Eesti liidud

1. Kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö üleriigilisel tasandilJüri VõigemastEesti Linnade Liit tegevdirektor Lepanina 27. august 2008

2. Millest tuleb juttu – millest võiks ja peaks rääkima.* tavasituatsioon ja loomulikud protsessid* muutunud või muutuvad tingimused* millegi poolest erilised olud* alternatiivid

3. KOV ülesandedKohaliku omavalitsuse toimimise ruumi avades on peetud oluliseks seaduses (samuti ka Euroopa kohalike omavalitsuste hartas) esile tuua kolme olulise tahu ehk: õiguse, võime ja kohustuseühtsuse aspekt, et demokraatlikult moodustatud võimuorganitel oleks võimalik iseseisvalt kohalikku elu korraldada ja juhtida.

4. KOV ülesandedIgapäevapraktika näitab, et omavalitsuste õigused, kohustustused ja nende realiseerimise võime ehk võimalused ja ressurss kohustuste täitmiseks ei ole (alati) tasakaalus. Mõistetavalt tuleneb sellest üks kohalike omavalitsuste põhihuvi: Omada võimalust kaasa rääkida ja mõjutada protsesse selles suunas, et õigused, kohustused ja võimalused enam tasakaalustada.Ühiselt ehk koostöös teiste omavalitsustega on seda teha otstarbekam ja tulemuslikum. Vastavaks tegevuse vormiks on omavalitsusüksuste poolt ühiselt moodustatud üleriigilised omavalitsusliidud.

5. KOV ülesandedKohalikele omavalitsustele on seadustega pandud päris palju ülesandeid:.KOKS §6(1)Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaal-majandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist ...(2) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside … ülalpidamist ....... ja teiste seadustega.

6. Ühelt poolt tõsiasi:* Kohalike omavalitsuste tegutsemistingimused sõltuvad riigi tasandil, so Riigikogu, Vabariigi Valitsus, ministeeriumid,(aga samuti EL tasandil) vastu võetavatest otsustest.Teiselt poolt kohalike omavalitsuste huvi:* Et koalitsioonilepingu,* Riigi eelarvestrateegia dokumendi (RES) ja * Riigieelarve ning* Muude oluliste dokumentide koostamisel ja vastuvõtmisel oleks arvestatud kohalike omavalitsuste põhihuvide ja arenguvajadustega.

7. Üleriigilised omavalitsusliidud.Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse § 3 lg 2 määratleb üleriigilise liidu eesmärgi, milleks on:         kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse kaudu kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasaaitamine;        oma liikmete esindamine ja nende ühiste huvide kaitsmine;        liikmete koostöö edendamine;         liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.

8. Üleriigilised omavalitsusliidud.Liit esindab liitu kuuluvaid kohaliku omavalitsuse üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.Eestis on kaks üleriigilist kohaliku omavalitsuse üksuste liitu: Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit.

9. Eesti liidud Eesti Omavalitsuste Ühendus Eesti Maa- omavalitsuste Liit Eesti Linnade Liit (ELL) Eesti Linnade Liit (ELL) 47 Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL) 176 1994 2003

10. Üleriigilised omavalitsusliidud.Üldandmed        ELL koondab põhiliselt linnaliste ehk tiheasustusega omavalitsusüksuste huve.        ELL-i liikmetest elanike arvult suurim on Tallinna linn (400 tuhat elanikku), väikseim Mõisaküla linn (1300 elanikku).        EMOL koondab põhiliselt valdade ehk hõreasustusega omavalitsusüksuste huve.        EMOL-i liikmetest elanike arvult suurim on Viimsi vald (ligi 10 tuhat elanikku), väikseim Kihnu vald (alla saja elaniku).        Tulenevalt elanike arvu ja tulubaasi suurest erinevusest on ELL-i liikmete huvide erinevuse spekter EMOL-i liikmete huvide erinevuse spektrist laiem.

