Maarja Lõhmus: MILLEST RÄÄGIB MEEDIA KOHTUTEEMADE KAJASTAMISEL?

1. Maarja Lõhmus:MILLEST RÄÄGIB MEEDIA KOHTUTEEMADE KAJASTAMISEL? Arutelu Kohtud ja avalikkus, 16.juunil Kohtunike foorum 2006 Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond : Tartu Ülikool

2. VAATLUSE ALL ON: • Meediavälja muutused 1990ndatel • Kohtute teema kui materjal ajakirjanduses • Inimeste huvid erinevate teemade vastu – huvi kohtuteemade vastu • Eesti ühiskonna avalikkuse areng • Ootusi ajakirjanduse ja kohtutemaatika suhtes

3. Teesid • 1. Kohtuteema käsitlus meedias on indikaator ühiskonna üldise toimimise ja regulatsioonide kohta; • 2. Huvi meedias käsitletavate kohtuteemade vastu on jagunenud erinevate gruppide vahel: riigiteemadest huvitujaid huvitab õiguskantsleri-riigikontrolli tegevus, kodu-lähiümbruse huvilisi huvitavad seadused-määrused-õigusalane info, tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised jälgivad korruptsioonide, kuritegevuse, politsei, kohtute infot (TÜ 2003, 2005) • 3. Avalikkuses on kohtu teemadest rohkem esindatud inimese – tasand (näit. Andrei Koroli juhtum), vähem institutsioonide tasand (põhilised näited välisagentuuride vahendusel), ühiskonna tasandilt on kajastatud paradoksaalsed lood (k-kohuke, Harju t juhtum), maailma praktiad näidete tasandil (näit. Usku vahetanud moslemit ähvardab surmanuhtlus; ka Olof Palme mõrvast 20a) - märts 2006 kohtuteemad ajakirjanduses.

4. 4. Ajakirjandust huvitab tavalise õiglustunde ja kohtu-õiguse vastasseis kui avalikkuse üks võimalik pingeteema; see täidab sotsialiseerimistarvet ja orienteerumisvajadust. • 5. Kohtuteemade käsitlemine on lünklik, väljajätteline, tihti lõputa. Vähe on analüütilise kokkuvõttega terviknarratiive.Ajakirjandust huvitab rohkem õigusprotsessi kohtu-eelne etapp. Välismaterjalid tutvustavad erinevaid kultuuritavasid ja ühiskonna toimimise praktikaid maailmas • 6. Ajakirjandus esitab meeleldi persoone –kohtunikud, kurjategijad jt tehakse ajakirjandusmaterjaliks • 7. Portreefotod kurjategijatest ajakirjanduses tahtmatult väärtustava ja legitimeerivad kurjategijaid, teevad nendest meediapersoonid • 8. Kohtuasjade käsitlemine avalikkuses mõjutabkohtute, riigivõimu legitiimsust ja usaldust, sh kohtute sümboolset kapitali. Samuti on see ajakirjandusväljal oluline teema kui ajakirjanduse usaldusväärsuse indikaator.

5. PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault http://cartome.org/panopticon1.htm

6. Eesti avalikkuse struktuurimuutus 1990ndatel • Eesti meediavälja muutumine 1990ndatel • Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks 1990ndatel • Meediavälja funktsioonide muutus • Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus • Teemade ringi ja fookuste muutus • Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine • Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

7. Kohtu-teema käsitluse muutus 1990ndate algusest • Kohtu–temaatika saamine avaliku arutluse objektiks. (1990ndate algus) • Kohtu temaatika inimese-keskse teemana,fokuseerimine persoonidele ja sündmustele (1990ndate II pool, ajalehtede juures ametis kohtureporterid); • liitumine EU õigusruumiga, • persooni turvalisuse probleemid, resonantsi arvestamine; väärtuspõhiste konfliktide käsitlemine; kohtud süsteemi toimimise süsteemi funktsioneerimise indikaatorina

8. Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentsee-rivad huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias Teemade huvitasemed: • üldhuvi -vähemalt 60% vastjatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja välismaalt, tervis, tv-saated); • suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor), • teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioon-skandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud – suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne. • suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid, erakondade tegevus või kirik ja religioon. Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina, maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid viiepallisel skaalal hindama huvitatatust.

10. Huvide tüübid: • Huvi meedias käsitletavate kohtuteemade vastu on jagunenud gruppide vahel: • riigiteemadest huvitujaid huvitab õiguskantsleri-riigikontrolli tegevus, • kodu-lähiümbruse huvilisi huvitavad seadused-määrused-õigusalane info, • tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised jälgivad korruptsioonide, kuritegevuse, politsei, kohtute infot (TÜ 2003, 2005)

11. Teemahuvide klastrid 1-4 Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle institutsioonide tegevusest. Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45 eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi. II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri, hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge. Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi. III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist)juurde kuulub ka kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%). Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77% klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus. Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi. IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise. Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi. Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi 34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

12. Poliitiline defineerimine ja struktuur, sotsiaalne toimimine (inimese jaoks) ja kultuuriline tõlgendamine • Kohtu-teemade mitmefunktsioonilisus • Kohtu teemade regulatiivsus • Kohtu teemad kui arutelu aines, märk avatusest – avatuse indikaator

13. Avalike tekstide konsensuse-konflikti-olemas olematu(puuduva osa) mudel

14. Kohtu teemade jagunemine: - konsensuse sfäär - konfliktide sfäär, - ‘eksisteerimatu’ ala Kohtu teemade käsitlemine on 1990ndatel pidevalt muutunud, avanenud. Kohtu-teemad on indikaator ühiskonna struktuuriteemade avaliku arutamise kohta ja kodanikuühiskonna toimimise kohta. Kohtu-teemade puhul on avalikkuse – mitte-avalikkuse piir pidevalt olemas. Ent see muutub. Millised on (olnud) muutused