Valitsusasutuste suhted meediaga 2004

1. Valitsusasutuste suhted meediaga 2004 Ajakirjanike küsitlus Turu-uuringute AS Veebruar 2004 Riigikantselei 1

2. Uuringu taust • Küsitlusaeg 18. jaanuarist – 7.veebruarini 2005 • Postiküsitlus • väljasaadetud ankeete 473 • tagastatud ankeete 193 • tagastamise protsent 41 • Läbiviija: Turu-uuringute AS/Karin Reivart • Esimene meediasuhete uuring viidi läbi aastal 1997 • Käesolev aruanne sisaldab tulemuste kokkuvõtte ja joonised, uuringu pabervariandile on lisatud tabelmaterjal ja vastused lahtistele küsimustele. Riigikantselei 2

3. Vastanute jagunemine: • Vastaja ametikoht • Pea/tegevtoimetaja 10% • Toimetaja 48% • Reporter 36% • Korrespondent 6% • Töökogemus ajakirjanikuna • Kuni aasta 5% • 1–3 aastat 12% • 4-10 aastat 41% • Üle 10 aasta 42% • Meediakanal • Kohalik ajaleht 31% • Üleriigiline ajaleht 44% • Ajakiri 4% • Raadio 10% • Televisioon 7% • Uudisteagentuur 5% • Meedia liik • Eesti meedia 87% • Vene meedia 13% • Linn • Tallinn 60% • Muu linn 40% Riigikantselei 3

4. Ajakirjanike ootused pressiesindajatele • Ajakirjanikud ootavad ettevõtetelt ja asutustelt eelkõige usaldusväärset teavet, kiiret päringutele vastamist, avatust suhtlemisel ning pressiesindaja head kättesaadavust • Viimase aasta jooksul on suurenenud usaldusväärse info ja pressiesindaja kättesaadavuse tähtsustamine • Vene meedia hindab olulisemaks pressiesindajate ja juhtide kättesaadavust, teavitamist kodulehekülgedel (sh. ettevõtte majandustulemustest ja tegevusest ühiskonna arengu toetamisel) • Vastajatele väljastpoolt Tallinna on keskmisest olulisem teavitamise regulaarsus ja pidevus. Riigikantselei 4

5. Pressiesindajate suuremad vead • Peamiseks pressiesindajate probleemiks on jätkuvalt liigselt bürokraatlik suhtlemine • Ajakirjanike arvates esineb ka olulise info varjamist pressiesindajate poolt ning ei osata leida organisatsioonis piisavalt uudislikku infot • Üldise tendentsina on paranenud päringutele vastamise kiirus, pressiteadete ajakirjanduslik tase, pressiesindajate töökultuur ja kursisolek ettevõttes/asutuses toimuvaga. • Vene meedia esindajaid häirib enam pressiesindajate vähene informeeritus, info varjamine ja aeglane päringutele vastamine • Majandusajakirjanike arvates on keskmisest suurem probleem pressiesindajate vähene kursisolek, vilets töökultuur ja info varjamine Riigikantselei 5

6. 1. Tähtsad tegurid suhtekorraldustöösn=193 Riigikantselei 6

7. 2. Sagedasemad suhtekorraldusprobleemidn=193 Riigikantselei 7

8. Valitsusasutuste suhtekorraldus üldiselt • Valdav osa ajakirjanikest leiab, et valitsusasutuste pressitöö tase tervikuna võrreldes eelmise aastaga muutunud ei ole (67%). Paranemist märkis 29%, kehvemaks peab nüüdset taset 4% vastanutest • Suurenenud on võrreldes varasemaga vastajate hulk, kes märgivad presstöö paranemist • Paranenud on eelkõige info liikumise kiirus, pressiesindajate professionaalsus ja koostöövalmidus • Halvenemise poole pealt toodi mitmel korral välja juhtide kättesaadavuse raskenemist ja pressiesindajate liigset ettevaatlikkust • Ajakirjanike hinnangud väljastatava info selgusele, selle liikumise kiirusele ja teavitamise üldisele avatusele on möödunud aasta jooksul paranenud Riigikantselei 8

9. 3. Kas valitsusasutuste suhtlemine avalikkusegaon viimase aasta jooksul muutunud?n=171 Riigikantselei 9

10. 4. Hinnang valitsusasutustest väljastatavale infolen=171 Riigikantselei 10 * vastajate arv üldistusteks ebapiisav