11. Üleriigilised omavalitsusliidud.Üldkoosolek        Mõlema üleriigilise liidu kõige olulisemad otsused võetakse vastu üldkoosoleku poolt.        Liitude tegevus toimub tuginevalt üldkoosoleku poolt kinnitatud pikaajalistele strateegiadokumentidele: ELL-i puhul tegevusperioodi tegevussuunad ja EMOL-i puhul pikaajaline tegevuskava.Liitude strateegiadokumentides sisalduv puudutab kohaliku omavalitsuse toimimise aspektist praktiliselt kõigi kohalike omavalitsuste ja kõigi Eesti elanike huve.        Liitude strateegiadokumentide ettevalmistamise ja vastuvõtmise protsessi on otseselt kaasatud ligikaudu 450 omavalitsusjuhti nii esindusvõimu kui ka täitevvõimu poolelt.

12. Üleriigilised omavalitsusliidud.Volikogu        Liitude poliitika kujundamise keskne struktuur üldkoosolekute vahelisel perioodil on mõlema liidu puhul volikogu.        Erinevalt ELL-ist, kus volikogus on esindatud kõik liidu liikmed, peegeldub EMOL-i struktuuri ülesehituses ka maakondlik parameeter.        Liitude volikogude tegevusega on kokku hõlmatud sada omavalitsusjuhti nii esindusvõimu kui ka täitevvõimu poolelt.         Lisaks tegevussuundadele kinnitab ELL volikogu igaks aastaks tegevuskava, ja seisukohad eelarve läbirääkimisteks. EMOL on vastu võtnud põhiseisukohad kohalike omavalitsuste tulubaasi küsimustes.

13. Üleriigilised omavalitsusliidud.Juhatus        Juhatused on liitude organitest kõige suurema koormusega struktuurid.        Juhatused korraldavad kõigi liitude poolt kujundatavate seisukohtade ettevalmistamist ning vastutavad oma tegevuse eest nii volikogu kui ka üldkoosoleku ees.        Juhatused vastutavad lisaks liikmete ühishuvide esindamisega seotud küsimustele ka liitude majandustegevuse eest.Juhatuse otsuste vastuvõtmisel taotletakse reeglina konsensust, et tagada liitude kõigi liikmete huvide arvestamine.

14. Üleriigilised omavalitsusliidud.Kokkuvõte (1)        Strateegilises mõttes on liitude liikmete jaoks ja liitude toimimise osas kõige olulisemad need otsused, mis langetatakse protsesside kulgemise mõjutamiseks Riigi eelarvestrateegia aastateks 2009-2012 ja Euroopa Liidu finantseerimisperioodi aastateks 2007-2013 küsimustes. Liitude tegevuse seisukohast on need omavalitsussüsteemi jaoks olulised protsesside juhtimisotsused.        Ühiste seisukohtade oluliseks iseloomustavaks tunnuseks peaks olema tasakaalustatus.        Suured linnad (Tallinn ja Tartu) suudavad oma huvid väga selgelt teadvustada, põhjendada ja esitada.

15. Üleriigilised omavalitsusliidud.Kokkuvõte (2)        Üksikküsimustes kujundatakse suurte linnade seisukohad pigem osakondade ja spetsialistide tasandil, keskmise suurusega ja väikestes linnades linnapea ja vallavanema tasandil.         Suurte linnade koostöö- ja kompromissivalmidus on väiksematest omavalitsustest väiksem.        Keskmise suurusega ja väiksemate omavalitsuste poolt suudetakse seisukohad kujundada operatiivsemalt.        Väiksemad omavalitsused on paindlikumad ja koostööaltimad kui suured.

