1 / 99

Loenduste ajaloost maailmas ja Eestis

Loenduste ajaloost maailmas ja Eestis. Ene-Margit Tiit ,. Sisukord. Rahvaloendused – esimesed statistikatööd inimkonna ajaloos Loendused ja matemaatilise statistika areng Rahvaloenduste ja rahvastikustatistika ajalugu Eestis enne iseseisvumist

dorian-freeman
Download Presentation

Loenduste ajaloost maailmas ja Eestis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Loenduste ajaloost maailmas ja Eestis Ene-Margit Tiit ,

  2. Sisukord • Rahvaloendused – esimesed statistikatööd inimkonna ajaloos • Loendused ja matemaatilise statistika areng • Rahvaloenduste ja rahvastikustatistika ajalugu Eestis enne iseseisvumist • Rahvaloendused Eesti Vabariigis (1922 ja 1934) • Rahvaloendused Eestis okupatsioonide tingimustes • 2000. aasta rahvaloendus Eestis • Rahvastikumuutused loenduste lõikes

  3. Rahvaloendused – esimesed statistikatööd inimkonna ajaloos 01.01.2006

  4. Vanimad teadaolevad rahvaloendused Rahvaloendustel on väga pikk ajalugu. Vanimad rahvaloendused, mille tulemused on meieni säilinud savitahvlitel, toimusid Babüloonia territooriumil ligi 6000 aastat tagasi. Egiptuse vanimate rahvaloenduste toimumise ajana on hinnatud perioodi 3340 -- 3050 a. e. Kr. Rahvaloendustest enne Kristuse sündi on teateid ka Hiinast, kus on dokumenteeritud ca 4000 aastat tagasi toimunud loendus. Äsja avaldas Kreeka statistik S. Missiakoulis artikli, milles kinnitab, et Ateenas toimus rahvaloenduse juba 16. sajandil enne Kristust, mis oli tõenäoliselt vanimaid Euroopas: Ateena kuninga Cecropsi käsul viis iga linnakodanik teatavasse kohta linnaväljakul kivi. Nende kivide loendamise tulemusena tehti kindlaks, et Ateena elanike arv oli tollal 20 000. 01.01.2006

  5. Rahvaloendus, mis määras meie ajaarvamise Rahvaloendusi korraldati ka Rooma riigis esimesel aastatuhandel enne Kristust, sealt pärineb ka rahvaloenduste rahvusvaheliselt käibiv nimetus (census). Rahvaloendusega on Piibli andmetel seotud ja Jeesuse sünd, seega algab kogu kristlikus maailmas igapäevane ajaarvamine toonasest rahvaloendusest. 01.01.2006

  6. Eesti Statistikaseltsi konverents 15-16. 04. 2008

  7. Eesti Statistikaseltsi konverents 15-16. 04. 2008

  8. Rahvaloenduse korraldamiseks oli vaja arvusüsteemi ja aritmeetikat • Ajalugu on näidanud, et rahvaloenduse korraldamiseks ja dokumenteerimiseks pole tarvis kirjaoskust, vajalik on vaid arvusüsteemi olemasolu, võimalus arve jäädvustada ja oskus teha aritmeetilisi tehteid (peamiselt liita). • Andmeid rahvaloenduste toimumise kohta 15. sajandil on Ameerika põlisasukate inkade juures, kus arvude märkimiseks kasutati erineva kuju ja värvusega sõlmi, sest puudus kirjaoskus, küll aga oli piisava tasemeni arenenud arvusüsteem.

  9. Euroopa esimesed rahvaloendused Euroopas hakati rahvaloendusi korraldama alates 11.sajandist Sageli polnud aga ajaloos teadaolevad rahvaloendused kõiksed, vaid haarasid ainult üht osa rahvastikust, kõige sagedamini üksnes täisealisi mehi, arvatavasti jäeti loendamata ka orjad. Ainult mehi loendati ka 11. sajandil toimunud rahvaloendusel Inglismaal, mille korraldas William I ja mida peetakse keskaegse Euroopa vanimaks loenduseks. Võrdlemisi varakult hakati loendusi korraldama ka Põhjamaades (Rootsis ja Taanis) 19. sajandil tehti rahvaloendusi peaaegu kogu Euroopas.

