Hindamisest töö- ja tehnoloogiaõpetuses

1. Hindamisest töö- ja tehnoloogiaõpetuses Põhikoolis on olulisim käelis-loominguline tegevus ja selle väljund – valminud ese. Kavandid, visandid, joonised. Töökultuur, korrapidaja kohustuste täitmine. Teoreetiline osa. Käitumine ja hoolsus.

2. 1. Proletariaadi diktatuuri aeg • Poest polnud paljusid asju saada ja isetegemine oli enesestmõistetav. • Üksikud olid nö kohmakad, kobad - aga nad püüdsid. • Hindamine (hinnangu andmine) käis jooksva töö käigus: päris hea; sa pole üldse pingutanud; lihvi veel; eeskujude näitamine jne. • Hinne tuli terviknägemusest: arvestades käelist osavust ja varasemaid kogemusi, tehnoloogiat, nutikust, uudsust (innovaatilisust), püüdlikust, töökust, viimistlust, kasutatavust jne.

3. 2. Vabaduse aeg. • Poest hakkas kõike saama, tekkis trots eseme (teema) mõttekuses – mul pole seda vaja, ma ei taha teha. • Protsessi hindamine eriti ei muutunud, kuid järjest rohkem tuli abitumaid, järjest enam tuli õpilasi tööle meelitama või sundima hakata. • Hindamise mudeliks sai kolm arvestuslikku hinnet: • käelise tegevuse eest; • tööde eest vihikus; • töökultuuri eest.

4. Töökultuuri hinne – Tiit Kobrusepp

5. (Õpilased kleepisid vihikusse paljundatud teksti.)Kolmas arvestuslik hinne on töökultuuri hinne. • See hinne koosneb järgmistest teguritest: • hindan aega (tulen õigel ajal tundi ja lahkun sealt õigel ajal; töö ajal teen tööd; tööd valmivad tähtajaks); • hindan materiaalseid ressursse (kasutan materjali säästlikult ning hoian töövahendid korras); • mul on olemas tunniks vajalikud töövahendid (vihik, pliiats, kumm); • järgin ohutustehnika nõudeid, tööpinke ja seadmeid kasutan õpetaja loal; • koristan peale tööd oma töökoha, asetan materjalid, korrastatud tööriistad ja tööriided selleks ettenähtud kohta; • suudan iseseisvalt, õpetaja liigse juhendamiseta, tunnidistsipliini rikkumata ja kaasõpilasi segamata tööülesandega toime tulla.

6. 3. Infotehnoloogia aeg. Arvestuslikud hinded kaotati ära. Koostasin hindamistabeli.Protsessi hindamispõhimõtted on jäänud põhiliselt samaks, hinne korrapidaja kohustuste täitmise eest.

7. 4. Infotehnoloogia aeg jätkub.Õpilased saavad järjest enam teavet IT suhtlusvahendite kaudu. • Järjest enam on neid, kes pole kodus (maal, suvilas, autokuuris) midagi kätega teinud, keda on vaja pidevalt aidata. Varem oli 1-2 õpilast kolme 5. klassi peale, kes ei saanud naelutamisega hakkama, nüüd on igas klassis neid 4-5. • Palju on neid, kes annab kiiresti alla, püsimatud. • On neid, kes ei taha midagi teha. • Moblamängurid. • Jutupaunikud. • jne

8. Kuidas edasi? Minu armsad luud, Alice Sebold, 2002. Tõlk Tiia-Mai Nõmmik, Pegasus 2004. Ptk Kümme. Lk 106. „Igasuvisele andekate laste sümpoosionile kogunesid seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilased neljanädalasele puhkusele ...“ Nad jagunesid kildkondadeks: loodusteaduste tuupurid, mata tarkpead, ajaloohullud … „Siis olid seal veel salateaduste meistrid. Nende viibimist andekate seas panid kõik pahaks. Need olid lapsed, kes võisid mootorid lahti võtta ja selle uuesti ilma ühegi joonise või juhtnöörita kokku panna. Nemad taipasid asjade tegelikku, mitte teoreetilist väärtust. Hinnetest ei paistnud nad sugugi hoolivat.“

9. Intelligentsuse tüüpide teooria (Gardner) Verbaal-lingvistilise intelligentsusega inimestel on esikohal sõna kasutamine ja keele valdamine.Loogilis-matemaatilise intelligentsusega inimene keskendub numbritele.Visuaal-spatsiaalset ehk ruumilist intelligentsust võib täheldada näiteks kunstihuvilistel, arhitektidel ja teistel pildi ja ruumiga töötavatel inimestel.Muusikaline intelligentsus avaldub tundlikkuses helide suhtes.Kehalis-kinesteetiline intelligentsus esineb muuhulgas sportlastel, näitlejatel ja kätega töötavatel inimestel. Sportlased!!!!Interpersonaalne ehk sotsiaalne intelligentsus tähendab head suhtlemisvõimet ja oskust teiste inimeste rolli sisse elada.Intrapersonaalne-intuitiivne intelligentsus loob võimaluse ennast ja oma tundeid mõista ja võimeid hinnata.Loodusintelligentsusegainimestel on eriline tundlikkus kõige looduses elava ja kasvava suhtes.Gardner ütleb, et iga inimese intelligentsuste profiil on erinev. 25 või 30 õpilasega kooliklassis on kõik intelligentsused esindatud. Küsimus on, kuivõrd kool arvestab oma õpilaste erinevate intelligentsustega ja arendab neid. Või soodustab kool pigem teatud intelligentsuste arenemist teiste arvel?

10. Kes see inimene on? Aastakäigud on erinevad. Kuidas märgata üldist arengut, muutusi? Mida tähtsustada? • Mõtlemisoskus • Loovus • Koostöövalmidus • Töökus • Iseseisvus • Suhtumine kaaslastesse (südamlikkus, hoolivus ....) • Vastutustundlikkus • Tähelepanelikkus • Püsivus • Innustuvus • Huvid • Hoolikus • Taibukus • Tasakaalukus • Täpsus

11. Tabel hindamise (õpilase mõistmise) abistamiseks

12. Aitäh!