Kõnepuudega laps

Kõnepuudega laps Birgit Kaasik logopeed

Sissejuhatus • Logopeedia / logopeed. • Kõnepuude tekke põhjused. • Kõnepuudega seotud probleemid. • Kõnepuudega laps haiglas, polikliinikus, lasteaias, koolis, rehabilitatsiooniasutuses. • Soovitused sotsiaaltöötajatele.

Logopeedia • on interdistsiplinaarne ja integratiivne teadus kõne- ja keelepuuetest, nende ennetamise ja korrigeerimise võimalustest eriõpetuse käigus. • Logopeedia toetub keeleteadusele, psühholoogiale, pedagoogikale, meditsiiniteadustele, sotsioloogiale ning nende teaduste kombinatsioonidele, nt neuropsühholoogiale ja psühholingvistikale.

Logopeedi • töö eesmärgiks on kommunikatsioonivõime – suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise parandamine ja/või arendamine. Põhilisteks tööülesanneteks on diagnostika (KP väljaselgitamine), kõnepuuete ennetamine, kõrvaldamine, leevendamine või kompenseerimine; kõnepuudega isiku, tema lähedaste ja teiste erialade spetsialistide nõustamine.

Kõnepuudega isiku õpetamise eesmärkideks on: • Kõne omandamisele ja kasutusele aluseks olevate eelduste arendamine (sensoorika, motoorika, tunnetustegevus, emotsionaalne ja sotsiaalne areng). • Kõnespetsiifiliste oskuste arendamine (foneetilis-fonoloogilised, morfologilis-süntaktilised, semantilis-leksikaalsed, pragmaatilis-kommunikatiivsed oskused).

Logopeed • Koolitatakse ainult Tartu Ülikoolis. • Töötab haridus-, sotasiaal- või tervishoiusüsteemis. • Eestis on kokku u 300 logopeedi; sh venekeelseid –60-70 • Eestis 1 logopeed: 4700 elaniku kohta • Soomes 1 : 5020 • Suurbritannias 1: 5832

Terminid • Eesti logopeedide terminoloogias hõlmab KÕNEPUUE ka kommunikatsiooni- ja keelepuude. • Suhtlemine-keel-kõne

Kõne - keel - suhtlemine • Suhtlemine leiab aset kahe samas situatsioonis viibiva isiku vahel, kus üks proovib teisele millestki märku anda ning teine püüab seda mõista. • Suhtlusoskuse areng saab alguse lapse esimesest kisast . Areng kestab sellest momendist terve elu, kuni inimene on võimeline õppima. • Seega suhtlemine toimub ning suhtlusoskus kujuneb välja enne kõne arengut. Tõenäoliselt on see ka viimane oskus (log seisukohast), mis säilib.

Kõne - keel - suhtlemine • On olemas erinevaid suhtlemisvahendeid. Neist keel on mõistetest koosnev suhtlusvahend. Keelt peab õppima, see on kokkuleppeline sümbolite süsteem. • On erinevaid keeli, neist kõige levinum on kõnekeel; lisaks on näiteks – kirjalik keel, viipekeel. • Kõne on üks paljudest keelelistest viisidest ning keel on üks paljudest suhtluavahenditest.

Kõneks on vaja • vastavat vaimse arengu taset, • funktsioneerivat tsentraalset ja perifeerset kõneaparaati, • funktsioneerivaid meeleorganeid, eriti kuulmist.

Kõnepuue võib olla • esmane ehk primaarane – s o funktsionaalselt või orgaaniliselt tingitud puue, mille puhul ei vasta eakohasele ega sotsiaalsele normile kogu inimese kõnetegevus või selle komponendid, nt hääldamine, hääl, voolavus jms; • kaasnev ehk sekundaarne – tuleneb mõnest teisest arenguhälbest, nt vaimupuudest, õpiraskustest, vaegkuulmisest, kehapuudest vms.