16. Omavalitsusliitude Koostöökogu.Omavalitsusliitude Koostöökogu on üleriigiliste omavalitsusliitude poolt pariteetsetel alustel moodustatud ühine mitteformaalne tööstruktuur.* Koostöökogu tegevuse põhieesmärgiks on omavalitsusliitude koostöö korraldamine ja ühistegevuse koordineerimine kohalike omavalitsusüksuste ees seisvate ülesannete täitmiseks, üleriigiliste omavalitsusliitude ühine esindamine omavalitsusüksustele tähtsates küsimustes. * Omavalitsusliitude Koostöökogu ülesandeks on üleriigiliste omavalitsusliitude ühiste seisukohtade kujundamine ja selle kaudu omavalitsuste ühishuvide ühtsem esindamine ja kaitsmine. * ELL-il ja EMOL-il on Omavalitsusliitude Koostöökogus võrdne arv esindajaid, käesoleval ajal kummalgi liidul 4 esindajat.

17. EESTI LINNADE LIIT ASSOCIATION OF ESTONIAN CITIES

18. Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimised.Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni eelarve läbirääkimiste esimene koosolek toimus 12. juulil 1994. aastal. Alates sellest ajast on eelarve läbirääkimiste protsess iga-aastaselt aset leidnud.* Ametlikult on eelarveläbirääkimiste aineks senini vaid tasandusfondi eraldiste maht kohalikele omavalitsustele järgmisel eelarveaastal.Ajalises mõistes tähendaks see üheaastase perspektiivi käsitlemise võimalust.Läbirääkimiste käik ja tulemused on fikseeritud iga-aastaselt vaheprotokolli(de)s ja reeglina ka lõpp-protokollis.

19. Eelarve läbirääkimiste valdkonna laienemine (1).* Eelarve läbirääkimiste tegelik ulatus on aasta aastalt järjepidevalt laienenud. * Jooksvatele eelarve küsimustele on lisandunud pikema perspektiivi ehk strateegia küsimused. * Laienenud on läbirääkimiste valdkond, sealhulgas maa- ja keskkonnavaldkonna teemade näol.* Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimised toimuvad kahepoolselt kokku lepitud töökorra alusel.

20. Eelarve läbirääkimiste valdkonna laienemine (2).Valitsuskomisjoni ja Koostöökogu poolt on moodustatud kuus ühist töörühma, mille ülesandeks on läbi arutada ja võimalusel leida ühised, mõlemaid pooli rahuldavad seisukohad kõigis läbirääkimiste küsimustes.Läbirääkimiste töörühmad on järgmised: * rahanduse- ja maksupoliitika töörühm (RM)* hariduse ja noorsoovaldkonna töörühm (HTM)* töö-, sotsiaal- ja tervise töörühm (SoM)* transpordi-, teede- ja IKT töörühm (MjKM);* kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm (KuM)* keskkonna ja maaküsimuste töörühm (KM)

21. Ühishuvide kaitsmine EMOLi huvi ELLi huvi EMOLi erihuvi ELLi erihuvi Kompromiss Jätkuv erihuvi Jätkuv erihuvi ÜHISHUVI

22. Eelarve läbirääkimiste valdkonna laienemine (3).2005. aastal saavutati Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoniga kokkulepe, et eelarve läbirääkimised laienevad ka Riigi eelarvestrateegiale, mis suurendas läbirääkimiste ajalist perspektiivi ühelt aastalt neljale aastale. Alates 2006. aastast käsitleti eelarve läbirääkimistel omavalitsusüksuste huve ka “Riigi eelarvestrateegia 2007-2010” (RES) ja “Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ning nelja (kolme) rakenduskava :1) “Inimressursi arendamise rakenduskava” – (HTM ); 2) “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” – (KKM); 3) "Hariduse ning teaduse- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise rakenduskava” – (HTM); 4) “Ettevõtluse, infoühiskonna ja transpordi infrastruktuuri arendamise rakenduskava” – (MKM) raames, mis eeldab kohalike omavalitsuste huvide teadvustamist pikas ehk juba seitsme eeloleva aasta perspektiivis.

