kiirgusdoosist, s.o 1,2 mSv aastas.

    23. Radoon Radooni lagunemisel vallandub radioaktiivne kiirgus ja tekivad nn. radooni tütred – elektriliselt laetud raskemetalli (plii, polooniumi, vismuti) osakesed. Radooni osakesed kogunevad kopsudesse, peamiselt kopsude sisepinda katvasse epiteeli. Kopsukahjustus tekib osaliselt otsesest mehhaanilisest kahjustusest. Suuremaks probleemiks on radooni võime muundada kopsurakkude geneetilist materjali, põhjustades vähirakkude teket.

    24. Radoon

    25. Radoon Tabel on arvestatud ühe eluea kohta – 75 aastat. Risk ühe eluaasta kohta võrdub 1/75 tabelis märgitust. Tabelis on arvestatud inimese keskmiseks toasviibimise ajaks 70 % päevast. Endiste suitsetajate jaoks jääb risk kahe tabelis näidatud klassi vahele Välisõhus kontsentratsioon väike, kuid koguneb majadesse, kus kontsentratsioon oluliselt kõrgem.

    26. Radoon maapealsetes töökohtades Eestis Suurimad radoonisisaldused ühes ruumis: • kontor Sillamäel - 3829 Bq/m³ • mõishoone, Vihula vald - 2426 Bq/m³ • vallamaja, Vaivara vald - 1901 Bq/m³

    27. Radoon

    28. Radooni vähendamine Ruumi õhuvõtt peaks olema viidud maapinnast võimalikult kõrgele. Võimalus ümber maja paigutada nn. Radoonikaevud. Lisaks kasutatakse majaaluse vundamendi ventilatsiooni. Radooni mõõtja mõõdab pidevalt radooni taset ruumis, arvutab kokku keskmise väärtuse. Kui radooni tase on pikemat aega üle normi ja tekib oht tervisele, annab mõõtja sellisel juhul helisignaaliga märku.

    29. PCB – polüklooritud bifenüülid Värvuseta, viskoossed, head isolaatorid. Ei juhi elektrit, ei põle, ei allu pH muutustele. Hakati kasutama 1920 aastatel tulekustutites ja vedelate isolaatoritena. Lisandina on PCB kasutatud ka tintides, värvides, õlides, kopeerpaberites. PCB ei lagune ning jääb atmosfääri. Organismi sattununa jäävad PCB organismi praktiliselt kogu eluks. Samas tekivad kudedes kiiresti bioloogiliselt reaktiivsed protsessid, mis on tervistkahjustavad. Tekivad maksakahjustused, neuroloogilised häired, nõrkus, kaalukaotus.

    30. PCB – polüklooritud bifenüülid PCB on olemas kõikjal õhus, erinevates kontsetratsioonides. Nagu kõigi POP ainete puhul, on ka PCB kontsentratsioon ülikõrge teatud kalaliikides. PCB leketega seotud reostusi on esinenud kogu maailmas, Eestile lähimad on Tsehhi ja Iirimaa. 2008 aastal selgus et Iiri sealiha testimisel leiti erakordselt kõrgeid PCB väärtusi, mis ületasid EU lubatud piiri 80 – 200 korda. Võrreldes maailmas aset leidnud juhtumitega on see kontsentratsioon siiski väike, näiteks 1979 aastal Taiwanis leiti kontamineeritud riisiõlist 300 000 korda kõrgemaid väärtusi.

    31. Metallid ja nende ühendid Tungivad organismi tolmu ja auru kujul või läbi naha. Ohtlikud on paljud nii orgaanilised kui anorgaanilised metalliühendid. Levinumad tervisekahjustusi põhjustavad metallid on elavhõbe, plii, nikkel, kroomiühendid ja arseeniühendid. Paljud metalliühendid on terato- või kantserogeensed.

    32. Plii Plii on üks vanimaid tuntud ning dokumenteeritud tervisekahjustust põhjustavaid aineid. Pliimürgistust on dokumenteeritud nii iidses Roomas, Kreekas kui iidses Hiinas. Siiski on plii ning selle ühendid laialdaselt kasutusel, tänu oma nõutud omadustele teatud tööstusharudes Peamiselt kasutatakse pliid tänapäeval akude valmistamisel, kuid pliiühendeid kasutatakse ka erinevate plastikute valmistamisel ning elektrijuhtmete isolatsioonimaterjalides.

