Päästetööde korraldamine püsiasustusega väikesaartel

1. Päästetööde korraldamine püsiasustusega väikesaartel Alo Tammsalu Päästeamet Peadirektori asetäitja Väikesaarte komisjon August 2011

2. Millest juttu? • elanikkonna ettevalmistus • võimalikud õnnetused väikesaartel • päästetööde korraldamine püsiasustusega väikesaartel (Abruka, Aegna, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi ja Vormsi): • riiklik päästekomando • vabatahtlik päästekomando • tulekustutusmoodul • päästemeeskondade valmisolek • transport väikesaartele • edasised võimalused

3. Päästeteenuse tagamine • Päästeamet tagab päästeteenuse pakkumise kogu Eesti territooriumil, sh väikesaartel, kuid paremini suudame seda saavutada koostöös ... • Igasuguse (ennetustöö, koolitus, päästetöö) päästeteenuse kulu on väikesaartel märgatavalt suurem kui mandril, tuleb alati kalkuleerida kui palju maksab tervikuna teenuse osutamine ja selle tagamine (koolitused, varustus, ennetus, transport) ... • Päästeteenuse valmisoleku taseme planeerimisel arvestatakse piirkondlike riskidega, (elanike arv, transport, ohtlikud objektid)

4. Väikesaarte elanikkond? • Elanike teadlikkus tuleohutusest, tulekahju ärahoidmise meetmetest ning tulekahjude korral tegutsemisest on võtmetähtsusega. • Teenuse kättesaadavus seonduvalt inimeste arvust ning eraldatusest eeldab teatud aja jooksul iseseisvat tegutsemist. • Lahendused: • kogukonna kokkuhoid ja tugi • ohutusalased koolitused • ennetustöö • riiklik toetus • kohandatud elukeskkond • Riik pakub teenust teatud aja jooksul ja tasemel, kogukonna toel ja koostöös on võimalik päästealast turvalisust tõsta....

5. Päästetööd väikesaartel? • Õnnetusi toimub harva, kuid tõenäosus on olemas ... • Levinumad õnnetused/olukorrad (päästesündmused), mis eeldavad pääste reageerimist: • maastiku ja metsa tulekahjud • hoonete tulekahjud • liiklusõnnetused • inimesed asustamata saarel, ei saa tulema (N: ujunud sinna aga tagasi ei jõua ujuda) – PPA ja PÄ • vigastada saanud inimese transport – tervishoiuasutuste kokkulepe • inimesed kusagil kinni (N: kivi all) • rannaala reostus • Turism suurendab õnnetuste tõenäosust, eriti väikesaartel korraldatavad suurüritused ....

6. Riiklik versus vabatahtlikkus? • Riiklik teenus • tagab aastaringse valmisoleku päästetööde tegemiseks • paremini ettevalmistatud päästjad ja suurem võimekus • suuremad nõuded päästjatele • Näiteks Kihnu PK maksumus riigile aastas ca 43000.- EUR • Näiteks 4 isikulise valvega PK aastane ülalpidamine riigile aastas ca 260000.- EUR. Uue loomisel suured investeeringud • Vabatahtlik teenus • teenuse pakkumisel pole aastaringset garantiid, nt. kalapüügihooaeg, riiklikud pühad jmt. • vabatahtlikud päästjad pole ettevalmistatud tegema kõiki päästetöid • väljaõppe tase määrab ka varustatuse ja teenuste osutamise taseme • Näiteks: Abruka VPK maksumus riigile aastas ca 3500.- EUR • Igale väikesaarele tuleb leida optimaalne lahendus päästeteenuse pakkumiseks, kuivõrd raha seab võimalustele piirid ....

