1 / 33

Metsistunud ja invasiivsetest võõrliikidest Hiiumaal

Metsistunud ja invasiivsetest võõrliikidest Hiiumaal. Taavi Tuulik Hiiumaa Ametikool. taavi@hak.edu.ee. Mõisteid. pärismaised taimed on jõudnud meile iseseisvalt ilma inimese kaasabita ürgtulnukad jõudsid meile koos inimesega, kuid enne XVIII sajandi keskpaika (peamiselt umbrohud)

benito
Download Presentation

Metsistunud ja invasiivsetest võõrliikidest Hiiumaal

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Metsistunud ja invasiivsetest võõrliikidest Hiiumaal Taavi Tuulik Hiiumaa Ametikool taavi@hak.edu.ee

  2. Mõisteid • pärismaised taimed • on jõudnud meile iseseisvalt ilma inimese kaasabita • ürgtulnukad • jõudsid meile koos inimesega, kuid enne XVIII sajandi keskpaika (peamiselt umbrohud) • kutuurtaimed • inimese poolt teadlikult siise toodud ja kasvavatavad taimed

  3. Mõisteid • tulnukad • inimese poolt tahtmatult sisse toodud • metsistunud taimed • kultuurist põgenenud taimed, ei esine looduslikes kooslustes, kasvavad tugeva inimmõjuga kohtades • naturaliseerunud taimed • inimese poolt sisse toodud taimed, kes on inimese kaasabita levinud ka looduslikesse kooslustesse

  4. Invasiivsed võõrliigid • invasiivsed ehk sissetungijad on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil asuvad elama uue levikuala looduslikesse ja pool-looduslikesse elupaikadesse • seal kasvades ja edasi levides ohustavad nad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu

  5. Invasiivsed võõrliigid • päritolult võivad nad olla mitmesugused • tahtlikult introdutseeritud kultuurtaimed (põllumajandustaimed, ilutaimed) • tulnuktaimed ja umbrohud (tahtmatult introdutseeritud)

  6. Invasiivsed võõrliigid • võõrliigi saabumise ja invasiivseks muutulise vahel võib esineda ajaline nihe • sageli võib sissetoodud liik palju aastaid ohutult esineda, kuid järsku muutub invasiivseks • põhjuseks arvatakse olevat muutused elukäigutunnustes, kliima muutus või uute ressursside kättesaadavus

  7. verev lemmalts Impatiens glandulifera

  8. verev lemmalts Impatiens glandulifera • pärineb Himaalajast • toodi EestisseXX sajandi alguses • looduslikesse kooslustesse on hakanud tungima viimastel aastakümnetel • üheaastane kuni 2 m kõrge laialipritsivate seemnetega rohttaim, ohustab niiskemaid niidu- ja metsakooslusi • mitmel pool Euroopas hõivanud jõeorud, sama toimub ka Lõuna-Eestis

  9. verev lemmalts Impatiens glandulifera

  10. verev lemmalts Impatiens glandulifera • Hiiumaal on teda kasvatatud juba vähemalt 50 aastat aialillena • praegu levimas, kuna teda ei osata karta • Kärdla lääneosa • Isabella • Paluküla

  11. verev lemmalts Impatiens glandulifera Eesti floora levikuatlas, 2005

  12. väikeseõieline lemmalts Impatiens parviflora • väike üheaastane taim • Hiiumaal seni veel harva • Jausa küla lõunaosas mereäärses lepikus katab suure ala ja tõrjub juba muud väiksemad taimed välja

  13. väikeseõieline lemmalts Impatiens parviflora Eesti floora levikuatlas, 2005

  14. tähk-toompihlakas Amelanchier spicata

  15. tähk-toompihlakas Amelanchier spicata • pärineb Põhja-Ameerikast • õied nagu toomingal, suuremad • söödavad viljad, annab juurevõsu • muutub järjest tavalisemaks Lõuna-Hiiumaal, kus esineb kadastikes, kunagistel põldudel, rannaäärsetes metsades (seemneid levitavad linnud) • algne kasvukoht võis olla Emmaste pastoraadi aed

  16. tähk-toompihlakas Amelanchier spicata Eesti floora levikuatlas, 2005

  17. kanada kuldvits Solidago canadensis

  18. kanada kuldvits Solidago canadensis • üsna tavaline aia-ilutaim • viimasel ajal on mitmel pool (Lätis, Soomes, ka Lõuna-Eestis) hakanud hõivama kuivemaid lagedaid alasid (teeservad, raudteetammid, jäätmaad,...) • püsik, üle 1 m kõrge, levib seemnetega, mis on lendkarvadega • Hiiumaal on olnud seni vaid üks leid Suuremõisa lähedalt mahajäetud põllumaalt

  19. kanada kuldvits Solidago canadensis • kuulub nn. musta raamatu liikide hulka, teda ei tohi meil levitada ja riiki sisse tuua

  20. kanada kuldvits Solidago canadensis Eesti floora levikuatlas, 2005

  21. sahhalini kirburohi Polygonum sachalinense

  22. sahhalini kirburohi Polygonum sachalinense

  23. sahhalini kirburohi Polygonum sachalinense tuntakse ka nimede all: sahhalini pargitatar Reynoutria sachalinensis sahhalini konnatatar Fallopia sachalinensis • kasvab üle 3 m kõrgeks, levib risoomi abil • õitseb hilja, ei jõua viljuda • samuti musta raamatu liik • Hiiumaal vana ilutaim (Käina ümbrus, Kassari, Kõrgessaare jm), looduses ei esine • leidub vanal Kärdla prügimäel

  24. harilik mustnupp Sanguisorba minor(Poterium sanguisorba)

  25. harilik mustnupp Sanguisorba minor H.Rebassoo, 1967 Eesti floora levikuatlas, 2005

  26. harilik mustnupp Sanguisorba minor hariliku mustnupu levik Põhja-Euroopas. Hulten, 1950

  27. harilik mustnupp Sanguisorba minor • võimalik, et on Hiiumaale Kärdlasse sattunud kalevivabriku villadega • algleid on Kärdla surnuaia lähedalt 1930 • Rebassoo leidis Malvastes ja Tahkuna tr. • seejärel levis teehooldusmasinate abil (Tahkuna-Nõmba), praeguseks üle Hiiumaa teeservadel, uusehitiste juures • Kärdlast idas lookadastikes juba massiline • õnneks ei ole see taim suurekasvuline

  28. harilik mustnupp Sanguisorba minor • väga ohtlik invasiiv • võib kohe kolida maanteeservalt haruldastele kaitsealustele loopealsetele Sarvel ja Kassaris • oli kaua Eesti punase raamatu liik (IV kat.) • miskipärast toovad aiandusfirmad teda praegu välismaalt sisse ilutaimena või seemnetena

  29. küdoonia Cydonia oblonga

  30. küdoonia Cydonia oblonga

  31. küdoonia Cydonia oblonga

  32. küdoonia Cydonia oblonga • väga külmaõrn viljapuu, Eestis ei kasvatata • kasvab üle 2 m kõrguse põõsana või jändriku puuna • on kasutatud lühiealise alusena pirnipuude pookimisel • vilju nimetatakse ka aivaks • esmasleid Eestis 2009 Kärdla kalmistu ja mere vahel, kunagises prügipaigas

  33. küdoonia Cydonia oblonga

More Related