  10. Rahvaloenduste eesmärk • Selleks, et riiki ja rahvast valitseda, on valitsejatel tarvis teada valitsetavat ressurssi: rahva arvu ja paiknemist, sh eriti potentsiaalsete sõdalaste arvu, aga ka olemasolevat tööjõudu ühistööde (püramiidid, niisutussüsteemid) jaoks. • Rahvaloendustel küsiti sageli ka küsimusi omandi (maa, toiduvarude jmt) kohta. See oli vajalik ka maksustamiseks. • Mida keerukam ja arenenum on ühiskond, seda rohkem on vaja ühiskonnaelu korraldamiseks igasuguseid teadmisi.

  11. Ajalooliste rahvaloenduste tähtsus • Kuigi rahvaloenduste küsimuste arv on võrdlemisi väike (eriti oli see nii varasematel ajalooperioodidel), moodustab see oma objektiivsuse tõttu (kõikne uuring, valdavalt objektiivselt mõõdetavad näitajad, kõrgete kvaliteedinõuete jälgimine) väga väärtusliku taustsüsteemi kogu sotsioloogilisele teabele ühiskonna arengu ja muutumise kohta.

  12. Loendused ja matemaatilise statistika areng

  13. Loendustega määratud aegread • Käsitledes erinevatel rahvaloendustel tehtud mõõtmistulemusi aegreana, on võimalik jälgida paljude näitajate dünaamikat läbi pika aja. • See pole eriti lihtne, sest muutunud on mõistete määratlused, küsimuste sõnastused ja ka vastusevariantide loetelud. Enamasti kajastavad need aga muutusi ühiskonnas ja on selles mõttes ka iseenesest tähendusrikkad

  14. Kaasaegse rahvaloenduse standardi loomine 19.sajandil • Tänapäeval iseloomustavad traditsioonilist rahvaloendust järgmised põhinõuded: • Fikseeritud loendusmoment • Kõiksus (st haaratakse kogu uuritavat kogumit) • Ühtne metoodika • Rahvaloenduse kui erakordselt olulise statistikatöö metoodikale pöörasid tähelepanu ka erinevate maade statistikud, kes esmakordselt 1853. aastal kogunesid Brüsselisse rahvusvahelisele kongressile. • Selle koosluse põhjal loodi Rahvusvaheline Statistika Instituut (The International StatisticalInstitute- ISI) Londonis 1885. aastal ja see tegutseb siiani, olles üks maailma vanimaid pidevalt tegutsevaid teaduslikke organisatsioone.

  15. Tartu Ülikooli õppejõud ISI asutajaliikmetena ISI asutajaliikmete (neid oli alla 50) hulgas oli ka (vähemalt) kaks Tartu Ülikoolis töötanud teadlast: • Wilhelm Hector Richard LebrechtLexis(1837–1914) töötas Tartu Ülikoolis aastail 1872—1874. Tema töödest on kõige tähelepanuväärsem nn Lexise võrk või diagramm, so kaheteljeline koordinaadistik, mis hõlbustab rahvastikustatistikas üleminekuid isiku individuaalselt ajateljelt absoluutsele ja vastupidi. • Ernst Louis ÉtienneLaspeyres(1834—1913), indeksite teooria üks rajajaid töötas Tartu Ülikoolis aastail 1869—1873. Tema loodud Laspeyres’iindeks kuulub majandusstatistika raudvarasse.

  16. Esimesed kaasaegsed rahvaloendused Kaasaegsete rahvaloenduste alguse määramisel ei ole uurijad üksmeelel – kas esimene kaasaegne rahvaloendus toimus • 1666. aastal Kanadas (Uus-Prantsusmaal), • 1719. aastal Preisimaal, • 1749. aastal Rootsis ja Soomes või • 1790. aastal USAs. Esimesena nimetatud loendused ei katnud põhimõtteliselt tervet riiki, vaid üksnes osa sellest. Igatahes kuuluvad Põhjamaad rahvastiku­arvestuse pioneeride hulka kogu maailmas.