23. Eelarve läbirääkimiste valdkonna laienemine (4).Kindlasti tuleb teadvustada ka seda, et läbi räägitavate küsimuste kaalu suurenemine tähendab ühtlasi liitude ja Omavalitsusliitude Koostöökogu vastutuse suurenemist.

24. Eelarve läbirääkimiste vaheprotokollid ja lõpp-protokoll.Vaheprotokoll on üles ehitatud järgmise struktuuri alusel: peatükkide kaupa * omavalitsusliitude seisukohad ja taotlused, * ministeeriumidevahelise komisjoni seisukohad ja ettepanekud ning * kokkulepped.

25. Eelarve läbirääkimiste vaheprotokollid ja lõpp-protokoll (2).Poolte kokkuleppel on vaheprotokollis läbirääkimiste lähtealustena fikseeritud järgmised ühiselt respekteeritud aluspõhimõtted:         “Kindlustada omavalitsustele stabiilne, seaduste alusel kujunev tulubaas, mis katab neile seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajalikud kulud ja võimaldab teha kohalikuks arenguks vajalikke investeeringuid.        Jätkata läbirääkimisi olemuselt omavalitsuslike funktsioonide kohalikele omavalitsustele üleandmise küsimustes. Funktsioonide üleandmisel peavad üleantavad vahendid olema vastavuses kohalikele omavalitsustele üleantavate funktsioonide maksumusega.

26. Eelarve läbirääkimiste vaheprotokollid ja lõpp-protokoll (3).        Kajastada riigieelarve strateegias kohalike omavalitsuste tulubaasiga seonduv informatsioon, et tagada omavalitsustele eelarvete planeerimisel täiendav stabiilsus ning tuua eraldi välja ministeeriumite haldusalade tegevusvaldkondade meetmete maksumuste raames riigieelarvest kohalikele eelarvetele suunatavate vahendite mahud.         Kaasata omavalitsusliidud Euroopa Liidu struktuurifondide programmeerimisperioodi kavandamise protsessi. Suurendada struktuurifondidest eraldatavaid vahendeid regionaalarengule, arvestusega kiirendada regionaalsete erisuste vähenemist ja omavalitsuste finantsilise võimekuse suurendamist.* Analüüsida maksude ja tasude kavandamise ja laekumise dünaamikat, kindlustada nende stabiliseerimisega omavalitsustele arenev ning ette planeeritav tulubaas.

27. Kokkuvõte ja järeldused (1)·        Liitude ülesandeks on jätkuvalt liitude põhifunktsiooni – liikmete huvide ja ühishuvide esindamine ja kaitsmine- tulemuslikum täitmine.·        Liidu ja liidu liikmete vastutusesitatavate seisukohtade osas on oluliselt kasvanud seoses eelarve läbirääkimiste aine laienemisega ühelt aastalt neljale aastale Riigi eelarvestrateegia osas ja seitsmele aastale Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamise kavandamise osas.·        Liidu liikmete ühishuvide teadvustamine eeldab liikmete endi huvide selgemat teadvustamist.·        Erihuvide kaalumiseks ja ühishuvide teadvustamiseks tuleb senisest enam panna rõhku analüütilisele tööle.·        Huvide spektri laienemise tingimustes omandab suurema kaalu liikmete esindajate kompromissivalmidus ja valmidus meeskonnatööks.

28. Kokkuvõte ja järeldused (2)·        Suurenenud on liitude liikmeskonna erinevate huvirühmade (suured linnad, keskmised linnad, väiksed linnad, suured vallad, keskmised vallad, väikesed vallad) esindajate otsese kaasamise jaosaluse vajadus erinevates tööstruktuurides. ·        Suurenenud on liitude liikmeskonna esindajate mitteformaalsete mõjugruppide esindajate otsese kaasamise ja osaluse vajadus erinevates tööstruktuurides või eraldi tööstruktuuridena. ·        Esile on kerkinud vajadus aktiviseerida liitude siseselt kõige paremini organiseerunud gruppide (näiteks haridusjuhid) kõrval ka seni vähem aktiivseid gruppe ehk aktiviseerida seni hajusaid ja varjus olnud valdkondlikke gruppe koostööle(sotsiaalvaldkond, kultuurijuhid, avalikud suhted).