11. 4A. Hinnang valitsusasutustest väljastatavale infoleVõrdlus 2003 ja 2004 (alati/ peaaegu alati + enamasti) Riigikantselei 11

12. Valitsusasutuste suhtekorraldus üldiselt • Valdkonnad, milles ajakirjanikud senisest enam infot ootavad, on otsustuste mõjud, taustinfo/seosed ning kodanikke puudutav seadusandlus • Taustinfo ja otsustuste mõjude osas on infovajadus suurenenud, kui võrrelda tulemusi eelmise aastaga. Vähenenud on ajakirjanike infopuudus kodanikke puudutava seadusandluse ja ettevalmistatavate projektide osas • Ajakirjanike hinnangul ei sisalda pressiosakondade poolt saadetud infomaterjalid alati nende jaoks tähtsaid uudiseid ega ka vajalikku, kasutatavat taustinformatsiooni • Võrreldes eelmise aastaga on paranenud vastajate hinnangud pressikonverentsidele – nii seal jagatava info olulisuse kui ka nende korraldamise vajalikkuse osas Riigikantselei 12

13. 5. Infovajadus erinevate infoliikide puhuln=171 Riigikantselei 13

14. 5A. Infovajadus erinevate infoliikide puhulVõrdlus 2003 ja 2004 (praegusest palju enam) Riigikantselei 14

15. 6. Valitsusasutustest väljastatava info kvaliteetn=171 Riigikantselei 15

16. 6A. Valitsusasutustest väljastatava info kvaliteetVõrdlus 2003 ja 2004 (alati või peaaegu alati + enamasti) Riigikantselei 16

17. Valitsusasutuste suhtekorraldus üldiselt • Valitsusasutuste kommunikatsiooniosakondi peab piisavalt professionaalseks 62% ajakirjanikest • Asutuste kommunikatsiooniosakondade omavaheline koostöö võiks olla tõhusam • Vastanute arvates ei ole osakonnad poliitiliselt piisavalt sõltumatud, nii arvab 60% ajakirjanikest • Valitsusasutuste kodulehekülgedel võiks info uuendamine olla kiirem, samuti oodatakse enam eelinfot ja statistikat. • Ajakirjanike vabas vormis esitatud ettepanekutest selgus: • rahul ei olda tendentsiga, et juhtide kättesaadavus paljudes asutustes ja ettevõtetes on raskenenud • pressiesindajatelt oodatakse oma lubaduste paremat täitmist tagasihelistamise osas • pressiesindajad võiksid olla paremini informeeritud asutuses toimuvast • pressiesindajate ajakirjanduslikud teadmised võiksid olla paremad Riigikantselei 17

18. 7. Hinnangud valitsusasutuste kommunikatsiooniosakondadele n=171 Riigikantselei 18

19. 8. Valitsusasutustega suhtlemise pingeridan=175 Riigikantselei 19

20. 9. Valitsusasutustega suhtlemise pingeridaNimetati kolm asutust, millega suheldakse kõige sagedamini Riigikantselei 20

21. Valitsusasutuste meediasuhted • Kõige enam suhtlevad ajakirjanikud Valitsuse Kommunikatsioonibürooga, millele järgnevad Riigikogu, Keskkonnaministeerium ja Sotsiaalministeerium • Parima üldhindega hinnati tänavu Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi pressitööd • Enamusel ministeeriumidest on pressitöö üldhinne võrreldes eelmise aastaga paranenud, langenud on see ainsana Kultuuriministeeriumil • Sagedamini hinnati erinevate tegurite osas kõige kõrgemalt Rahandusministeeriumi, Kultuuri-, Sise- ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressitööd Riigikantselei 21

22. 10. Üldhinne meediaga suhtlemiseleaastatel 2000 - 2004 Riigikantselei 22

23. Riigikogu tulemused • Riigikogu meediasuhteid hindas 95 ajakirjanikku • Pressitöö tervikuna sai hindeks 6,53, mis on uuritud grupi keskmisel tasemel ja paranenud võrreldes eelmise aastaga • Keskmisest tasemest kõrgemalt hinnati Riigikogu teabe usaldusväärsust, meediaga suhtlemise oskust, teavitamise avatust ja –pidevust. Keskmisest kõrgem on ka Riigikogu üldine imago ajakirjanike silmis • Keskmisest tasemest veidi madalam on ajakirjanike päringutele vastamise kiirus • Võrreldes eelmise uuringuga aasta tagasi on Riigikogul paranenud hinnangud enamuse tegurite puhul. Madalam on vaid hinnang meediaga suhtlemise oskusele. Riigikantselei 23