7. Kihnu • Riiklik päästekomando - koduse valmisoleku töökorraldus • Ametikohti kokku 5, isikkoosseis täna: • komandopealik - 1 (päästealase kõrgharidusega) • päästjad - 8 (0,5 koormusega ametikohal) • Valmisolekus: • Isikkoosseis: 2 isikut aastaringselt (+ saarel olevad päästjad) • Päästetehnika: põhiauto, paakauto, kustutusauto, mootorpump • Võimekus: • Tulekustutustööd, valmidus suitsusukelduseks, liiklusavariid, veepääste • Koostöö kiirabiteenuse osutamiseks (KOV ja meditsiiniasutusega) • Probleemid: • Depoohoone puudumine (hetkel heal üüripinnal – koostöö KOV-ga) • Tulevik: • Hetkel - mõistlik ja optimaalne lahendus • Pikemas perspektiivis võimalik riigi ja vabatahtlikkuse koostöö

8. Vormsi • Riiklik päästekomando - koduse valmisoleku töökorraldus • Ametikohti kokku 4, isikkoosseis täna: • meeskonna vanem - 1 (kutseharidusega päästespetsialist) • päästjad - 6 (0,5 koormusega ametikohal) • Valmisolekus: • Isikkoosseis: 1-2 isikut aastaringselt (+ saarel olevad päästjad) • Päästetehnika: põhiauto, paakauto, kustutusauto, mootorpump, paat • Võimekus: • Tulekustutustööd, valmidus suitsusukelduseks, liiklusavariid, veepääste • Probleemid: • Depoohoone seisukord (uue depoohoone idee/eskiis olemas, rahastus?) • Tulevik: • Isikkoosseis ei taga 2 isikut valmisolekusse (vajadus > 2x0,5 päästjat lisaks) • Pikemas perspektiivis võimalik riigi ja vabatahtlikkuse koostöö • Koostöö kiirabiteenuse osutamiseks (KOV ja meditsiiniasutusega)

9. Ruhnu • Riiklik päästekomando • Ametikohti kokku 1, isikkoosseis täna: • meeskonna vanem - 0 • päästjad - 1 (kutseharidusega päästja) • Valmisolekus: • Isikkoosseis: 1 pääste isik olemasolul + 2 isikut piirivalvest kaasatavad • Päästetehnika: 2 kustutusautot • Võimekus: • Tulekustutustööd • Probleemid: • Depoohoone, isikkoosseis, päästevahendid • Tulevik: • Vaja leida ja koolitada saare elanikest pääste vabatahtlikke • Lahendus > riigi palgal ja koolitatud päästepealik + pääste vabatahtlikud

10. Vabatahtlikud päästekomandod väikesaarel • Kui saarel on olemas aktiivsed ning oma saare turvalisusest huvitatud isikud, siis oleks otstarbekas anda nende kasutada teatud tehnika ja varustus, millega nad saaks kuni riiklike päästjate kohale saabumiseni päästetöid teostada. • Eeldus - isikkoosseis, depoohoone, päästevahendid, koolitus • Täna võimalik vaid riigi, KOV, elanike koostöös ... • Riigi panus: • vabatahtlike koolitamine • kasutatud päästetehnika (piiratud võimalus) • isikukaitsevahendid • raadiosidevahendid • rahaline toetus: püsitasu (N 2010 Abrukal 2575.- EUR) + • väljasõidutasu

11. Vabatahtlik päästekomando väikesaarel (1): • Abruka, Aegna, Naissaar, Piirissaar, Prangli • Abruka • Valmisolekus 2 isikut +1 kustutusauto +1 pump • Võimekus – tulekustutustööd • rahaline toetus: püsitasu (N 2010 Abrukal 2575.- EUR) + • Aegna • Leping MTÜ Tln-Harju Reservpäästerühm • hooajaline (03.06.11-04.09.11) tulekustustusteenus • 3 isikut valves • ATV, tulekustutusvarustus

12. Vabatahtlik päästekomando väikesaarel (2): • Naissaar • MTÜ Naissaare Päästeselts • Hooajaline (mitte täielik) tulekustutusteenus • 17 koolitatud liiget • ATV, tulekustutusvarustus • Prangli • MTÜ Prangli Saarte Selts • Hooajaline (mitte täielik) tulekustutusteenus • 5 koolitatud liiget • ATV, tulekustutusauto ZIL ja MB, tulekustutusvarustus