29. Kokkuvõte ja järeldused (3)·        Tajutav on vajadus koondada ühisele koolitusele arendusjuhid ja spetsialistid, kelle kaal otsuste langetamisel ja mõju tulemustele järjest suureneb.·        Vajalik on integreerida koostöösse ja koostöökoolitusse uued omavalitsusjuhid ja spetsialistid.·        Vajalik on kaasata suurte linnade tippjuhid – linnapeade, abilinnapeade tasand koostöökoolitusse.·        Vajalik on eelarveläbirääkimiste objekti praktiline laienemine kajastada ka seaduse tasandil.

30. Organisatsioon, tegevussuunad 2006–2009 ja tegevus EESTI LINNADE LIIT

31. Eesti Linnade Liit (ELL) • *Eesti Linnade Liit on pikaajaliste traditsioonidega organisatsioon, mille liikmeteks on Eesti linnad, vallad ja alevid.* Linnade Liidu ülesandeks on oma liikmete ühishuvide esindamine ja kaitsmine. EESTI LINNADE LIIT

32. Eesti Linnade Liit • * ELL on asutatud 19. septembril 1920,(likvideerimine 17. augustil 1940) • * ELL esimene taastamiskoosolek oli 19. septembril 1989 • * Tegevuse sisuline taastamine 30. mail 1990 • * ELL on Rahvusvahelise Omavalitsuste Liidu (IULA) liige alates 1925. aastast EESTI LINNADE LIIT

33. Eesti Linnade Liit • * Eestis KOV - 227 • * ELL liikmeid – 47 • * ELL liikmete elanike arv – 970 000 • * Eesti elanikest – 70 % • * Suurima elanike arvuga ELL liige: Tallinn - 400 376 elanikku (01.01.2006) • * Väikseima elanike arvuga ELL liige: Mõisaküla - 1 078 elanikku (01.01.2006) • * ELL liikmetele laekunud tulumaks 75 % KOV tuludest EESTI LINNADE LIIT

34. ELL-i tegevuse alused • Omavalitsusliitude moodustamise ja tegevuse alused on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadusega.(Vastu võetud 2002. aastal). • * Üleriigilise liidu võivad ühiselt asutada kohaliku omavalitsuse üksused, kelle elanike arv kokku moodustab rahvastikuregistri andmete alusel üle poole Eesti elanike arvust (ELL). • * Eesti Linnade Liit on üleriigilise omavalitsusüksuste liidu staatuses organisatsioon. • * Linnade Liit töötab põhikirja alusel. EESTI LINNADE LIIT

35. ELL organisatsioon • * ELL kõrgeim organ on liikmete esindajate üldkoosolek –Linnade Päev, mis kutsutakse kokku vähemalt üks kord omavalitsuste volikogu valimiste vahelisel perioodil. Liikmete esindajate arv on 2-12 elanike arvu alusel. • * Linnade Päeva toimumiste vahelisel perioodil on liidu kõrgeimaks juhtimisorganiks liidu volikogu.Volikogu koosolekud toimuvad vähemalt kord kvartalis.Liikmete esindajate arv 1-6 elanike arvu alusel. • * Liitu juhib ja esindab juhatus, milles on 7 liiget. Juhatuse koosolekud toimuvad mitte harvemini kui 2 korda kvartalis. Juhatus valitakse volikogu liikmete poolt ja hulgast. Ühe juhatuse liikme määrab Tallinn. EESTI LINNADE LIIT

36. ELL organisatsioon • * Liidu finants-majandustegevuse, asjaajamise ja aruandluse üle teostab järelevalvet 5-liikmeline revisjonikomisjon. • * Liidu organisatoorset tööd ja jooksvat asjaajamist korraldab liidu büroo. ELL büroos on 12 töötajat. EESTI LINNADE LIIT