24. 11. Riigikogu Riigikantselei 24

25. Presidendi Kantselei tulemused • Presidendi Kantselei hindajate arv 69 • Pressitöö üldhindeks andsid vastajad 5,93, mis on kõrgem eelmise aasta hindest (5,15) kuid madalam uuritud grupi keskmisest tasemest • Võrreldes eelmise aastaga on paranenud ajakirjanike hinnangud teabe usaldusväärsusele, teavitamise pidevusele, päringutele vastamise kiirusele, teavitamise avatusele ja juhtide kättesaadavusele. Samuti on paranenud Presidendi üldine imago ajakirjanike silmis • Natuke madalam on tänavu hinnang Presidendi Kantselei pressiesindaja kättesaadavusele • Võrreldes vaatlusaluse grupi asutustega hinnatakse keskmise tasemega võrdselt kantseleist väljastatava teabe usaldusväärsust. Teiste uuritud tegurite osas on hinnangud keskmisest tasemest madalamad Riigikantselei 25

26. 12. Presidendi Kantselei Riigikantselei 26

27. Vabariigi Valitsuse tulemused • Valitsuse Kommunikatsioonibürood hindas 94 ajakirjanikku • Üldhindeks Valitsuse meediasuhetele kujunes 6,78, hinne võrreldes eelmise aastaga muutunud ei ole ning on kõrgem kui ministeeriumide keskmine hinne • Kõige kõrgemalt hindasid ajakirjanikud Valitsuse Kommunikatsioonibüroo teavitamise pidevust • Keskmisest tasemest kõrgemalt hinnati ka päringutele vastamise kiirust, teabe usaldusväärsust, pressiesindaja kättesaadavust, teavitamise avatust ja meediaga suhtlemise oskust ning Peaministri suhtlemisvalmidust. Riigikantselei 27

28. Vabariigi Valitsuse tulemused • Valitsuse imago ajakirjanike silmis on madalam kui enamusel ministeeriumidel. • Eelmise aasta tulemustega võrreldes on paranenud Valitsuse Kommunikatsioonibüroo teavitamise pidevus, -avatus ja juhtide kättesaadavus. • Vastajate hinnangud pressiesindaja kättesaadavusele, valitsuse liikmete pressiga suhtlemise oskusele ja teabe usaldusväärsusele on aasta jooksul langenud. Samuti on tänavu eelmise aasta tulemusest veidi madalam Valitsuse üldine imago. Riigikantselei 28

29. 13. Vabariigi Valitsus/ Valitsuse Kommunikatsioonibüroo Riigikantselei 29

30. Haridus- ja teadusministeeriumi tulemused • Haridusministeeriumi hindas uuringu käigus 76 ajakirjanikku • Vastajad andsid ministeeriumi pressitöö üldhindeks 6,31, mis on kõrgem kui eelmisel aastal (5,6) kuid veidi madalam uuritud grupi keskmisest tasemest • Eelmise aasta uuringuga võrreldes on paranenud teavitamise pidevus, üldine imago, juhtide kättesaadavus, asutuse esindajate meediaga suhtlemise oskus, teavitamise kiirus ja –avatus. • Langenud on hinnangud pressiesindaja kättesaadavusele ja teavitamise usaldusväärsusele • Võrreldes teiste ministeeriumidega on Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangud keskmisest tasemest madalamad Riigikantselei 30

31. 14. Haridus- ja teadusministeerium Riigikantselei 31

32. Justiitsministeeriumi tulemused • Justiitsministeeriumi hindajate arv 48 • Üldhinne meediaga suhtlemisele on 6,26, hinne võrreldes eelmise aastaga muutunud ei ole. Võrreldes teiste ministeeriumidega on Justiitsministeeriumi üldhinne keskmisest veidi madalam • Keskmisest tasemest kõrgemalt hinnati Justiitsministeeriumi esindajate meediaga suhtlemise oskust • Keskmisel tasemel on juhtkonna kättesaadavus, päringutele vastamise kiirus, pressiesindaja kättesaadavus ja teavitamise avatus • Keskmisest madalamad on hinnangud teavitamise pidevusele, teabe usaldusväärsusele ja imagole • Eelmise aastaga võrreldes on paranenud meediaga suhtlemise oskus, teavitamise avatus ja pidevus ning juhtide kättesaadavus. • Langenud on hinnangud teavitamise kiirusele, teabe usaldusväärsusele, pressiesindaja kättesaadavusele ja imagole Riigikantselei 32

