“MAAROTTIDELE” merendusalased algteadmised

1. “MAAROTTIDELE” merendusalased algteadmised Eesti Mereakadeemia Tallinn 22. - 24. september 2008. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

2. Merendus Laevandus Sadamad logistilises ketis Eesti merenduse hetkeseis EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

3. Meri lahutab ning ühendab • maid ja rahvaid • Veetee eelised • Looduse poolt valmina inimese käsutusse antud; • Üleüldine kättesaadavus: • Madalad ekspluatatsioonikulud (hoolduskulud); • Praktiliselt piiramatu läbilaskevõime • Piirangud • Sõltuvus kliimast ja ilmastikunähtustest; • Navigatsiooniliste ohtude olemasolu; • Kohalikke olusid tundva teejuhi (lootsi) kasutamise vajadus. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

4. MIS ON MERENDUS ? Eestikeelsetes teatmeteostes vastust ei leia Jättes kõrvale militaarse külje, tuleks vaadelda teatmeteostes leiduvaid märksõnu: Kaubanduslik meresõit Meretransport Laevandus EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

5. Kaubanduslik meresõit • Tegevus, mis hõlmab laevade kasutamist • kaupade ja inimeste veoks, • kalapüügiks ja meresaaduste kogumiseks, • maavarade leidmiseks ja välja toomiseks merepõhjast, • objektide pukseerimiseks, • päästeoperatsioonideks, • muuks majanduslikuks, teaduslikuks või kultuuriliseks tegevuseks EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

6. Meretransport • Transpordi haru, mis hõlmab kauba ja reisijate vedu meredel ning ookeanidel • Eelised: • laevade suur mahutavus ja kandevõime; • vedude suhteline iseseisvus; • kõrge tööviljakus; • vedude madal omahind: • laeva suhteline odavus (1 tonni kauba kohta; • suhteliselt madalad jooksvad kulud • (1 tonn/miili kohta); • suhteliselt madal energiatarbimine EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

7. Meretransport on kõige vähem energiat kulutav transpordiliik EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

8. Meretranspordi CO2 emissioon atmosfäärion väikseim kõigist transpordiliikidest EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

9. Õlireostuste vähenemine räägib meretranspordi ohutuse tõusust EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

10. Meretranspordi puudused: • suurte kaubapartiide koondamise vajadus; • väikeste kaubapartiide vedamise ebaefektiivsus • (konteineriseerimine lahendas selle probleemi); • kõrgem riskiaste võrreldes maismaatranspordiga; • sadamate endi ja neis toimuva lastitöötluse suhteliselt kõrge hind. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

11. Laevandus • Laevade kasutamine lastide ja inimeste veoks • Eristame: • sisevete laevandust; • lähi- (või lühi-) merevedusid; • rahvusvahelisi merevedusid: • tramplaevandus; • liinilaevandus. • Tänapäeva laevavedusid iseloomustab suur spetsialiseerumine. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

12. Maailmas veetakse meritsi igal aastal 6,7 miljardit tonni mitmesuguseid laste. Vedude maht suureneb igal aastal 5 %. 1970 – 2005 kasvas vedude maht Kolmekordseks 90% rahvusvahelisest kaubavahetusest toimub meretransporti kasutades. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

13. Meredel töötab ligi 70000 laeva. (729 milj. GT) Igal aastal suureneb kaubalaevastik umbes 1000 laeva võrra. Paljude riikide majandus sõltub täielikult merevedudest. Merenduses ja merendusega seotud majandusaladel töötab kümneid miljoneid inimesi. Merelt saavad peatoiduse sajad miljonid inimesed. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

14. Merendusega (sageli kasutatakse selles mõttes ka sõna “laevandus”) seotud tegevusalad • Laevadega seotud tegevused: • laevade agenteerimine; • laevade varustamine: • kütus, • vesi, • proviant, • materjalid; • kaardid, teatmeteosed navigatsioonivahendid; • laevade hooldamine: • jooksev remont, • olmeteenused; • laevade mehitamine; • sadamateenused (vaatama hiljem eraldi). EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

