Peeter Marksoo

1. VIRU-PEIPSI VEEMAJANDUSKAVAVIRU- PEIPSI veemajanduspiirkonna järvede seisundi hindamine Peeter Marksoo

2. Järved • Kokku 747 järve (>1 ha) sealhulgas: 112 järve 10-50 ha 30 järve > 50 ha • Esialgselt on välja valitud 128 järve kui eraldi veekogumit, neist 103 seisundi hindamiseks on andmeid • Valiku kriteeriumid: • Pindala > 10 ha • Väiksemad järved ökoloogiliselt väärtuslikud või puhkemajandsulikult olulised

3. Järvede tüübid Enne veekogu seisundi ehk nn ökoloogilise kvaliteediklassi hindamist, tuleb määrata veekogu tüüp. Eesti väikejärvede tüpoloogia loomisel kasutati nelja elementi – vee karedus, värvus, valgla pinnakate ja järve sügavus. Eesti järved on jagatud 5 tüüpi: 1. järvetüüp - Alkalitroofsed järved. 2. järvetüüp - Madalad (kihistumata) rikka pinnasega valgalaladel järved (eutroofsed, kalgiveelised miksotroofsed) 3. järvetüüp - Sügavad (kihistunud) rikka pinnasega valgalaladel järved (eutroofsed, kalgiveelised miksotroofsed). 4. järvetüüp – Tumedad, pehmeveelised järved (düstroofsed, atsidotroofsed, pehmeveelised miksotroofsed). 5. järvetüüp - Heledad kuni kergelt värvunud järved (oligotroofsed, semidüstroofsed). Kui järve tüpoloogias on pearõhk abiootilistel, siis kvaliteedi hindamisel on suurem osa biootilistel elementidel. Järvedes on nendeks fütoplankton, suurtaimed, põhjaloomad ja kalad. Lisaks kasutati vee kvaliteedi hindamisel zooplanktoni näitajaid ja abiootilistest näitajatest peamiste toitesoolade sisaldusi.

4. Peipsi ökoloogiline seisund • Peipsi hindamiseks puudub sobiv inimtegevusest puutumatu ja sarnaste omadustega võrdlusveekogu • Peipsi jaoks tuleb tüübiomaste lähtetingimuste leidmiseks kasutada muid meetodeid, millest kõige kohasemad on ajalooliste andmete kasutamine, paleolimnoloogia kui ka modelleerimine. • Kuna suurenenud toiteainetekoormust, eriti fosfori koormust, tuleb pidada järve peamiseks inimmõju ilminguks, on eelkõige vaja hinnata, milline võis olla fosfori kontsentratsioon järves enne olulise inimmõju algust. • Kasutades morfoedaafilist indeksit ja selle seost üldfosfori kontsentratsiooniga on üldfosfori foonkontsentratsiooniks Peipsis pakutud vahemikku 18-23 mg/m3, mis vastab mesotroofsele seisundile.

5. Hea ja rahuldava seisundi piir on leitud järgmiselt: TPhea/rahuldav = 1.5 * 23 = 34 mg/m3 (pikaajaline mediaan 44 mg/m3) Peipsi järve tema ökosüsteemi peamise surveteguri seisukohalt võib lugeda 'rahuldavasse' kvaliteediklassi kuuluvaks. Paljudel keemilistel, eriti aga bioloogilistel näitajatel on tugev sesoonsus. Sesoonsusest tingitud väärhinnangute vältimiseks leiti kvaliteediklasside piirid võimaluse korral iga kuu jaoks eraldi

6. Peipsis vastas klorofüllil põhinev veekogu ökoloogilise kvaliteedi hinnang kõige paremini eksperthinnangule ja oli kooskõlas üldise arusaamisega järve seisundi muutumisest. Kuna klorofüllil põhinevad kvaliteediklasside piirid on usaldusväärselt leitavad peaaegu kõigi kuude jaoks kevadest sügiseni, soovitatakse seda näitajat kasutada edaspidises seires kui peamist vee kvaliteedi indikaatorit Peipsi järves. Vastavalt klorofülli kontsentratsioonis toimunud muutustele jõudis Peipsi järv 1980ndate aastate lõpuks 'viletsasse' seisundisse. Aastatel 1990-1996 toimus selge paranemine, mil mitme aasta jooksul võis järve seisundit lugeda 'heaks'. Alates 1997. aastast on aga seisund pidevalt ja isegi kiirenevalt halvenenud jõudes aastaks 2002 taas ‘viletsa' klassi piiridesse.