37. ELL seisukohtade kujunemine • Linnade Liidu seisukohad, tegevussuunad ja tegevuskavad kujunevad liidu liikmete seisukohtade ja ettepanekute alusel. . • * ELL üldkoosolek (Linnade Päev) kinnitab liidu tegevussuunad tegevusperioodiks • * ELL volikogu kinnitab aasta tegevuskava, langetab otsused olulistes omavalitsuspoliitilistes küsimustes • * ELL juhatus juhib liidu tegevust, korraldab Linnade Päeva ja liidu volikogu materjalide ettevalmistamist EESTI LINNADE LIIT

38. Tegevussuunad aastateks 2006 – 2009 • * Sissejuhatus • * Üldine taust • * Visioon • * Missioon • * Eesmärgid • I Kohalike omavalitsuste poolt tagatavad avalikud teenused ja tulubaas • * Kohalike omavalitsuste olemasolevate ülesannete osas • * Kohalikele omavalitsustele lisanduvate ülesannete osas • * Kohalike omavalitsuste eelarveperspektiivi osas EESTI LINNADE LIIT

39. Tegevussuunad aastateks 2006 – 2009 • II Maade munitsipaliseerimine • III Kohalike omavalitsuste õiguslik kaitse ja seadusloome • IV Kohalike omavalitsuste informeerituse tagamine. ELL-i tegevuse tutvustamine • V Koostöö- ja teabevõrgustike arendamine • VI Kohalike omavalitsuste ametnike koolitus • VII Välissuhted • VIII Eesti Linnade Liidu büroo EESTI LINNADE LIIT

40. Visioon 2009 • Eesti Linnade Liit kui linnasid ja valdasid ühendav üleriigiline kohalike omavalitsuste ühishuve esindav ja kaitsev organisatsioon on tugev ja konstruktiivne koostööpartner põhiseaduslikele institutsioonidele, valitsusasutustele, kolmandale sektorile ja teistele organisatsioonidele. EESTI LINNADE LIIT

41. Missioon • Kohalike omavalitsuste arengu toetamine ja nende ühishuvide kaitsmine, liikmete koostöö edendamine, toetamine ja korraldamine, liikmetele seadusega pandud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. EESTI LINNADE LIIT

42. Eesmärgid (1) • * liikmete ühishuvide esindamine ja kaitsmine lähtudes Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja Euroopa kohaliku omavalitsuste harta põhimõtetest • * omavalitsusliku haldussüsteemi arengule kaasaaitamine, s.h liidu professionaalse kompetentsi tugevdamine • * liikmete ühishuvide esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides (Järgneb) EESTI LINNADE LIIT

43. Eesmärgid (2) • * väliskoostöö ja sõprussidemete arendamine • * liikmetevahelise koostöö korraldamine ja ühisprojektide koordineerimine • * omavalitsusametnike nõustamine ning teadmiste ja ametioskuste täiendamine • * uuringud ja arendusalane tegevus EESTI LINNADE LIIT

44. 1. KOV poolt tagatavad avalikud teenused ja tulubaas (1) Taotleda kohalike omavalitsuste olemasolevate ülesannete osas: • KOV poolt juurdetulevate/osutatavate avalike teenuste kaardistamist, teenuste mahu- ja kvaliteedistandardite ning kulupõhise mudeli väljatöötamist nende maksumuse hindamiseks, eesmärgiga tagada optimaalne vahendite jaotus keskvalitsuse ja omavalitsusüksuste vahel. • Jätkata Vabariigi Valitsusega läbirääkimisi kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamiseks, tagamaks õiglane tulude jaotus keskvalitsuse ja omavalitsusüksuste vahel. EESTI LINNADE LIIT