13. Väikesaarte kustutusmoodul • Võimalus paigutada väikesaartele päästetehnika ja –varustus, mille eesmärgiks: • eelkõige kasutajateks kohale transporditud päästjad • võimalusel ka saarevaht ja saare muu elanikkond • Väikesaartele paigaldatavad moodulid: • moodul 1: tulekustutusauto (eelduseks aastaringselt soe hoone) • moodul 2: järelveetav käru koos mootorpumba, voolikute ja joatorudega (eelduseks külm hoone, äärmisel juhul varjualune) • Väikesaarel paiknev kustutusmoodul – järelveetav käru: • Manija (hoones) • Kessulaid(varjualune) • Kõinastu (plaan hoones – sept 2011) • Osmussaar (hoones) • Vilsandi (hoones)

14. Kokkuvõte - päästetööd väikesaartel? • Riiklik päästekomando väikesaarel • Kihnu • Vormsi • Ruhnu • Vabatahtlik päästekomando väikesaarel • Aegna • Abruka • Naissaar • Piirissaar • Prangli

15. Kokkuvõte - päästetööd väikesaartel? • Väikesaarel paiknev kustutusmoodul • Manija (hoones) • Kessulaid (varjualune) • Kõinastu (plaan hoones – sept 2011) • Osmussaar (hoones) • Vilsandi (hoones) • Hobulaid (hoones)

16. Päästemeeskondade valmisolek? • Väikesaartele reageerivate riiklike päästemeeskondade valmisolek vajab arendamist, kuna senini on nad valmistatud ette peamiselt siseveekogudel toimuvate õnnetuste lahendamiseks • Väikesaartele reageerimine mandrilt sõltub alati ilmastikust ning 100 % seda garanteerida pole võimalik • Päästel olemas mõned töölaevad isikkoosseisu ja varustuse transpord. • Mured: • varustus – vajadus madala süvisega päramootoriga merekõlbulike alumiiniumpaatide järele, selgpritsid, süütemasinad jmt / puuduvad vahendid paatide hooldamiseks, ülalpidamiseks ja hoiustamiseks • koolitus – transport merel, ligipääsuvõimalused väikesaartele, tegutsemine vähese varustatuse tingimustes jmt / eeldab vastavat haridust, kogemust, pidevat harjutamist – isikkoosseis puudub

17. Pääste pääsemine väikesaartele? • Lisaks enda võimekustele teiste ametkondade ja isikute abi kasutamine : • Politsei- ja Piirivalveameti veesõidukid (Haapsalu kordon kadumas?) • Veeteedeameti veesõidukid • Helikopterid, kui veesõidukiga ei pääse • isikkoosseisu transport • varustuse transport • Eraisikute ja seltside (vabatahtlikud merepäästeseltsid) • Koostöö praamitranspordi korraldajatega • Jäätee

18. Edasised võimalused/vajadused? • projektipõhine päästeturvalisuse arendamine • päästevahendite ja nende hoiutingimuste arendusprojektid • 2010 taotlusvooru esitasime 4 projekti, ükski ei leidnud rahastamist • pritsukuurid • veesõidukid • tulekustutusmoodulid • muu päästevarustus ja koolitus • koolitus- ja ennetusprojektid saareelanike ettevalmistamiseks • koostöö merepäästeseltsidega oleks võimalus • leping transpordiks ja päästetööde korraldamiseks • väikesaarte kustutusmoodulite arendamine • selgpritsid, atv, kustutusluuad, süütemasinad, kanderaam jmt • väikesaarte õnnetuste avastamise ja teavitamise võimalused kesised • Väikesaarte nn tuleohutuskujad???

19. Küsimused? Päästeamet tagab päästeteenuse pakkumise kogu Eesti territooriumil, sh väikesaartel, kuid paremini suudame seda saavutada koostöös ... Igasuguse (ennetustöö, koolitus, päästetöö) päästeteenuse kulu on väikesaartel märgatavlt suurem kui mandril, tuleb alati kalkuleerida kui palju maksab tervikuna teenuse osutamine ja selle tagamine (koolitused, varustus, ennetus, transport) ... Päästeteenuse valmisoleku taseme planeerimisel arvestatakse piirkondlike riskidega, (elanike arv, transport, ohtlikud objektid)