  17. Rahvastikustatistika – esimene oluline statistikavaldkond • Esimesed teadaolevad tõsised tõenäosusteooria rakenduse kuuluvad rahvastikustatistikasse. • Siin väärivad märkimist kaks inglise päritolu autorit: John Graunt (1620 – 1674) ja William Petty (1623—1687), kelle tööde tulemusena avaldati esimene elutabel (Londoni elanike andmetel) ja arvutati oodatav keskmine eluiga (1671). Selles töös kasutati sisuliselt klassikalise tõenäosusteooria mõistet ja määratlust.

  18. Kõikne ja valikuline mõõtmine • Üks esimesi edukaid valikuuringu rakendusi pärineb PierreLaplace’ilt, kes juba 1786. aastal hindas Prantsusmaa elanikkonda, kasutades nn suhtehinnagut. • Ometi ei peetud valikuuringute tulemusi pikka aega usaldusväärseiks, selle metoodika ümber oli 19. sajandi lõpul ja 20 sajandi alguses tõsiseid diskussioone.

  19. Valikuuringute aktsepteerimine • Valikuuringute metoodika leidis oma koha statistikas alles möödunud sajandi keskel. • Selleks ajaks oli juba loodud klassikalise matemaatilise statistika aparatuur, mille aluseks on esindav juhuvalim. • William GemmellCochrani(1909 – 1980) esimene valikuteooriale pühendatud artikkel, milles ta käsitles kiht- ja süstemaatilise valimi põhjal arvutatud hinnangute täpsust, ilmus 1946. aastal.

  20. Loendused on ikkagi kõiksed • Valikuuringud ei tõrju välja loendusi, kuid täiendavad neid. Loenduste puhul: • Kasutatakse osaliselt valikuuringut; • Täiendatakse loendusandmeid valikuuringute andmetega. • Sotsiaal- ja majandusuuringutes domineerivad tänapäeval valikuuringud, kuid nende aluseks on taust (üldkogum), mis on saadud loendustest.

  21. Statistilised andmekogud • Lisaks loendustele pakub statistikutele ja statistikateadusele huvi ka mitmesuguste muude andmete süstemaatiline ning regulaarne kogumine ja jäädvustamine. • Niisugused – rohkem või vähem süstemaatilised – andmekogud on hindamatuks allikaks ajaloolastele, klimatoloogidele, etnoloogidele ja paljudele teistele teadlastele.

  22. Jooksev statistika • Niisuguste andmestike näol tegemist tänapäevase jooksva statistika eelkäijatega. • Rahvastikustatistika seisukohast väärivad siinjuures erilist märkimist kirikutes säilinud meetrika­raamatud, kuhu kirikuõpetajad kandsid jooksvalt sünnid, surmad, leerid ja laulatused. • Eriti hoolsalt peeti niisuguseid kirikukirju, mis said hiljem rahvastikuregistri kuju, Rootsi kuningriigis. Rootsis, samuti ka Soomes, on rahvastikuarvestust järjepidevalt peetud üle 200 aasta.

  23. Rahvaloenduste ja rahvastikustatistika ajalugu Eestis enne iseseisvumist

  24. Eesti rahvaarvu muutumine 13. sajandi algusest kuni 19. sajandi keskpaigani

  25. Rahvastiku arvestus. Kirikukirjad Meetrikaraamatud. Alates 17. sajandi lõpust sai alguse sündmusstatistika – hakati registreerima rahvastikusündmusi. Selleks kasutati kirikutes peetavaid meetrika-raamatuid, milledesse pastor märkis sünnid (lapse nime ja isa nime), abiellumised (abiellujate nimed) ja surmad (nimi). Esialgu tähendas nimi ainult eesnime, sageli koos isanimega, perenimed lisandusid alles 19. sajandil.