    33. Plii Pliiühendeid leidub keraamikalakkides, kuna plii annab keraamikale iseloomuliku sära ja tugevuse. Pliid leidub seniajani ka mõningates värvides ja kriitides ning samuti on plii vastutav paljude loodustoodete kontaminatsiooni eest. Pliid sisaldavad ka mõningad kosmeetikatooted ning ehted. Suurtes kogustes pliid kasutatakse ka radioaktiivset kiirgust kasutavate seadmete isolatsiooniks. Pliivabaks bensiiniks loetakse bensiini, mille pliisisaldus on maksimaalselt 0,013 g/dm³

    34. Kokkupuude pliiga Plii ja pliiühendid mõjutavad organismi nii sissehingamisel, seedimisel kui nahakontaktil. Enamik kokkupuuteid on sissesöömisel või hingamisel. Kokkupuuted nahaga on oluliselt vähenenud peale pliivabale kütusele üleminekut. Kui jätta kõrvale plii kaevandamise ja töötlemisega tegelevad tööstusharud, siis on kõige tõenäolisem kokkupuude ehitustöölistel või renoveerijatel, kes kõrvaldavad pindadelt vana värvi. Sellisel juhul siseneb plii organismi sissehindamisel nii tolmuosakstena kui gaasiliste ühenditena. Igapäevaselt puutume me pliiga kokku ka heitgaasides, keraamikatoodetes jne. Pliiga on sage saasteaine ka puu- ja juurviljade ning loodusravimite osas.

    35. Oht tervisele Kõik pliiühendid on mürgised. Automagistraalide läheduses kasvanud marjade pliisisaldus võib olla piisavalt kõrge, põhjustamaks raskekujulist pliimürgistust. Inimorganismis koguneb plii peamiselt maksa ja luukoesse, kus seda salvestatakse nagu kaltsiumi. Plii väljutamine organismist võib võtta aastaid. Plii põhjustab aneemiat, kesknärvisüsteemi ning perifeersete närvide kahjustust, neerukahjustust, maksapõletikku, nägemise nõrgenemist.

    36. Plii ja lapsed Laste jaoks ei ole olemas ohutut pliikogust. Ka üliminimaalne pliisisaldus organismis võib põhjustada vaimse arengu häirumist. USAs on hinnanguliselt 300 000 last vanuses 1-5 eluaastat, kelle vere pliisisaldus on üle 10µg/dl. USA CDC soovituse kohaselt peaks lapsed näiduga 20µg/dl kuuluma haiglaravile (kelatsioon) Viimased uuringud on näidanud, et praktiliselt 100% lastest Aafrikas ja Ladina-Ameerikas ületab vere pliisisaldus 10µg/dl. 2006 ja 2007 aastatel korjasid suured mänguasjade tootjad turult ära mitmeid Hiinas toodetud laste mänge, sest need sisaldasid pliid (olid värvitud pliil baseeruvate värvidega).

    37. Elavhõbe Esineb keskkonnas mitme erivormina, muundudes looduslike protsesside ja mikroorganismide toimel kergesti ühest ühendist teise. Metalliline elavhõbe on vedel, hõbevalge värvusega metall, mis toatemperatuuril kergesti aurustub Anorgaanilised elavhõbeda ühendid on elavhõbeda reageerimisel kloori, väävli või hapnikuga tekkivad soolad. Teiste metallidega reageerides moodustab elavhõbe amalgaame.

    38. Elavhõbeda kasutamine Keemia- ja metallitööstuses Elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid, patareid) Elavhõbe tekib jääkproduktina mitmetes tööstusharudes, nt söeelektrijaamad, kullakaevandamine jne Farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahakreemid, vaktsiinid) Meditsiinis (kraadiklaasid, des.vahendid) Hambaravis Värvides Kosmeetikas Tätoveeringute värvainetes

    39. Elavhõbeda toime tervisele Äge mürgitus Toksiline toime neerudele Mittespetsiifilised kesknärvisüsteemi sümptomid - paresteesia, tuimus, neelamishäired, artikulatsioonihäired, nõrkus, väsimus, nägemishäired, treemor.