33. 15. Justiitsministeerium Riigikantselei 33

34. Kaitseministeeriumi tulemused • Kaitseministeeriumi hindajate arv 53 • Asutuse pressitöö pälvis üldhindeks 5,64, hinne on madalam ministeeriumide keskmisest üldhindest kuid paranenud võrreldes eelmise aastaga • Võrreldes uuritud grupi keskmise tasemega on Kaitseministeeriumi erinevatele töölõikudele antud hinnangud madalamad • Möödunud aasta jooksul on paranenud hinnangud ministeeriumi esindajate teavitamise avatusele, meediaga suhtlemise oskusele, juhtide kättesaadavusele ja teavitamise pidevusele • Langenud on ajakirjanike hinnangud teavitamise kiirusele, teabe usaldusväärsusele, pressiesindaja kättesaadavusele ja üldisele imagole. Riigikantselei 34

35. 16. Kaitseministeerium Riigikantselei 35

36. Keskkonnaministeeriumi tulemused • Keskkonnaministeeriumi hindas uuringu käigus 73 ajakirjanikku • Üldhindeks andsid vastajad ministeeriumi pressitööle 6,49, hinne on paranenud võrreldes eelmise aasta hindega (6,08) ning on teiste ministeeriumidega võrreldes keskmisel tasemel • Erinevate töölõikude puhul hinnati keskmisest tasemest kõrgemalt Keskkonnaministeeriumi teavitamise avatust. Keskmisel tasemel on teavitamise kiirus ja ministeeriumi imago • Keskmisest madalamalt hindavad ajakirjanikud juhtide ja pressiesindaja kättesaadavust, teavitamise pidevust, usaldusväärsust ja meediaga suhtlemise oskust • Eelmise uuringuga võrreldes on paranenud teavitamise avatus, kiirus, pidevus, juhtide kättesaadavus ja üldine imago • Ajakirjanike arvates on halvenenud ministeeriumi pressiesindaja kättesaadavus ja meediaga suhtlemise oskus Riigikantselei 36

37. 17. Keskkonnaministeerium Riigikantselei 37

38. Kultuuriministeeriumi tulemused • Kultuuriministeeriumi hindas uuringu käigus 73 ajakirjanikku • Vastajate poolt antud üldhinne pressitööle on 7,07, see on madalam varasemat hindest (7,41) kuid kõrgem vaatlusaluse asutuste grupi keskmisest üldhindest • Kõik vastajate hinnangud Kultuuriministeeriumi erinevatele töölõikudele on keskmisest kõrgemal tasemel • Võrreldes eelmise uuringuga on paranenud teavitamise avatus, meediaga suhtlemise oskus, juhtide kättesaadavus ajakirjanikele, teavitamise kiirus ja –pidevus • Samale tasemele on vastajate arvates jäänud teabe usaldusväärsus ja ministeeriumi imago • Ainsana on langenud hinnang pressiesindaja kättesaadavusele Riigikantselei 38

39. 18. Kultuuriministeerium Riigikantselei 39

40. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tulemused • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit hindas 68 ajakirjanikku • Pressitööd tervikuna hindasid vastajad üldhindega 7,10, mis on tõusnud võrreldes varasemaga (6,65) ning on kõrgem ka uuritud grupi keskmisest tasemest • Majandusministeerium paistab silma ka väga heade tulemustega erinevate töölõikude hindamisel, enamasti on ministeeriumi hinnatud kolme parema seas • Võrreldes eelmise aastaga on paranenud ministeeriumi juhtide kättesaadavus, teavitamise kiirus, -avatus, ja -pidevus ning üldine imago • Madalamad on tänavu hinnangud teabe usaldusväärsusele ja meediaga suhtlemise oskusele Riigikantselei 40

