1 / 12

Leonardo projektid toetavad kutseõppeasutuse arengut

Leonardo projektid toetavad kutseõppeasutuse arengut. Triin Laasi Haapsalu Kutsehariduskeskus. Ülevaade:. Tagasivaade HKHK projektitegevusele Eesmärgistamine Projektide kavandamine ja koostamine Laiapõhjaline kaasatus ja meeskonnatöö Tulemuste avalikustamine ja analüüsimine

sasson
Download Presentation

Leonardo projektid toetavad kutseõppeasutuse arengut

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Leonardo projektid toetavad kutseõppeasutuse arengut Triin Laasi Haapsalu Kutsehariduskeskus

  2. Ülevaade: • Tagasivaade HKHK projektitegevusele • Eesmärgistamine • Projektide kavandamine ja koostamine • Laiapõhjaline kaasatus ja meeskonnatöö • Tulemuste avalikustamine ja analüüsimine • Parendustegevused

  3. Tagasivaade: • Haapsalu KHK aktiivne ja sihipärane projektitegevus käivitus 2005. aastal • 2005. aastal alustas kool tegevust uues asukohas ja koolikompleksis • Selleks, et kiirelt teistele koolidele nö “järele jõuda”, otsustati võtta suund väliskogemustele • Tänaseks kokku 14 edukalt rahastatud Leonardo projekti

  4. Eesmärgistamine Vältimaks projektitegevuse juhuslikkust, kindlad eesmärgid paika kooli arengukavas: • Igas erialavaldkonnas on vähemalt 1 käimasolev arendusprojekt, mis korraldab õpetajate stažeerimist, õpilaste välispraktikaid või muud erialast arendustegevust • Vähemalt 30% õpilastest on võimalik viibida praktikal välisriigis

  5. Eesmärgistamine (2) • Igale projektile sõnastatakse erialaarenduse aspektist lähtuvalt konkreetne eesmärk – mida soovitakse õppida ning mis valdkonnas silmaringi arendada ja milline peaks olema oodatav tulemus • Eesmärkidest lähtuvalt hakatakse otsima koostööpartnereid – esmalt riikide valik, seejärel õppeasutuste kontaktide otsimine ja läbirääkimised korralduse küsimustes

  6. Projektide kavandamine ja koostamine: • Projektide kavandamise oluliseks lähtealuseks on erialade võrdse arendamise printsiip • Algava õppeaasta projektitegevuse esialgne kava koostatakse eelmise õppeaasta lõpul (mai-juuni). Laiendatud juhtkonna tasandil pannakse paika prioriteetsed arendatavad valdkonnad, sihtriigid ja potentsiaalsed koostööpartnerid. • September – oktoober pannakse paika iga konkreetse projekti sisu, toimumisaeg, lähtudes õppetöö- ja praktikagraafikust ning sõlmitakse kokkulepped partneritega • November-jaanuar – kirjutamine ja vormistamine

  7. Projektide kavandamine ja koostamine (2) • Projektide koostamisel lähtutakse põhimõttest, et esmalt toimub partnerorganisatsiooni töötajate lähetus • Selle käigus lisaks stažeerimisele konkretiseeritakse jätkutegevusena õpilaste praktika eesmärke, tutvutakse praktikaettevõtetega • Tulemuste baasil valmistatakse ette õpilaste praktikaprojekt

  8. Laiapõhjaline kaasatus ja meeskonnatöö • Eduka projektitöö eeldus on laiapõhjaline kaasatus alates rohujuure tasandilt • Juhtkond sõnastab prioriteetvaldkonnad • Osakonniti sõnastatakse projektide täpsem sisukirjeldus ja eesmärgid • Igale projektile määratakse sisuliselt vastutav inimene erialavaldkonnast, kes on ka sisuliste tegevuste koordinaator • Projektide vormistamise ja aruandluse esitamise eest vastutab välissuhete koordinaator

  9. Tulemuste avalikustamine ja analüüsimine • Selleks, et projektid toetaksid kooli arendustegevust, on suur rõhk hilisemal analüüsil – mida õpiti, milline uus teadmine on rakendatav meie koolis, millised on konkreetsed ettepanekud rakendustegevuste osas • Igale projektile järgneb avalik tulemuste tutvustamine – kas siis õpilaskonna või õpetajaskonna ees • Jõudumööda oleme suutnud avalikustada kohalikus meedias projektide järelkajasid

  10. Probleemid ja parendustegevused • Üheks põhiprobleemiks olnud nö aeglane kommunikatsioon partneritega • See on tinginud ka projektitegevuse ajalise nihkumise oluliselt ettepoole, et vältida “ tulekahjusid” ja panustada rahulikult kvaliteeti • Probleemiks on olnud õpilaste leige huvi lähivälismaa (Läti, Leedu) suhtes. • Seda on aidanud leevendada avalikud välispraktikate kaitsmised ja tutvustused, kust selgub, et iga kogemus on kuldaväärt

  11. Probleemid ja parendustegevused (2) • Korraga mitme projekti esitamisel suur töömahukus ja nö projektimeeskonna koormatus • Juhtkonna rakendamine nö projektide üle lugemisel ja viimase lihvi andmisel • Alates sellest õppeaastast projektide koondamine ühte suurde taotlusse, mis võimaldab säästa ressursse kirjutamisel ja aruandlusel

  12. Tänan! triin.laasi@hkhk.edu.ee

More Related