310 likes | 927 Views
Seksuaalne areng ja vaimupuue. Siim Värv Oktoober 2010. Huvi keha, ka suguelundite vastu Spontaanne seksuaalne erutus Hooldajate puudutuste nautimine Alastioleku nautimine. • Võimaliku seksuaalvägivalla märgid • Laps kardab või tõrjub hooldajate puudutusi. Lapse seksuaalne areng 0-2 a.
E N D
Seksuaalne areng ja vaimupuue Siim Värv Oktoober 2010
Huvi keha, ka suguelundite vastu Spontaanne seksuaalne erutus Hooldajate puudutuste nautimine Alastioleku nautimine • Võimaliku seksuaalvägivalla märgid • Laps kardab või tõrjub hooldajate puudutusi. Lapse seksuaalne areng0-2 a Siim Värv, Oktoober 2010
Oma suguelundite katsumine Samasooliste laste üksteise kehade uurimine Alasti olemise nautimine. Laps kasutab erinevate kehaga seotud protsesside kirjeldamiseks oma sõnu. Võimaliku seksuaalvägivalla märgid Laps usub järjekindlalt, et ta on vastassugupoole esindaja või ta tahab saada vastassugupoole esindajaks. Vaatamata sellele, et lapsega on räägitud privaatsusest ja viisakusest, tahab ta endiselt pidevalt teiste inimeste ees alasti olla või oma suguelundeid katsuda. Mängudes esineb seksuaalne tegevus, mis on füüsiliselt ohtlik või valuline. Mängudes esineb oraalne kontakt suguelunditega. Laps imiteerib alasti olles seksuaalvahekorda või on seksuaalvahekorras. Laps sisestab näpud või mõne eseme teise lapse tuppe või pärakusse. Laps sunnib füüsiliselt või verbaalselt teist last imiteerima seksuaalse alatooniga tegevusi. Laps esitab pidevalt seksuaalsusega seotud küsimusi või puudutab antud teemat äärmiselt sagedasti. Lapse seksuaalne areng2-5 a Siim Värv, Oktoober 2010
Laps mängib uudishimust ajendatud seksuaalseid mänge sama- ja vastassoost sõpradega. Laps rahuldab ennast aeg-ajalt, kusjuures mõnedele selles vanuses lastele saab eneserahuldamise eesmärgiks pigem seksuaalse naudingu saamine. Laps kasutab oma sõnu viidates kehaosadele ja seksuaalsusele. Märgid, mis viitavad sellele, et laps ei saa aru sooidentiteedist, selle püsivusest ja järjekindlusest. Märgid, mis viitavad võimalikule seksuaalvägivallale või seksuaalsele ärakasutamisele Teadmised soojätkamise kesksete aspektide kohta on puudulikud. Ei ole võimeline omaks võtma ühiskonnas väljakujunenud norme, mis puudutavad alasti olemist, privaatsust ja teiste austamist sotsiaalsetes suhetes. Lapse seksuaalne areng5-8 a Siim Värv, Oktoober 2010
Kohtingud („käimine“). Füüsiline lähedus (suudlemine, hellitamine). Eneserahuldamine. Kõrgendatud huvi seksuaalsuse vastu (näiteks seksuaalsus on sage jututeema). Huvi seksuaalse konteksti vastu meedias (näiteks pornograafiliste väljaannetega tutvumine). Seksuaalelu varajane alustamine. Kohanemisraskused homoseksuaalse või biseksuaalsuse orientatsiooniga. Raskused oma kehaga leppimisega. Sotsiaalsete oskuste puudujäägid. Lapse seksuaalne areng9-12 a Siim Värv, Oktoober 2010
Seksuaalareng • Oraalne faas (0-14 kuud) • Suu oluliseimaks keskkonna avastajaks • Üks kehaosa mõnusam kui teised • Teiste ja enda keha puudutamine • Alastioleku nautimine • Masturbeerimine puudub Siim Värv, Oktoober 2010
Anaalne faas (14-36 kuud) • Head tunded peamiselt alakehast • Mäng eritistega • “mina” areng • Tegutsemine enne mõtlemist Siim Värv, Oktoober 2010
Genitaalne faas (3-4 aastat) • Soorollikäitumine • Masturbeerimise avastamine • Kehaosade nimetused • Tegutsemine koos teistega Siim Värv, Oktoober 2010
Intuitsioonifaas (4-6 aastat) • Füüsiline kotakt jätkuvalt oluline • Hakkab arenema häbitunne • Piiride katsetamine • Ropendamine • Seksuaalsed mängud Siim Värv, Oktoober 2010
Hiline faas (6-8 aastat) • Armumine (ilma füüsilise kontaktita) • Suudlemise proovimine • Selgineb sõpruse ja armastuse vahe • Eelistatakse omasoolisi kaaslasi • Uudishimu seksuaalsuse vastu suur Siim Värv, Oktoober 2010
