1 / 28

KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA. Jüri Sepp. KÕ ( property rights ) mõiste. Käsutusõiguste all peetakse silmas igat liiki õigusi seoses ressursside ga (mitte üksnes omandiõigust) , sh Kasutusõigus ( usus ) Muutmisõigus ( abusus ) Tulemi omastamise õigus ( usus fructus ) Võõrandamisõigus.

apria
Download Presentation

KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA Jüri Sepp

  2. KÕ (property rights) mõiste • Käsutusõiguste all peetakse silmas igat liiki õigusi seoses ressurssidega (mitte üksnes omandiõigust), sh • Kasutusõigus (usus) • Muutmisõigus (abusus) • Tulemi omastamise õigus (usus fructus) • Võõrandamisõigus

  3. KÕ teooria põhiteesid (1) • Olemasolevaid ressursse käsutavad ikka mingid indiviidid - sõltumata parajasti kehtivast omandiõigusest. Ka riikliku omandi puhul otsustavad ressursside kasutamise üle siiski üksikisikud. Eriti selgelt ilmnes see käsumajanduse tingimustes.

  4. KÕ teooria põhiteesid (2) • Millised inimesed milliseid ressursse käsutavad, sõltub kehtivast korrast. • Selle korra elementideks võivad olla konstitutsioon, seadus, leping, organisatsiooni põhikiri, kodukord, kasutusjuhend, tava, vaikiv nõusolek jt institutsioonid.

  5. KÕ teooria põhiteesid (3) • Indiviidid käituvad (keskmiselt) ratsionaalselt - püüavad oma käsutusõigustest saada nii palju kasu kui võimalik. • Rahvamajandusliku optimumi saavutamine sõltub käsutusõiguste defineeritusest ja tagatusest – suurem selgus välistab välismõjusid

  6. KÕ teooria põhiteesid (4) • Toetudes teesidele 2 ja 3 on võimalik teatud usaldatavusega ennustada, kuidas indiviidid (keskmiselt) käsutusõiguste antud jaotuse korral käituvad. • Ja vastupidi, saab öelda, kuidas tuleks käsutusõigused mingis inimkollektiivis või organisatsioonis jaotada, et saavutada seadusandja või organisaatori poolt soovitud eesmärki.

  7. Käsutusõigused turul.Coase teoreem • KÕ teooria seisukohalt seisnevad turutehingud mitte niivõrd ressursside, kuivõrd nendega seotud käsutusõiguste liikumises. • Coase: transaktsioonikuludeta maailmas on käsutusõiguste vahetamise teel saavutatav ressursside optimaalne jaotus sõltumata õiguste esialgsest jaotusest.

  8. Välismõjude internaliseerimine • Suitsetaja ja mittesuitsetaja • Lärmav naaber • Karja- ja viljakasvataja • Saastav naabervald • Väetav farmer • Ignalina tuumajaam • Ukraina tuumarelvastus

  9. Formaliseeritud analüüs • Olgu meil kaks toanaabrit: suitsetaja S ja mittesuitsetaja M. Nende rahas mõõdetavad kasufunktsioonid ühes toas elamisest on seotud suitsetamise tasemega x (näiteks pakki päevas): • US = 40x1/2 • UM = 100-20x

  10. Tehingukasu sõltuvus suitsetamisest

  11. Marginaalid

  12. Õiguste algjaotus • Vaatleme kahte algvarianti: • 1. Suitsetamine toas on keelatud. • 2. Lubatud on suitsetada kuni 3 pakki. • Saab näidata, et õiguste ostu-müügiga jõutakse mõlemal juhul ühesuguse suitsetamise tasemeni. • Esimesel juhul võib M müüa oma keelamis-, teisel aga S oma suitsetamisõigust.

  13. Suitsetamine keelatud • US = 40x1/2 – px • UM = 100 – 20x + px • p – suitsetamisõiguse ostuhind • US’ = 20x-1/2 – p = 0; pS = 20x-1/2 • UM’ = -20 + p = 0; pM = 20 • Tasakaal saavutatakse kui pS = pM • x*1 = 1

  14. Suitsetamine lubatud (n = 3) • US = 40x1/2 + p(n – x) • UM = 100 – 20x – p(n – x) • p – suitsetamisõiguse müügihind • US’ = 20x-1/2 – p = 0; pS = 20x-1/2 • UM’ = -20 + p = 0; pM = 20 • Tasakaal saavutatakse kui pS = pM • x*2 = 1 = x*1; p* = 20 = US’(1) = UM’