  26. Rahvastiku arvestus. Hingerevisjonid • Rahvaloenduste eelkäijateks olid 18. sajandi lõpust peale regulaarselt korraldatavad hingerevisjonid. • Hingerevisjonide käigus selgitati perede koostis (kõigi liikmete nimed ja vanused), kusjuures iga pereliikme (ka teenijate) puhul märgiti üles tema suhe perepeasse.

  27. Rahvaloenduse mõte Baltimaadel • Vene tsaaririigis liikusid kõige kaasaegsemad mõtted Balti kubermangudes. • Kohaliku Balti rüütelkonna initsiatiivil hakati 19. sajandi teisel poolel valmistama ette rahvaloendust, mis annaks tervikpildi elanikkonnast ja kus lisaks põhiandmetele saaks teada ka täiendavat infot (nt sotsiaalne, rahvuslik ja religioosne kuuluvus). • Korraldamisel arvestati rahvusvahelisi soovitusi.

  28. Prooviloendused 19. sajandi lõpus • Alates 1860. aastast toimus Eestis mitu rahvaloenduse prooviloendust (Jäneda, Rae ja Lagedi mõisas, Liivimaa linnades ja Tallinnas).

  29. Innimeste hulk mailmapeäl(Pärnu Postimees, 1859) Palju neid siis ülleültsepeäksollema, kes iga päesüa tahavad? …Üks tark mees Berlinis on paljo aega ja vaeva selle peälekullutanud, … ning temma tunnistuse järgi on praegune mailma inimeste arro 1288 miljoni. 01.01.2006

  30. Rahvaloendus 29.12.1881 • Enam-vähem tervet Eesti territooriumi haarav loendus toimus 1881. aasta 29. detsembril, kui üheaegselt loendati Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangude elanikkonda. • Loenduspiirkonda ei kuulunud Narva linn ja Kreenholmi asundus, mis kuulusid siis Peterburi kubermangu. • Loenduse kriitiline moment (millele kõik sündmused ajastai) oli 29.12.1881 kell 00.00.

  31. Loenduse ettevalmistused Loenduse ettevalmistuste käik n võrdlemisi hästi dokumenteeritud tänu loenduse sekretärile Eestimaal Paul Jordanile, kes oli nimekas ajaloo- ja rahvastikuteadlane. Ettevalmistus, alates ettepaneku tegemisest rüütelkondade poolt, millele järgnes tsaari luba aprillis ja seejärel loenduseks vajaliku taristu loomine, toimud aasta jooksul Oktoobris saadetakse laiali dokumendid (Eestis 4 keeles) ja algab loendajate instrueerimine. Loendajad töötasid tasuta, seda peeti auametiks. Loendus kestis enamikus kohtadest ainult ühe päeva, see oli loenduse kriitilisele hetkele järgnev päev.

  32. Eesti Postimees, 1.X 1880

  33. 1881. aasta loendusküsimused (I) Loendati kohalolevat (faktilist) rahvastikku. Küsitluslehele märgiti kihelkond ja mõis. Isikutelt küsiti (1) ees- ja perenimi; (2) sugu; (3) vanus (aastad ja kuud); (4) perekonnaseis; (5) usk; (7) rahvus; (8) tavakeel; (9) kirjaoskus; (10) tegevusala või elukutse; (11) alaline elupaik; (12) päritolu; (13) puuded (pime, kurttumm, vaimse puudega). Määrati leibkonna suurus. Elutingimusi ei mõõdetud.

  34. Loenduse toimumine • Rahvast informeeriti loenduse toimumisest ajakirjanduse teel. • Linnades toimus rahvaloendus üldiselt ladusalt. • Tallinnas oli loenduspäeval loendusameti palvel enamik suuri ärisid poole päevani suletud, et inimesed kodus püsiksid. Rahvaarv selgeks juba esimese loenduspäeva õhtuks – Tallinnas elas siis 50 435 inimest. • Tulemused (meeste, naiste ja loendatute arv) telegrafeeriti kõigist linnadest ja maakondadest kohe Tallinna • Arusaamatusi oli mõnes kohas maal, kus kardeti koormuste tõstmist.