Eristamise faas (8-10 aastat) • Põhjus-tagajärg seosed • Fantaasiad • Tegutsemine omasoolistega, ka omasoolisesse kaaslasesse armumine • Heteroseksuaalsuse rõhutamine • Seks on vastik Siim Värv, Oktoober 2010
Puberteedi algusfaas (10-12 aastat) • Kas olen normaalne? • Keha ja fantaasiate häbenemine • Huvi vastassugupoole vastu • Arengukiirus väga erinev Siim Värv, Oktoober 2010
Sotsiaal-emotsionaalne areng • I Adaptsioonifaas (0-6 kuud) • Oma keha avastamine • Suhtlus füüsilisel tasandil • Hirm, viha, erutus, rahulolu • Autoagressioon Siim Värv, Oktoober 2010
II Esimene sotsialiseerumise faas (6-18 kuud) • Teiste inimeste avastamine • Struktuuri ja turvaelementide vajadus • Hirm, kiindumus, viha • Agressioon füüsilisele keskkonnale Siim Värv, Oktoober 2010
III Esimese idividuaiseerimise faas (18-36 kuud) • Kommunikatsioon teistega distantsilt • Enda indiviidina nägemine • “tahan olla sõltumatu” • Turvatudnde ja kaitse vajadus • Tunnete nimed selged, kuid ei suuda tundeid kontrollida • Kommunikatsioon suunatud autoriteedile • Agressioon teistele inimestele Siim Värv, Oktoober 2010
IV Ego struktuuri faas (3-7 aastat) • MINA • Sotsiaalsed kontaktid, kuid alustamiseks vajalik täiskasvanu abi • Häbitunde tekkimine • Sotsiaalsete reeglite aktsepteerimine • Agressioon kotrollitav, teiste vastu ning salajane Siim Värv, Oktoober 2010
V Eneseteadlikkuse faas (7-12 aastat) • Süütunde lõplik väljakujuemine • Eneseteadlikkuse areng • Tunnete kontrollimine • Agressioon verbaalne Siim Värv, Oktoober 2010
Iga käitumine on kommunikeerumine Iga käitumine on õpitud käitumine Siim Värv, Oktoober 2010
Väärkohtlemise sümptomid • Masendus ja enesehävitusvajalikkus • Ka muutused söögieelistustes • Erksusseisundi ja keskendumise muutused • Vältiv käitumine ja hirmud • Tegutsemine alla oma võimete • Kehapildi muutused • Seksuaalsed muutused • Somaatilised sümptomid Siim Värv, Oktoober 2010
Füüsilised ilmingud • Valu, veri, eritised suguelunditel • Suguhaigused • Rasedus • Spermajäljed Siim Värv, Oktoober 2010
Verbaalsed ja mitteverbaalsed ilmingud • Juhtunust rääkimine • Kirjutamine • Joonistamine • Mängimine Siim Värv, Oktoober 2010
Psühholoogilised ja käitumuslikud ilmingud • Depressiivsus • Vältiv käitumine • Teatud paigad, inimesed • Negatiivne minapilt • Usaldamatus • Agressioon • Filmimise/pildistamise kartus • Ülemäärane sõltuvus hooldajast Siim Värv, Oktoober 2010
Ütle EI • Ütlen: “Ei” • Lahkun sündmuskohast • Räägin niipea kui võmalik täiskasvanule Siim Värv, Oktoober 2010
Seksuaalkasvatuse eesmärgid • Seksuaalse arengu toetamine • Väärkohtlemise ennetamine • Oskuste suurendamine • Adekvaatse minapildi kujundamine • Hirmude ja tabude vähendamine • Haiguste vältimine • Hügieenioskuste suurendamine Siim Värv, Oktoober 2010
Vajadus seksuaalkasvatuse järele • Klient hakkab küsima seksi kohta • Kliendi käitumine viitab vajadusele • Omaksed viitavad vajadusele • Vajaduse põhjustab ootamatu olukord • Juhendajad/õpetajad näevad probleemi Siim Värv, Oktoober 2010
Anatoomia, füsioloogia • Hügieen • Erinevad (ohu)situatsioonid • Emotsioonidega toimetulek • Suhete loomise toetamine • Masturbeerimise õppimine • Seksiõpe Siim Värv, Oktoober 2010
Kirjandust • “Laste seksuaalkasvatus”, Raisa Cacciatore, Varrak 2008 • “Seksuaalsus ja vaimupuue”, Moonika Salumaa, Ain Klassen, Eesti Tegevusterapeutide Liit • “Seksuaalkasvatus. Õpetajaraamat”, Merike Kull, Kai Part jt, 2005 • “Päästke poisid”, Raisa Cacciatore, Samuli Koiso-Kanttila, Varrak 2009 • “Nii kuum on tunne”, Pia Brandt, Erja Korteniemi-Poikela, Raisa Cacciatore, Maarit Huovinen, Menu 2010 • “Seksuaalsus eri kultuurides”, Pirkko Brusila, Medicina • www.amor.ee • www.ippf.com Siim Värv, Oktoober 2010