  15. Järeldused • Seega langeb suitsetamisõiguse hind (p = 20) ja suitsetamistase mõlemal juhul kokku, mis kinnitab Coase’i teoreemi, et ressursside Pareto-optimaalne lõppjaotus ei sõltu teatud eeldustel õiguste esialgsest jaotusest. • Siiski on midagi, mis sõltub kindlasti õiguste algjaotusest. See on nimelt tehingukasu jaotus osaliste vahel. Meie näites mõõdab seda kasufunktsioonide tase. Võib näidata järgmise tabeli kujunemist:

  16. Tehingukasu ja selle jaotus

  17. Edgeworthi boks (x* = 1)

  18. Edgeworthi boks (x* = x(n)) n Õigus M UM(n) x*<n UM(0) US(n) x*(n) x*>0 US(0) S 0 Raha

  19. Normi valik • x* = 1; p* = 20 • US = 40 + 20(n – 1) > 0; n > -1 • UM = 80 – 20(n – 1) > 0; n < 5 • -1 < n < 5

  20. Riigi sekkumise vajadus väheneb kui eraviisilised läbirääkimised ja kokkulepped välismõjudega seotud õiguste ostu-müügi üle on tõenäolised Riigi sekkumine on vajalik sest enamasti ei saa suurte transaktsiooni-kulude tõttu loota välismõjude eraviisilisele internaliseerimisele Majanduspoliitilised järeldused

  21. Teoreemi eeldused • välismõju ise ning tema väljastaja ja vastuvõtja on teada, • tegemist on kahe osapoolega, • läbirääkimistel ei kasutata võimu, • puuduvad kulud vastastikuseks informeerimiseks tootmistingimustest, samuti ka kahjutasu või preemiamakseid käsitleva lepingu koostamiseks, teostamiseks ja kontrollimiseks

  22. Probleemid (1) • Osa välismõjusid on väga raskesti mõõdetavad ning nii nende päritolu (väljastajad) kui ka mõju vastuvõtjad on tundmatud. • Näiteks võib tuua loodusreostuse oma ebamääraste ruumiliste (ka rahvusvaheliste) ja ajaliste parameetritega.

  23. Probleemid (2) • Sageli on välismõju korral palju väljastajaid ja/või vastuvõtjaid, mis teeb omavahelised läbirääkimised võimatuks või vähemalt väga kulukaks. • Vaid need, kes loodavad oma läbirääkimiskuludest suuremat hüvitist, on kõnelusteks valmis.

  24. Probleemid (3) • Isegi kahe läbirääkija korral pole lahendus ühene. • Diplomaatiline osavus ja muud tegurid pealkirja all “võim” võivad kaasa tuua hoopis teistsugused maksed kui eeldatud võimuvaba kohandumiskäitumine. Sel puhul võib kaduma minna ka õiguskorralduse allokatsioonineutraalsus.

  25. Probleemid (4) • P.1 viitas sellele, et kulud info hankimiseks välismõju ja nende osaliste kohta võivad olla väga, kohati lausa lõpmatult suured. P.2 rõhutas kulude sõltuvust läbirääkijate arvust. • Just suured transaktsioonikulud teevad enamusel juhtudest välismõju eraviisilise internaliseerimise osaliste seisukohalt juba ette mõttetuks. • NB! Avalikud maksud ja preemiad (“veepenn”)

  26. Käsutusõigused ettevõttes • Alchian/Demsetz: Käsutusõiguste jaotus ettevõttes lähtub kollektiivse töö iseärasusest - individuaalse tööpanuse raskest mõõdetavusest. • Kõigi kollektiivi liikmete huvides on otstarbekas sellise “kontrolöri” (eraettevõtja) olemasolu, kes valvaks viilimise järele ja kellele stiimulina kuuluks kasum. • Puhtal kujul on see nii vaid klassikalises omanikuettevõttes

  27. Käsutusõiguste lahjendamine • KÕ jagunemine palgaliste juhtide ja omanike vahel. • Juhtide taga (vastas) ei seisa alati mõjukat omanikku, sest osakud on erainvestorite käes väga hajutatud. • Juhtidel tekib võimalus järgida omi eesmärke, mis ei kattu omanike omadega. • Nende eesmärkide taotlemine viib muudel võrdsetel tingimustel madalamate kasumiteni (X-ebaefektiivsus, esinduskulu)

  28. Omandisurrogaadid • Kapitalituru surve sunnib juhte tegutsema omanike huvides. Vastasel korral langeks ettevõtte väärtus kapitaliturul ja tekiks ülevõtmise oht uue omaniku poolt koos juhtide vahetamisega. • Konkurents kaubaturgudeltoob välja juhtide omakasupüüdlike toimingute negatiivse mõju ettevõttele ning selle väärtus kapitaliturul langeb. • Konkurents nappide juhikohtade pärast ning juhtide osalemine kasumis (tulemuspalk) aitab viimaseid distsiplineerida ja motiveerida.

More Related