1 / 25

Eesti laste tervis XXI sajandi künnisel

Eesti laste tervis XXI sajandi künnisel. Kai Siinmaa Ühiskondliku Leppe SA. Tervisepoliitika põhisuunad. Soovime pikemat eluiga Pikemat tervena elatud eluiga. Kas see on võimalik praeguste laste tervisekäitumis- trendide juures?.

seven
Download Presentation

Eesti laste tervis XXI sajandi künnisel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Eesti laste tervis XXI sajandi künnisel Kai Siinmaa Ühiskondliku Leppe SA

  2. Tervisepoliitika põhisuunad • Soovime pikemat eluiga • Pikemat tervena elatud eluiga Kas see on võimalik praeguste lastetervisekäitumis- trendide juures?

  3. Rahvastiku keskmine eeldatav eluiga EL liikmesriikides, 2004 (WHO, 2006)

  4. Vanuse-spetsiifiline suremuse määr Eesti meestel ja naistel (2003) võrreldes Soomega (2002)

  5. Vigastuste ja mürgistuste standarditud suremuskordajad EL riikides, 2004

  6. Kulud/tulud vigastustest aastal 2002 (seotud alkoholiga) (Kaasik ja Uusküla, 2005) KULU • Vigastussurmad 1,7 miljardit • Vigastuste ravi 0,32 miljardit 2,02 miljardit • Lisaks: tuleõnnetused, kuritegevus, suitsiidid, kaotatud tööpäevad, muud alkoholiga seotud haigused ja surmad jne. TULU • Alkoholi aktsiis 1,24 miljardit

  7. Kolm tulevikuprognoosi majanduskasvu arengus sõltuvalt suremuse muutusest Eestis Suremus väheneb 3% aastas US$ SKP elaniku kohta Suremus väheneb 1,5% aastas Suremus ei muutu Allikas: The economic consequences of ill-health WHO/SM/PRAXIS, 2006.

  8. Paralleelselt investeeringutega infrastruktuuri ja tööstusesse, eeldab positiivse majanduskasvu säilitamine investeerimist sotsiaalsesse kapitali. Seda on tõendanud mitmed suuremahulised uuringud: • Thomas, et al, 2000; Maailmapanga uuring - ükski riik ei ole suutnud säilitada pikema ajalist majandusarengut ilma investeeringuteta haridusse ning tervisesse. • de la Fuenta ja Cioccone 2002; tõendavad hariduse olulisust majanduskasvu suurendamisel • Ferreira ja Vanhoudt, 2002/01; kinnitab inimkapitali investeerimise vajalikkust arenevates majanduskeskkondades • Grossman 1972; Maailma Investeerimis- Panga2001; on tõendanud tervisesse investeerimise vajalikkust majanduskasvu eeltingimusena • Bloom et al 2001; Euroopa Komisjoni Working Paper leidis rohkem kui 100 riiki kaasavas uuringus, et tervisenäitajate paranemine omab olulist efekti majandusele.

  9. Sotsiaalse kapitali kvaliteedi … …. tagab hea haridus ning hea tervis

  10. Kas Eesti noor on konkurentsi võimeline?

  11. Lapsed arenevad koos muutuva keskkonnaga Tänapäeva lapsed võtavad vastu informatsiooni korraga mitmest eri allikast: õppimise ajal on lahti õpik, arvuti (kus on avatud suhtlemiseks MSN), kõrvas on MP3 mängija

  12. Kohandumine konkurentsitihedas keskkonnas? Saalisistuja kena korrapärane “hall” aju Õppiva noore “mitme impulsiline” aju

  13. Eesti laps võrreldes 35 riigi keskmisega • On saledam, sööb vähem magusat, toitub samaväärselt • On keskmisest rohkem arvutis ja televiisori ees • On keskmisest vähem füüsiliselt aktiivne

  14. Laste osakaal, kes suitsetavad igapäevaselt

  15. Kaks ja enam korda purjus olnud õpilaste protsent Aastatega on vähenenud nende õpilaste arv, kes ei ole kunagi purjus olnud. See näitaja on langenud 82%lt (1999) 62%-ni (2003).

  16. Illegaalsete narkootikumide tarbimine 15–16-aastaste seas on kasvanud 7%-lt 1995. a. 24%-ni 2003. a. • Eestis on Maailmapanga statistika alusel maailma kõrgeim süstivate narkomaanide protsent. Suur osa lapsed ning noorukid. • Eestis on Euroopa suurim HIV positiivsete inimeste esinemissagedus, absoluutne enamus neist on lapsed ja noorukid. • Kooliealisi lapsi hukkub igal aastal vigastuste tõttu umbes 75, poisse rohkem kui tüdrukuid. Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestis alla 14-aastaste laste suremus vigastuste ja mürgistuste tõttu kõige kõrgem. • Järjest suureneb psüühika- ja sõltuvushäirete esinemissagedus. Enesetapp on muutunud 15–29-aastaste peamiseks surmapõhjuseks.

  17. Halvenenud on õpilaste subjektiivne tervis ja eluga rahulolu. • Tervishäiretega laste arv on suurenenud 10 aastaga peaaegu 10%. • Eriti torkab silma 15-aastaste terviseprobleemide pidev suurenemine.

  18. Veel lisaks • Kõrge põhikoolist väljalangevus • Suur negatiivsete hinnete osakaal • Suur koduste tööde maht • Pikad “tööpäevad” ....

  19. Summeerides vastused suur pinge ja väga suur pinge, saame sellised näitajad, millega Eesti jääb nende riikide hulka, kus noortel on suurem koolipinge kui paljudes teistes riikides, eri vanusgruppide puhul oleme 8. ja 6. kohal 35 riigi seas.

  20. Õpilaste rahulolematus kooliga on silmatorkavalt suur. Kuigi riikidevahelised erinevused on suured, on Eesti selle poolest 35 riigi hulgas teisel kohal

  21. Korrelatsioon tervise ja koolimeeldivuse vahel

  22. Üks Eesti laps … võrreldes keskmise euroopa lapsega • Omab oluliselt suuremat rolli • rahvastiku säilimisel või mitte säilimisel • sõltumatu riigina säilimisel • pikaajalise majandusliku edukuse säilitamisel

  23. Kolm tulevikuprognoosi majanduskasvu arengus sõltuvalt suremuse muutusest Eestis Suremus väheneb 3% aastas US$ SKP elaniku kohta Suremus väheneb 1,5% aastas Suremus ei muutu Allikas: The economic consequences of ill-health WHO/SM/PRAXIS, 2006.

  24. Meie edu tulevikus sõltub targast ja tervest lapsest

  25. Tänan tähelepanu eest!

More Related