    40. Elavhõbeda toime tervisele Krooniline toime Elavhõbeda aurud – põhiline on toime kesknärvisüsteemile (isiksusehäired, mälulangus, erutuvus, depressioon, hallutsinatsioonid). Lisaks treemor, tahhükardia, türeotoksikoos, igemepõletik Anorgaanilised ühendid – immuunkompleksidega neerukahjustus Orgaanilised ühendid – ajuturse, ajuatroofia Elavhõbe on teratogeenne!

    41. Minamata katastroof

    42. Minamata katastroof Esimene Chisso Corporation“i keemiatehas avati Minamatas 1908a. Algselt tootis tehas väetist, kuid peagi tegevust laiendati, ning tehas hakkas tootma ka atsetüleeni, vinüülkloriidi, oktanooli jne. Minamata tehasest sai Jaapani eesrindlikum tehas. Tehasest pärinevad jääkained ja kõrvalproduktid saadeti koos tehase heitveega Minamata Lahte. Atseetaldehüüdi tootmist alustas Minamata tehas 1932 aastal, kui aastatoodanguks jäi 210 tonni. 1951aastaks oli tootmine tõusnud 6000 tonnini aastas – see oli üle 50% Jaapani kogutoodangust.

    43. Minamata katastroof Atseetaldehüüdi tootmiseks kasutati katalüsaatorina elavhõbedasulfaati. Tootmise kõrvalproduktina tekib väike kogus metüülelavhõbedat, mis koos heitveega Minamata Lahte saadeti. 1956 aasta aprillis tuli Minamata haiglasse uuringutele 5 aastane tüdruk, kelle sümptomid hämmastasid arste. Tüdrukul oli raskusi kõndimisega, rääkimisega ninga tal olid krambihood. Kaks päeva hiljem tekkisid samas sümptomid tema nooremal õel, kes samuti hospitaliseeriti. Tüdrukute ema teatas arstile, et ka naabrite lapsel on samad sümptomid. Majast majja käimisel avastati veel 8 haiget, kes hospitaliseeriti. Esimesel mail teatas haigla direktor “tundmatu kesknärvisüsteemi haiguse epideemiast” – sellega muutes Minamata haiguse ametlikuks.

    44. Minamata katastroof Kumamoto Ülikooli teadlased jätkasid uuringuid ning avastasid, et haiged olid pärit rannakülakestest, kus kalastamine on peamine eluala. Samuti oli perekondade peamiseks toiduks kala ja karbid, mis pärinesid Minamata Lahest. Kohalikud kassid olid surnud samasse haigusesse – see veenis uurijaid, et tegu võiks olla mingit sorti toidumürgitusega. 04.11.1956 teatas uurijate grupp, et “Minamata haigust põhjustab tõenäoliselt mõne raskemetalli mürgistus, mis siseneb organismi kala ja rannakarpide söömisel”

    45. Minamata katastroof 19.12.1959 paigaldas tehas heitvete puhastamiseks Cyclator puhastussüsteemi. Tegelikkuses ei teinud Cyclator süsteem midagi, et elavhõbedat heitveest eemaldada ning süsteemi paigaldamise hetkel oli tehase juhtkond sellest teadlik. Hilisemal kohtuprotsessil tunnistati, et Chisso juhtkond teadis, et Cyclator on täiesti ebaefektiive ning et puhastussüsteem paigaldati kui sotsiaalne lahendus.

    46. Minamata katastroof Aastal 1968 teatas valitsus lõpuks ametliku otsuse Minamata haiguse kohta: “Minamata haiguse korral on tegu kesknärvisüsteemi kahjustusega, mida põhjustab pikaajaline mürgistus Minamata Lahe kalade ja rannakarpidega. Kahjustavaks aineks on metüülelavhõbe. Minamata haiguse viimased patsiendid registeeriti aastal 1960 ning selle põhjuseks on tõenäoliselt 1957 aastal lahest pärinevate toodete söömiskeeld ning tehase uus heitvete puhastussüsteem” Valitsuse teadaandes oli mitmeid faktivigu, kuid sellest hoolimata tõi see kergendust ja lootust paljudele haigetele ja nende peredele. Lootusetu ja pikaajaline võitlus tehasega oli peredele raske koorem ning valitsusepoolne sotsiaalne haiguse tunnistamine oli mitmetele rõõmuks.