45. 1. KOV poolt tagatavad avalikud teenused ja tulubaas (2) • KOV osutatavate avalike teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri olemi tagamiseks, põhivara kulumi korvamiseks ja kohalikuks arenguks vajalike investeeringute katmiseks ühtse metoodika väljatöötamist ning eeltoodud kulude katteks vajalike vahendite lisamist omavalitsusüksuste tulubaasi. • Taotleda teehoiu vahendite kulupõhiste jaotuspõhimõtete väljatöötamist, eesmärgiga tagada nimetatud vahendite õiglane, sealjuures ka liiklusintensiivsust arvestav jaotus riigiteede, vallateede ja linnatänavate vahel, kindlustamaks eriliigiliste ja eri omandis olevate teede ja tänavate vastavus teeseadusest tulenevatele nõuetele. EESTI LINNADE LIIT

46. 1. KOV poolt tagatavad avalikud teenused ja tulubaas (3) • Taotleda kohalike omavalitsuste investeeringuvajaduste katmiseks kaasatavate Euroopa Liidu struktuurivahendite mahu suurendamist. • Taotleda põhimõtte järgimist, mille kohaselt keskvalitsuse ja omavalitsusüksuste funktsioonide jaotuse samaks jäädes ei vähene järgnevatel perioodidel ka omavalitsusteüksuste tulude osakaal valitsussektori siseselt. EESTI LINNADE LIIT

47. 1. KOV poolt tagatavad avalikud teenused ja tulubaas (4) • Taotleda läbirääkimistel Vabariigi Valitsusega tasandusfondi arvestusmetoodika ja jaotusvalemi kaasajastamist. • Taotleda ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste kompenseerimist kohalikele omavalitsustele. • Taotleda läbirääkimistel Vabariigi Valitsusega Kohalike maksude seaduse läbivaatamist, tuginedes Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi soovitustes esitatud põhimõtetele. EESTI LINNADE LIIT

48. EESTI LINNADE LIIT 1. KOV-i avalikud teenused ja tulubaas (5) Kohalikele omavalitsustele lisanduvate ülesannete osas: • Lähtuda läbirääkimistel Vabariigi Valitsusega põhimõttest, et keskvalitsuse funktsioonide üleandmisel omavalitsusüksustele peavad omavalitsusüksuste tulubaasi üleantavad vahendid olema kooskõlas ülesannete täitmiseks tegelikult vajalike vahenditega.

49. EESTI LINNADE LIIT 1. KOV-i poolt tagatavad avalikud teenused ja tulubaas (6) Kohalike omavalitsuste eelarveperspektiivi osas: • Osaleda aktiivse partnerina riigi eelarvestrateegia dokumentide ja Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamise kavandamisel perioodiks 2007–2013. • Taotleda, et riigi eelarvestrateegias kajastatakse kohalike omavalitsuste tulubaasiga seonduv informatsioon ning tuuakse välja ministeeriumide haldusalade raames riigieelarvest kohalikele eelarvetele suunatavate vahendite mahud, et tagada omavalitsustele eelarvete planeerimisel täiendav stabiilsus.

50. 2. Maade munitsipaliseerimine • * Taotleda Vabariigi Valitsuselt riigi maapoliitika põhimõtete selget defineerimist, sealhulgas riigi maareservi suuruse kindlaksmääramist ning omavalitsustele seadusega pandud ülesannete täitmiseks ja arengu tagamiseks vajaliku maa munitsipaliseerimise küsimuse lahendamist. • * Pidada jätkuvalt oluliseks põhimõtet, et reformimata riigimaa, mis ei pea kuuluma riigi maareservi, peaks olema kohaliku omavalitsuse omandis. • * Taotleda, et reformimata riigimaade osas tagab omaniku kohustuste täitmise Keskkonnaministeerium. • * Taotleda, et kõik infrastruktuuride rajamiseks vajalikud eraomanikelt omandatavad maad kompenseeritaks riigi maareservi arvelt. EESTI LINNADE LIIT