Esmane kõnepuue 1 • Kõne foneetilis-fonoloogilise külje puuded: Düslaalia Rinolaalia Düsartria Anartria • Polümorfsed kõnepuuded: Alaalia Afaasia Laste afaasia

Esmane kõnepuue 2 • Häälepuuded: Orgaanilised Funktsionaalsed (psühhogeensed) 4. Kõne voolavuse puuded (tempo- ja rütmipuuded): Tahhülaalia Bradülaalia Kogelus

Kaasnev kõnepuue 1 • Kõnepuuded sensoorsete hälvete tagajärjel: Kuulmispuudega isiku kõne Nägemispuudega isiku kõne Liikumispuudega isiku kõne 6. Kõnepuuded vaimse arengu hälvete tagajärjel: Vaimupuudega laste kõne Õpiraskustega laste kõne

Kaasnev kõnepuue 2 • Kõnepuuded psüühikahälvete tagajärjel: Autistide ja autistlike joontega inimeste kõne Mutism (totaalne, valikuline) • Kirjaliku kõne puuded: Düsleksia / lugemispuue, - raskus Düsgrafia /kirjutamispuue, -raskus

Neelamishäired • Millele kaasnevad hääldusvead (düslaalia), hambumushäired. • Kaasnev puudulik kaaluiive; aspiratsiooni risk. Düsfaagia.

Kõnepuudega seotud probleemid • Põhidiagnoosist lähtuvalt • Kaasuvatest sümptomitest, - puuetest lähtuvalt • Kõnepuude raskusastmest lähtuvalt • Õpiraskused! • Elukvaliteet

Kõnepuudega laps saab abi • Haigla • Polikliinik • Rehabilitatsiooniasutus • Lasteaed (tava-; tasandus-, sobitus-, arendusrühm jm) • Kool (nn tavakool; abi-, toimetuleku -, hoolduskool)

Logopeedi roll haiglas • Esmane raviarst. • Diagnostika. • Raviplaan / teraapia. • Meeskonna liikmete teavitamine, (ühine) nõustamine.

Logopeedi roll polikliinikus • Diagnostika. • Regulaarne kõneravi erinevas vanuses lastel (eelistatud lapsed, kes ei saa kõneravi lasteaias ega koolis). • Lapsevanemate, õpetajate nõustamine. • Vajadusel eriarstile, -spetsialistile suunamine.

Logopeedi roll rehabilitatsiooni asutuses • Rehabilitatsiooni meeskonna liige. • Diagnostika -> rehabilitatsiooniplaani koostamine -> täitmine. Kõneravi. • Esmasele kõnepuudele tavaliselt “puuet ei vormistata”. Peaks.

Logopeedi roll lasteaias • Tavalastead. Kes võivad abi vajada? • Erirühm, -lasteaed. • sobitusrühm • tasandusrühm • arendusrühm • pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm • kehapuuetega laste rühm • liitpuudega laste rühm • Mh meeskonnatöö • Individuaalse õppekava koostamine • Arenguvestlused

Logopeedi roll koolis • Tavakoolis. • Kirjaliku kõne puuded • IÕK • Erikoolis. • Lähtuvalt puude iseloomust (suuline, kirjalik kõne; kommunikatsioonivõime)

Soovitused • Võrgustiku loomine! • Vajadus sõltub sotsiaalse riskirühma eripärast: näiteks • alaealised emad • puudega lapsevanemad • sõltlased lapsevanemad • jt toimetuleku toetuse saajad • puudega laste vanemad • Side perearstiga • Vajadusel aitab transpordi organiseerimisel. ->perearsti; eriarstide, -spetsialistide jm külastuseks. • toetab raviplaani järgmist e kohal käimist (?)

Soovitused • Teavitamine • haigla sotsiaaltöötaja teavitab puude vormistamise järgselt (l/v nõusolekul) kohaliku o/v sotsiaaltöötajat. • Kohaliku o/v sotsiaaltöötaja teavitab oma piirkonna rehabilitatsiooni, ravi, hariduse võimalustest; • toetustest.

Kõnepuudega laps