15. Merendusega seotud tegevusalad II • Lastiga seotud tegevused: • ekspedeerimine; • lastide kohaletoimetamine maismaal; • sertifitseerimine; • lastitehnika ja laomajanduse hooldamine ja korrashoid; • terminaliteenused: • lastimine, • lossimine, • lasti lugemine, • kinnitamine, • ladustamine, • ümberlaadimine, • kvaliteedi-, ohutuse-, sanitaar- jm kontrollid; EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

16. Merendusega seotud tegevusalad III • Personaliga seotud tegevused: • meremeeste väljaõpe ja nõutav täiendusõpe, • merendusega seotud erialade spetsialistide koolitus; • perioodiline tervisekontroll; • perioodiline teadmiste ja pädevuse kontroll; • tööohutuse tagamine; • personalitöö kõigis üksustes; • meremeeste sotsiaalne ja kultuuriline teenindamine: • arstiabi • rahvusvaheline raamatute-, filmide- ja videolaenutus; • meremeeste klubid sadamates; • meremissiond EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

17. Merendusega seotud tegevusalad IV • Merevedudega seonduv: • pangandustegevus; • kindlustustegevus; • tollikontroll; • piiri sanitaarkontroll; • piiri emigratsioonikontroll. • Merekalandusega seonduv. • Mereuuringutega seonduv. • Merekultuuriga seonduv. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

18. Merendusega seotud majandusharud • Laevaehitus • Laevaremont • Töönduslik kalapüük • Kalatöötlemine • Kalakasvatus • Ehitustegevus, seal hulgas vesiehitus • Maavarade kaevandamine merepõhjast • Sadamamajandus EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

19. Meresõiduohutuse tagamise ja merekesk- • konna kaitsega seotud tegevused • Mereteede hooldamine • tuletornide, ja ujuva märgistuse hooldamine, • sadamaakvatooriumite ja faarvaatrite süvendamine; • Mereside • Meremõõdistused, merekaartide ja teatmeteoste koostamine • Ennetav tegevus, seal hulgas laevakontroll • Meresõitjate diplomeerimine ja pädevuse kontroll • Jäätmete ja reoainete käitlemine • Reostustõrje (õlitõrje) laevade ja vahendite valmidus • Lootsiteenistus • Laevaliikluse korraldamise teenistus • Jäämurdeteenistus • Merepääste • ööpäevaringne side- ja koordinatsioonitalitus • päästelaevastiku valmidus EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

20. Meresõiduohutuse tagamine • Rahvusvahelised lepped: • Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS), • Rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt (MARPOL), • Konventsioon rahvusvahelistest eeskirjadest kokkupõrgete vältimiseks merel (COLREG), • Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon (STCW). • Eesti vabariigi seadused: • Meresõiduohutuse seadus, • Kaubandusliku meresõidu seadus, • Sadamaseadus, • Mereteenistuse seadus. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

21. Merenduspoliitika teostaja Eesti Vabariigis Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Lennunduse ja merenduse osakond Riiklikku järelvalvet ja riiklikku sundi meresõiduohutuse valdkonnas teostab EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

22. Veeteede Amet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

23. Veeteede Ameti tegevuse eesmärk Ameti tegevuse eesmärk on riigi majanduspoliitika elluviimine, ohutuse ja turvalisuse tagamine merenduses. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

24. Veeteede Ameti struktuuriüksused • Meresõiduohutuse teenistus • Hüdrograafia- ja navigatsioonimärgistuse teenistus • Integreerivad osakonnad, • Tugiosakonnad • Spetsiifilisi ülesandeid täitvad osakonnad • Teenistuste koosseisus on: • osakonnad • talitused • bürood • eriotstarbeline laevastik EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