41. 19. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Riigikantselei 41

42. Põllumajandusministeeriumi tulemused • Põllumajandusministeeriumi hindas 58 vastajat • Pressitöö üldhindeks kujunes 6,00, mis on samal tasemel eelmise aasta hindega (6,02). Keskmisest ministeeriumide tasemest jääb Põllumajandusministeeriumi üldhinne veidi madalamaks • Põllumajandusministeeriumi puhul hinnati kõrgemalt juhtide kättesaadavust ajakirjanikele ning teavitamise pidevust. Toodud tegurite hinded on ministeeriumide keskmisel tasemel, ülejäänud sellest madalamad. • Võrreldes eelmise aastaga on paranenud teavitamise pidevus, -kiirus, -avatus ja juhtkonna kättesaadavus • Eelmise aasta tulemusest on madalam hinnang Põllumajandusministeeriumi teabe usaldusväärsusele, pressiesindaja kättesaadavusele ja üldisele imagole. Riigikantselei 42

43. 20. Põllumajandusministeerium Riigikantselei 43

44. Rahandusministeeriumi tulemused • Rahandusministeeriumi hindas uuringu käigus 52 ajakirjanikku • Üldhinne meediasuhtlusele on 7,22, mis on üks kahest parimast tulemusest • Üldhinne on paranenud võrreldes eelmise aastaga, mil see oli 6,44 • Hinnangud erinevatele töölõikudele on väga kõrged, võrreldes teiste ministeeriumidega on kõige paremini hinnatud teabe usaldusväärsust ja meediaga suhtlemise oskust • Võrreldes eelmise uuringuga on paranenud tulemused teavitamise kiiruse, -pidevuse, -avatuse ja juhtide kättesaadavuse osas • Eelmise aastaga võrreldes pole muutunud hinnangud teabe usaldusväärsusele, pressiesindaja kättesaadavusele ja imagole. Riigikantselei 44

45. 21. Rahandusministeerium Riigikantselei 45

46. Siseministeeriumi tulemused • Siseministeeriumi hindas 58 ajakirjanikku • Siseministeeriumi pressitöö pälvis uuringus võrdselt Rahandusministeeriumiga parima üldhinde (7,24) • Eelmise aastaga võrreldes on üldhinne paranenud – oli 6,93 • Kõik hinnangud erinevatele töölõikudele on keskmisest tasemest kõrgemad, kõige kõrgemalt on hinnatud pressiesindaja kättesaadavust • Võrreldes eelmise aastaga on paranenud teavitamise pidevus, -avatus, -kiirus, ministeeriumi juhtide kättesaadavus ja ka üldine imago • Aasta jooksul on mõnevõrra langenud hinnangud pressiesindaja kättesaadavusele, meediaga suhtlemise oskusele ja teabe usaldusväärsusele. Riigikantselei 46

47. 22. Siseministeerium Riigikantselei 47

48. Sotsiaalministeeriumi tulemused • Sotsiaalministeeriumile andis hinnangu 71 vastajat • Sotsiaalministeeriumi meediasuhteid hinnati üldhindega 6,26 • Hinne on kõrgem eelmise aasta hindest (6,07) kuid jääb alla ministeeriumide keskmisele tasemele • Võrreldes eelmise aastaga on pea kõik ministeeriumi hinnangud paranenud, langenud on ainsana pressiesindaja kättesaadavus ajakirjanikele • Keskmisest ministeeriumide tasemest kõrgemad on hinnangud Sotsiaalministeeriumi teavitamise pidevusele, juhtide kättesaadavusele, päringutele vastamise kiirusele ja teavitamise avatusele • Ministeeriumide keskmisel tasemel on Sotsiaalministeeriumi meediaga suhtlemise oskus, teabe usaldusväärsus, pressiesindaja kättesaadavus ja üldine imago Riigikantselei 48

49. 23. Sotsiaalministeerium Riigikantselei 49

50. Välisministeeriumi tulemused • Välisministeeriumi hindas uuringu käigus 57 vastajat • Ajakirjanike hinnangul on ministeeriumi meediasuhtlus üldiselt viimasel ajal paranenud – üldhinne on tõusnud 5,28 pallilt 5,88 pallile. • Üldhinne jääb võrreldes ministeeriumide keskmise tasemega mõnevõrra madalamaks • Hinnangud meediasuhtluse erinevatele töölõikudele on kõik madalamad keskmisest tasemest • Võrreldes eelmise aasta tulemustega on paranenud hinnangud ministeeriumi esindajate meediaga suhtlemise oskusele, teavitamise pidevusele, -avatusele, päringutele vastamise kiirusele ja juhtide kättesaadavusele. • Välisministeeriumi imago ajakirjanike silmis muutunud ei ole • Langenud on hinnangud ministeeriumi teabe usaldusväärsusele ja pressiesindaja kättesaadavusele Riigikantselei 50