    47. Minamata katastroof Hoolimata kõikidest haiguse registreerimisega seotud raskustest on tänaseks komitee poole pöördunud üle 17 000 inimese, kellel on Minamata haiguse sümptomid. Minamata haigus, Niigata Minamata haigus, Yokkaichi astma ja Itai-itai haigus moodustavad Jaapani 4 keskkonnareostuse katastroofi, mille ohvreid on kokku kümneid tuhandeid. Sarnased juhtumid on tuntud üle maailma: Ontario Minamata haigus, Ok Tedi katastroof Paapua Uus Guineas , Iraagi Minamata haigus jne.

    48. Asbest Kiuliste silikaatide rühma kuuluv mineraal. Tule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri- ja mürajuhtivusega, elastne, vastupidav alustele ja enamikule hapetest. Asbest on vastupidav keemilisele töötlusele, kuumusele, asbest ei aurustu ega lahustu vees, on keskkonnas väga stabiilne Praeguseks on asbesti kasutamine Euroopa Liidus praktiliselt keelatud.

    49. Asbesti leidumine seintes (näiteks vaheseinte isolatsiooni-plaatides); isoleerimine: laeisolatsioon; Katuseisolatsiooni-materjalid; soojusisolatsioon; tekstuurpinnakatetes; põrandaplaatides; aluspõrand (linoleumkatte all); soojusisolatsiooniga boilerites; teraskarkasside isolatsioonides; terasplaadid; ventilatsioonišahtides; lagedes (näiteks laetühimikes asuvates tuletõketes); küttesüsteemides (torude, kütte-seadmete ja katelde soojusisolatsioon);

    50. Asbesti leidumine katustes (eriti eterniittoodetes); katusekivides; hoonete fassaadides, kaasa arvatud rennid, tuulekastid ja välisvooder; kanalisatsioonitorud tualetipaakides, lillekastides, asbest-pabervooderduses; asbesttsementplaadid; asfaldi- ja bituumentooted; elektripaigaldised (kaablitorud); vannitoaplaatide liim; katelde, torude anumate ning kanalite isoleerimine; värvimine (fassaadi värvid); seinakattematerjalid (erinevad asbestkrohvid, akustiline krohv); katusepapp, asbestpapp; tüüblid, pahtel ja vuukimismassid;

    51. Asbesti mõju tervisele Asbest kumuleerub organismis Asbest on tugeva sidekoestava ja kantserogeense toimega. Kopsualveoolide ummistumist asbestikiududega nimetatakse asbestoosiks. Pikaajaline ekspositsioon võib põhjustada kopsuvähki, mesotelioome, samuti seedeelundite, neeru- ja ajukasvajaid. Haigus areneb edasi ka peale seda, kui asbestiga enam kokku ei puututa

    52. Asbesti mõju tervisele Suurbritannias sureb igal aastal ligikaudu 3 000 inimest haigustesse, mis on põhjustatud kunagisest kokkupuutest asbestiga, ja see arv kasvab 2010. aastaks eeldatavasti peaaegu 10 000-ni. Neist 3 000 inimesest on 25% töötanud kunagi ehituses või hoolduse alal; Rootsis sureb asbestiga kokkupuutumise hiliste mõjude (pleuramesotelioomi) tõttu rohkem inimesi, kui on kokku surmaga lõppevaid tööõnnetusi. Soomes, kus asbesti kasutamine keelustati 1994. aastal, leitakse igal aastal üle 100 asbestist tingitud vähijuhu ja umbes 500 muud asbesti põhjustatud kopsuhaigusejuhtu

    53. Ohustatud kutsealad Torulukksepad Soojustehnikud Elektrikud Põrandakatete paigaldajad Sisekujundajad Hooldustöötajad, majahoidjad Katusepaigaldajad Koristajad Muud kutsealad, mille puhul on vajalik pääseda katusetühimike ja alusplaatide ning muude “varjatud” piirkondade juurde