25. Kõik Eesti randade tuletornid, meremärgid, paagid, poid ja toodrid on koondatud ühtsesse andmebaasi. Enamikku meremärke jälgitakse ja juhitakse kaugseire teel. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

26. Jäämurdetööd Riigi poolt jäämurdjatega teenindatavateks sadamateks on Muuga sadam, Tallinna ja Kopli lahe sadamad, Paldiski Põhjasadam, Paldiski Lõunasadam ja Kunda sadam, mida teenindatakse kuni sadama akvatooriumini. Pärnu sadamat teenindatakse avamere poolt kuni kohani, mis on määratletud koordinaatidega 58°21',4 N ja 24°27',0 E. Sadama valdaja võib kooskõlastatult Veeteede Ametiga korraldada jäämurdetöid sadama tehniliste ja rahaliste vahenditega iseseisvalt. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

27. Jäämurdja Tarmo EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

28. Laevaliikluse korraldamise süsteem • Laevaliiklusteeninduse piirkond: • Eesti mereala osa, kus osutatakse laevaliiklusteenuseid lähtudes Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja Rahvusvahelise Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni (IALA) nõuetest ja soovitustest. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

29. Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkond • on mereala osa, kus kehtib «Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel» (RT II 2001, 22, 117), koos parandustega, reegli V/11 ja IMO resolutsiooni MSC.139 (76) kohane laevaettekannete süsteem (GOFREP). EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

30. Laevaliikluse juhtimise keskuse operaatori töökoht EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

31. Tallinna ja Muuga lahe liikluseraldusskeem EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

32. Eesti loots Riigi aktsiaselts Eesti Loots moodustati Eesti Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2000. a. korraldusega nr 921-k. Enne Eesti Lootsi moodustamist osutas lootsiteenust Laevaliikluse Juhtumise Keskus. Aktsiaseltsi Eesti Loots aktsiate omanikuks on riik ning aktsiate valitsejaks on määratud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

33. Eesti Lootsi tegevusalad: Lootsiteenuse osutamine Lootsimispiirkonnas laevade teenindamine Lootsimisalane konsultatsioon ja koolitus Lootsilaevade rentimineSadamateenuste osutamine AS-s Eesti Loots on 164 töötajat, neist: 56 merelootsi, sh. 2 merelootsi õpilast 5 koordinatsiooniteenistuse operaatorit 84 laevapereliiget EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

34. Reostustõrje organiseerimine Merereostuse, seal hulgas merel avastatud reostuse likvideerimise kohustus Eesti Vabariigi vetes on pandud Piirivalveameti eriüksusele, kes omab vastavat laevastikku ja vahendeid. See eriüksus osaleb ka rahvusvahelistes õlitõrjeoperatsioonides. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

35. Reostus- ja õlitõrje siseveekogudel on Päästeameti kohustus. Kuid hiljuti likvideeriti Päästeameti koosseisus olnud sõjaväestatud üksus. Seadusandluses ei ole selgelt määratletud omavalitsuste roll ega elanikkonna (ka vabatahtlike) mobiliseerimise kord reostust tekitavate õnnetuste tagajärgede likvideerimisel. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

36. Merepääste Inimelu päästmine merel on igaühe kohustus, kellel on võimalik iseennast ohtu seadmata päästmises osaleda. Hädasignaalidele reageerib Eesti Piirivalve, kelle laevadega päästetakse merehätta sattunud inimesed. Spetsialiseeritud kommertsalustel merel vara päästmisega tegutsevat ettevõtet Eestis ei ole. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

37. Ohutuse ja turvalisuse tagamine SADAMAS Sadama valdaja on kohustatud tagama: 1) hüdrotehniliste ehitiste korrashoiu sadamaalal;2) navigatsioonimärkide paigaldamise ja korrashoiu sadamaalal ning väljaspool seda nende märkide osas, mis teenindavad ainult vastavat sadamat;3) deklareeritud sügavused sadama akvatooriumil ja sissesõiduteel vastavalt sügavuste mõõtkavalisele kaardile;4) kontrolli ohtlike kaupade sadamasse sisseveo, ladustamise, hoiustamise ja ümberlaadimise üle;5) sadamaalal puhtuse ja korra ning tuleohutus- ja keskkonnanõuete täitmise. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