7. Zooplanktoni andmete põhjal saab eristada kolme erineva troofsusega perioodi Peipsi järve seisundi muutumises: Oligo-mesotroofset perioodi aastatel 1965–1966 võib käsitleda tüübiomaste lähtetingimustena, kuna erinevused sajandi alguse seisundiga võrreldes praktiliselt puudusid. Aastaid 1985-1992 võib pidada Peipsis eutrofeerumisilmingute kulminatsiooniks. Zooplanktoni näitajate järgi hinnatuna on järve ökoloogiline kvaliteet sel perioodil 'rahuldav'. Viimasel kümnendil on toimunud toiteainekoormustes teatud tagasilangus ja zooplanktoni näitajate järgi on vee kvaliteet 'hea' või 'hea' ja 'rahuldava' piiril.

8. Veetaimestiku põhjal võib Peipsis leida heas seisundis kaldalõike kõrvuti roiskuvate kanalitega. Eutrofeerumisega kaasneb reostustundlike taimeliikide väljatõrjumine laieneva roostiku poolt ja mattumine paksu epifüütonikihi alla. Mitmeid põhjaloomastiku indekseid on testitud Eesti erinevat tüüpi järvedes ja erineva substraadi korral, mille jaoks on välja töötatud lähteseisundi näitajad. Meie praegustest kogemustest ei piisa, et hinnata nende paikapidavust meie suurjärvedes. Kalastiku kriteeriumide järgi hinnates oli Peipsi seisund 1986. aastal peamiselt rahuldav ning viimasel perioodil hea või väga hea, kuid teatud kaalutlustest lähtudes (eutroofne röövkala on surunud alla mesotroofse planktontoidulise) tuleks nendesse hinnangutesse suhtuda teatud ettevaatusega. Kalastiku puhul on püük peamine mõjufaktor ja väga raske on hinnata, milline oleks looduslik seisund

9. Üldfosfori sisalduse dünaamika Peipsis, Lämmijärves ja Pihkva järves (mgP/m3, geomeetriline keskmine)

10. Erinevate rahvusvaheliste projektide ühine eksperthinnang Peipsi järvistu seisundile on järgmine: Peipsi Suurjärv on „keskmises“ seisundis, Lämmijärve ja Pihkva järve seisund varieerub „keskmise“ ja „halva“ vahel. Eutrofeerumise peatamiseks on kõige tõhusam vähendada fosfori sissekannet järve.

11. Peipsi järve valgla asulate ja tööstusettevõtete fosforikoormuse dünaamika (t/a)

12. Peipsi on vaieldamatult üks kõige paremini uuritud järv Eestis Sellele vaatamata on veel palju küsitavusi: • Kas viimaste aastate seisundi halvenemine on põhjustatud klimaatilistest tegutitest? • Milline on põhjasetete roll veekvaliteedi kujunemisel? Arvatav põhjasetete kui fosforiallika osatähtsus on tõestamata. • Milline on Peipsi toitainete bilanss? • Kui palju tuleb tegelikult reostust Venemaalt? • Ainevahetus Peipsi ja Lämmijärve vahel? • Kui palju oleks võimalik fosforikoormust vähendada ja kas see parandaks oluliselt praegu ebasoodsat N/P suhet?

13. 103 Viru-peipsi piirkonna väikejärve seisundi hinnang

14. Rahuldava ja halva seisundi põhjused • Veetaseme alandamine 3 järve • Veetaseme alandamine + punktreostus + hajureostus 2 järve • Veetaseme alandamine + punktreostus 1 järv • Punktreostus 12 järve • Hajureostus 2 järve • Hüdroloogilise režiimi muutus 1 järv • Teadmata 21 järve • Kokku 42 järve

15. Tartumaa väikejärvede seisund 1

16. Tartumaa väikejärvede seisund 2