    54. Asbest töökohal Kui kasutate või majandate mõnda hoonet, peate teadma, kas selles on asbesti. Selle kindlaksmääramiseks võite: - Vaadata hoone projekti - Tutvuda varasemate tööde dokumentatsiooniga. - Konsulteerida teiste erialade esindajatega, kes võivad anda lähemat teavet. - Tellida pädevalt isikult territooriumi ülevaatuse. - Proove tohivad võtta ainult väljaõppe saanud isikud.

    55. Pestitsiidid “Pestitsiid – iga aine või ainete segu, mida kasutatakse kahjurite tõrjeks, hävitamiseks, ennetamiseks või nõrgestamiseks.” – U.S EPA (Keskkonnakaitse agentuur) Pestitsiid võib olla keemiline aine või bioloogiline agens (nagu näiteks viirus või bakter), mida kasutatakse kahjurite vastu. Kahjurite hulka võivad kuuluda putukad,umbrohud, taimekahjurid, linnud, imetajad, kalad, ümarussid ja mikroobid, mis võistlevad inimesega toidu pärast, kahjustavad inimeste vara või levitavad haigusi. Enamasti, kuid mitte alati on pestitsiidid inimesele kahjulikud.

    56. Pestitsiidid Kasutusel juba alates aastast 500 e.Kr Esimene tuntud pestitsiid oli väävel, hiljem hakati kasutama ka arseeni ja elavhõbedat. 17. sajandil kasutati tubakalehtedest saadavat nikotiinsulfaati. Keemiliste taimekaitsevahendite ulatuslik kasutamine Eestis algas 1950-ndatel aastatel Taimekaitsevahendite kasutamine hoogustus 70-ndate teisel poolel ning püsis kõrgtasemel 80-ndate lõpuni. See oli aeg, mil Nõukogude Liidus püüti põllumajandustoodangut tõsta. Eesti iseseisvumise alguses oli põllumajanduse madalseis, hilisem areng on uuesti pestitsiidid päevakorda toonud.

    57. Pestitsiidide jaotus toime järgi Kontaktsed ehk puutepreparaadid – mõjuvad ainult kahjustajaga vahetult kokku puutudes Süsteemsed preparaadid – tungivad taime kas juurte või maapealsete osade kaudu, kanduvad taimes laiali ning kas muudavad taime teatud ajaks kahjuritele ja haigustekitajatele mürgiseks või, herbitsiitide puhul, põhjustavad umbrohu hukkumise Söötmürgid – kahjur peab mürgi koos toiduga ära sööma Valiva toimega – preparaadid hävitavad ainult teatud kahjurid, jättes teised kahjustamata Üldhävitava toimega – preparaadid hävitavad kogu kasvava taimestiku või putukad

    58. DDT- diklorodifenüültrikloroetaan Kõige rohkem tuntud pestitsiid maailmas on DDT. Esmakordselt sünteesiti aastal 1874. Aastal 1939 avastas keemik Paul Muller DDT () omadused insektitsiidina. Sellele pandi suuri lootusi ja peeti väga lootusandvaks vahendiks võitluses kahjuritega. DDT avastaja sai selle “imepestitsiidi” eest ka 1944 aastal Nobeli preemia.

    59. DDT DDT lai kasutuselevõtt tulenes sellest, et: Tal oli väga lai toimespekter ja ei paistnud avaldavat toimet imetajatele Oli väga kindel - ei lagunenud kergesti, seetõttu ei pidanud seda kasutama tihti Oli veeslahustumatu, seega ei olnud vihmal võimalik seda maha pesta See oli odav ja lihtne kasutada. DDT muutus väga populaarseks ja levis kiiresti kõikjale üle maailma.

