Metsistunud ja invasiivsetest võõrliikidest Hiiumaal

1. Metsistunud ja invasiivsetest võõrliikidest Hiiumaal Taavi Tuulik Hiiumaa Ametikool taavi@hak.edu.ee

2. Mõisteid • pärismaised taimed • on jõudnud meile iseseisvalt ilma inimese kaasabita • ürgtulnukad • jõudsid meile koos inimesega, kuid enne XVIII sajandi keskpaika (peamiselt umbrohud) • kutuurtaimed • inimese poolt teadlikult siise toodud ja kasvavatavad taimed

3. Mõisteid • tulnukad • inimese poolt tahtmatult sisse toodud • metsistunud taimed • kultuurist põgenenud taimed, ei esine looduslikes kooslustes, kasvavad tugeva inimmõjuga kohtades • naturaliseerunud taimed • inimese poolt sisse toodud taimed, kes on inimese kaasabita levinud ka looduslikesse kooslustesse

4. Invasiivsed võõrliigid • invasiivsed ehk sissetungijad on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil asuvad elama uue levikuala looduslikesse ja pool-looduslikesse elupaikadesse • seal kasvades ja edasi levides ohustavad nad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu

5. Invasiivsed võõrliigid • päritolult võivad nad olla mitmesugused • tahtlikult introdutseeritud kultuurtaimed (põllumajandustaimed, ilutaimed) • tulnuktaimed ja umbrohud (tahtmatult introdutseeritud)

6. Invasiivsed võõrliigid • võõrliigi saabumise ja invasiivseks muutulise vahel võib esineda ajaline nihe • sageli võib sissetoodud liik palju aastaid ohutult esineda, kuid järsku muutub invasiivseks • põhjuseks arvatakse olevat muutused elukäigutunnustes, kliima muutus või uute ressursside kättesaadavus

7. verev lemmalts Impatiens glandulifera

8. verev lemmalts Impatiens glandulifera • pärineb Himaalajast • toodi EestisseXX sajandi alguses • looduslikesse kooslustesse on hakanud tungima viimastel aastakümnetel • üheaastane kuni 2 m kõrge laialipritsivate seemnetega rohttaim, ohustab niiskemaid niidu- ja metsakooslusi • mitmel pool Euroopas hõivanud jõeorud, sama toimub ka Lõuna-Eestis

9. verev lemmalts Impatiens glandulifera

10. verev lemmalts Impatiens glandulifera • Hiiumaal on teda kasvatatud juba vähemalt 50 aastat aialillena • praegu levimas, kuna teda ei osata karta • Kärdla lääneosa • Isabella • Paluküla

11. verev lemmalts Impatiens glandulifera Eesti floora levikuatlas, 2005

12. väikeseõieline lemmalts Impatiens parviflora • väike üheaastane taim • Hiiumaal seni veel harva • Jausa küla lõunaosas mereäärses lepikus katab suure ala ja tõrjub juba muud väiksemad taimed välja

13. väikeseõieline lemmalts Impatiens parviflora Eesti floora levikuatlas, 2005

14. tähk-toompihlakas Amelanchier spicata

15. tähk-toompihlakas Amelanchier spicata • pärineb Põhja-Ameerikast • õied nagu toomingal, suuremad • söödavad viljad, annab juurevõsu • muutub järjest tavalisemaks Lõuna-Hiiumaal, kus esineb kadastikes, kunagistel põldudel, rannaäärsetes metsades (seemneid levitavad linnud) • algne kasvukoht võis olla Emmaste pastoraadi aed

16. tähk-toompihlakas Amelanchier spicata Eesti floora levikuatlas, 2005

17. kanada kuldvits Solidago canadensis

18. kanada kuldvits Solidago canadensis • üsna tavaline aia-ilutaim • viimasel ajal on mitmel pool (Lätis, Soomes, ka Lõuna-Eestis) hakanud hõivama kuivemaid lagedaid alasid (teeservad, raudteetammid, jäätmaad,...) • püsik, üle 1 m kõrge, levib seemnetega, mis on lendkarvadega • Hiiumaal on olnud seni vaid üks leid Suuremõisa lähedalt mahajäetud põllumaalt

19. kanada kuldvits Solidago canadensis • kuulub nn. musta raamatu liikide hulka, teda ei tohi meil levitada ja riiki sisse tuua

20. kanada kuldvits Solidago canadensis Eesti floora levikuatlas, 2005

21. sahhalini kirburohi Polygonum sachalinense

22. sahhalini kirburohi Polygonum sachalinense

23. sahhalini kirburohi Polygonum sachalinense tuntakse ka nimede all: sahhalini pargitatar Reynoutria sachalinensis sahhalini konnatatar Fallopia sachalinensis • kasvab üle 3 m kõrgeks, levib risoomi abil • õitseb hilja, ei jõua viljuda • samuti musta raamatu liik • Hiiumaal vana ilutaim (Käina ümbrus, Kassari, Kõrgessaare jm), looduses ei esine • leidub vanal Kärdla prügimäel

24. harilik mustnupp Sanguisorba minor(Poterium sanguisorba)

25. harilik mustnupp Sanguisorba minor H.Rebassoo, 1967 Eesti floora levikuatlas, 2005

26. harilik mustnupp Sanguisorba minor hariliku mustnupu levik Põhja-Euroopas. Hulten, 1950

27. harilik mustnupp Sanguisorba minor • võimalik, et on Hiiumaale Kärdlasse sattunud kalevivabriku villadega • algleid on Kärdla surnuaia lähedalt 1930 • Rebassoo leidis Malvastes ja Tahkuna tr. • seejärel levis teehooldusmasinate abil (Tahkuna-Nõmba), praeguseks üle Hiiumaa teeservadel, uusehitiste juures • Kärdlast idas lookadastikes juba massiline • õnneks ei ole see taim suurekasvuline

28. harilik mustnupp Sanguisorba minor • väga ohtlik invasiiv • võib kohe kolida maanteeservalt haruldastele kaitsealustele loopealsetele Sarvel ja Kassaris • oli kaua Eesti punase raamatu liik (IV kat.) • miskipärast toovad aiandusfirmad teda praegu välismaalt sisse ilutaimena või seemnetena

29. küdoonia Cydonia oblonga

30. küdoonia Cydonia oblonga

31. küdoonia Cydonia oblonga

32. küdoonia Cydonia oblonga • väga külmaõrn viljapuu, Eestis ei kasvatata • kasvab üle 2 m kõrguse põõsana või jändriku puuna • on kasutatud lühiealise alusena pirnipuude pookimisel • vilju nimetatakse ka aivaks • esmasleid Eestis 2009 Kärdla kalmistu ja mere vahel, kunagises prügipaigas

33. küdoonia Cydonia oblonga