38. Sadama valdaja korraldab: • sadama sissesõidutee ja akvatooriumi rekonstrueerimist, jälgib deklareeritud sügavusi ning vastutab deklareeritud andmete õigsuse eest, • laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise. Vastava korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister kooskõlastatult keskkonnaministriga, • reostuse kõrvaldamise operatsioone sadamaalal, informeerides olukorrast Keskkonnaministeeriumi ning kooskõlastades oma tegevuse asukohajärgse tuletõrje- ja päästeasutusega. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

39. Võtmeisik – sadamakapten • Sadamakapten on sadama valdajaga töö- või teenistussuhetes olev isik, kelle ülesandeks on korraldada ohutut laevaliiklust ühes või mitmes tema tööpiirkonnaks määratud sadamas. Igale sadamale peab olema määratud sadamakapten. • Sadamakapteniks võib olla Eesti kodanik, kellel on selleks tööks vajalikud teadmised. Sadamakapteni kvalifikatsiooninõuded ja atesteerimise tingimused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

40. Sadamakapteniülesandeks on tagada tingimused laevade ohutuks manööverdamiseks ja seismiseks sadamas, reidil või dokis, lastimiseks ning teisteks vajalikeks toiminguteks. • Sadamakaptenil on õigus anda korraldusi eelmises lõikes nimetatud ülesannete täitmiseks, juhindudes sadama eeskirjast ja heast merepraktikast. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

41. SADAM Sadama jaoks on kümneid definitsioone. Vastavad märksõnad on ka Eesti Entsüklopeedias k. 8 lk.296 Mereleksikonis lk. 376 Tehnikaleksikonis lk. 443 Maa-ala mere (jõe, siseveekogu) kaldal koos juurdekuuluva veealaga, emamasti kaitstud merelainetuse eest, kus paiknevad rajatised, seadmed ja muu infrastruktuur laevade laadimiseks, lossimiseks ning nende igakülgseks teenindamiseks EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

42. Sõna SADAM on mitmetähenduslik: Sadam (ingl. harbour) – koht kus laevad võivad ilmastiku eest kaitstult seista. See võib olla looduslik või inimkätega loodud. Viimasel juhul moodustub see kalda ja lainemurdjate vahele. Looduslik sadam on suurelt osalt ümbritsetud maismaaga. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

43. Suurimad ja tuntuimad looduslikud sadamad: Sydney Harbour Rio de Janeiro Halifax Falmouth EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

44. Sydney Harbour EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

45. SydneyHarbour EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

46. Rio de Janeiro EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

47. Rio de Janeiro Harbour satelliitfotol EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

48. Halifax Harbour EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

49. Sadam (port) – Inimkätega mere või jõe kaldale ehitatud rajatised laevade ja ujuvvahendite laadimiseks ja lossimiseks. Sadamas on kaid, sillad ja muulid, milledele paigutatakse kraanad. Samas on laohooned ja laoplatsid. Sadamasse sisenevad maanteede ja raudteedeharud või torujuhtmed lastide edasi (või kohale) toimetamiseks EMA Capt. Rein Raudsalu MNI

50. Veel tõlgendusi: • Koht veeteel, kus laaditakse ja lossitakse laevu. • Logistilise keti lüli, kus toimub kaupade ümberpaigutamine maismaatranspordilt meretranspordi vahenditele ja vastupidi. • Koht rannikul, kus laevad leiavad kaitset halva ilma ja tormi korral. • Linn veetee läheduses, milles paiknevad rajatised laevade lastimiseks-lossimiseks ja on olemas võimalused laevade remondiks, hooldamiseks ja teenindamiseks. EMA Capt. Rein Raudsalu MNI