    60. DDT Hilisemad andmed kinnitasid DDT suurt toksilisust ümbritsevale keskkonnale. Ühes uurimuses leiti näiteks pärast DDT-ga pritsimist surnult umbes 20 lindu hektarilt. Tuntakse juhtumit, mil viie aasta jooksul tehtud "kahjuritõrje" ohvriteks olid (lisaks metsloomadele) 90% ümberkaudsetest kassidest, suur hulk koeri, lehmi ja lambaid. Metsakahjurite vastu suunatud DDT-kampaanias suri kolme nädala jooksul 63-91% piirkonna jõgedes elanud lõhedest, seejuures 90% alla ühe aasta vanustest noorloomadest. DDT keelustamise järel võttis populatsiooni taastumine aega umbes kolm aastat.

    61. Dioksiinid ja furaanid Dioksiin on üks kõige toksilisemaid tuntud substantse, mille otsene kahjulik toime avaldub juba pikogrammides. Dioksiine kasutati laialdaselt herbitsiididena. Tuntuim on Vietnami sõja ajal kasutatud “Oranz agent” Lisaks lendub dioksiini põletusahjudest, elektrijaamadest, paberitehastest, heitgaasidest. Üliväikestes kogustes leidub dioksiini kõikides ainetes, mille tootmisel on kasutatud plastmassi, vaiku või pleegitajaid. Ka kodune prügipõletamine on dioksiinide allikas.

    62. Dioksiinid On seotud lugematu arvu terviseprobleemidega, alates hormonaalsetest muutustest, lõpetades erinevate kasvajatega. Peale 1976 aastal toimunud keemiatehase plahvatust Itaalias on tookordselt eksponeeritud elanike hulgas oluliselt suurenenud hematoloogiliste kasvajate, sarkoomi, non-Hodgkin lümfoomi ja rinnavähi esinemissagedus. Dioksiin on seotud ka diabeedi ja kardiovaskulaarhaigustega, põhjustab ka erinevaid rasedusaegseid ja sünnijärgseid muutusi.

    63. Mõju tervisele Pestitsiidi ekspositsiooni tõsidus sõltub mitmetest faktoritest: doosist organismi sattumise teest pestitsiidi tüübist pestitsiidi imendumisvõimest inimese eelnevast tervisest

    64. Toime tervisele Pestitsiidide kohene toksiline toime võib ilmneda erinevate sümptomitena. - Kõhuvalu - Uimasus - Peavalu - Iiveldus - Allergianähud Pikema ekspositsiooniaja korral võivad pestitsiidid põhjustada - Mäluhäireid - Nahakahjustust - Kasvajaid - Neuroloogilisi häireid Enamik pestitsiide on teratogeensed.

    65. Pestitsiidid ja vähk On leitud, et mitmed pestitsiidid kas ise põhjustavad või siis soodustavad vähi, leukeemia, lümfoomide teket. Inimesed on oma elu jooksul eksponeeritud paljude erinevatele ohtlikele mõjutustele. Seega on väga raske siduda kindel kasvaja ainult pestitsiitidega. Täiskasvanutel esinevate kasvajate seast on pestitsiididel leitud seoseid Non-Hodgkin lümfoomiga, naha- ja huulevähi, ajukasvajate, hingamiselundite kasvajate, rinnavähi ning paljude teistega. Lapseeas on on diagnoositud kõige rohkem leukeemiaid ja ajukasvajaid

    66. Pestitsiidid ja närvisüsteem On olemas tõendid, et pestitsiidid mõjutavad kogu närvisüsteemi. Seoseid on näiteks leitud Parkinsoni tõve ja ka krampide korral. Paljud pestitsiidid on võimelised läbima hematoentsefaalbarjääri. Teised aga mõjutavad aju varustatust hapniku, toitainete, hormoonide ja neurotransmitteritega. Kõige sagedasemad pestitsiitide poolt kahjustatud piirkonnad on limbiline süsteem, hipokampus, väikeaju ja basaalganglionid.

    67. Pestitsiidide ohuklassid

    68. Kodused pestitsiidid Kõik putukatõrjevahendid, kaasa arvatud sääsetõrjevahendid. Rotimürgid Prussakatõrjevahendid Lemmikloomade kirbutõrjevahendid (seebid, kaelarihmad, pulbrid). Kõik köögi, tualeti ja vannitoa puhastusvahendid, mis puhastavad ja desinfitseerivad. Kõik umbrohutõrjevahendid

More Related