  35. Loendustulemuste analüüs ja avaldamine • Selle töö tulemused publitseeriti aastatel 1883—85 saksakeelse tabelite kogumikuna, mida illustreerisid värvilised graafikud. • Eesti kohta ilmusid kogumikud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu kohta, eraldi linnade ja maavaldade kohta. Tallinna kohta oli eraldi kogumik. • 1881. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis (ilma Narva linnata) 881 455 inimest, see oli faktiline (kohalolev) elanikkond, • Neist oli 48,3% mehi ja 51,7% naisi (107,2 naist 100 mehe kohta).

  36. Rahvaloendus 28.01.1897 • Teine Eesti rahvastiku loendus toimus aastal 1897 esimese kogu tsaari-Venemaad haarava loenduse (ametlik nimetus „Esimene üleüldine rahvalugemine“) raames, mis korraldati tsentraliseeritult ühtse programmi järgi terves Vene impeeriumis. • Loenduse moment oli 28.01.1897. varahommikul kell 00.00, kusjuures kuupäev on arvestatud vana (Juliuse) kalendri järgi (samuti nagu ka 1881. aasta rahvaloenduse kuupäev).

  37. Rahvalugemise päevad Olevik, 1897 Lugejad tõttavad perest peresse, et seda tööd iga inimese juures kodus ära teha, mis Kristuse sündimise ajal maakonna linnades toimendati. Siis reisis igamees linna ametniku juurde, kus ta nime ülesse kirjutas. Nüüd otsib lugeja iga inimese ta kodukoldel ülesse, et teda ülesse kirjutada. Kirjutatud lehed lähevad kubermangu linna kaudu pealinna, kus nad sedamaid käsile võetakse, et neist kõiksuguseid summasid kokku arvata. 01.01.2006

  38. Rahvaloendus 28.01.1897 • Sisuliselt ja korralduslikult sarnanes see loendus Eestis eelmise loendusega. • Loenduse tulemusena selgus, et Eesti rahvaarv 1881. aasta loenduse territooriumil oli pisut rohkem kui 15 aasta (181 kuu) jooksul kasvanud 945 068 inimeseni, st 7,2%.

  39. Loendustulemuste avaldamine • Selle rahvaloenduse tulemused avaldati 8 aastat peale loendust venekeelse koondteosena, mille nimetus tõlkes on „Vene Impeeriumi esimene üldine rahvaloendus, 1897“. Igale kubermangule on pühendatud üks köide. • Eesti andmed sisalduvad põhiliselt kahes köites – XXI Liivimaa kubermang (229 lk) ja XLIX Eestimaa kubermang (125 lk). Igas köites on 25 nummerdatud tabelit, mõned neist koosnevad mitmest osast.

  40. Rahvaloendused Eesti Vabariigis (1922 ja 1934)

  41. Eesti statistikasüsteemi rajamine • Eesti oli 1918. aastal saanud iseseisvaks riigiks ja 1920. aastal saavutanud võidu Vabadussõjas. Riigi ülesanne oli luua statistikasüsteem, mis võimaldaks jälgida olulisi majandus- ja ühiskonnaprotsesse, sh hinnata rahvastikuressurssi, • 1921. a. loodud Riikliku Statistika Keskbüroo direktoriks saab Albert Pullerits, kes selles ametis on kogu iseseisva Eesti Vabariigi aja jooksul. Tema on ka kahe rahvaloenduse põhiline organisaator.

  42. Muutused Eesti rahvastikus (1) Viimasest Eesti pinnal toimunud loendusest (1897) oli möödunud üle 20 aasta. Vahepeal oli toimunud rida rahvastikuarengut oluliselt mõjustavaid sündmusi: • (esimene) maailmasõda, mille rinnetele saadeti tsaariarmee mundris ka palju eesti noormehi; • Vabadussõda oma inimkaotustega; • muudatused riigi territooriumis – Vabadussõja tulemusena liideti Eestiga Petserimaa ja Narva jõe tagune piirkond (osa Ingerimaast); • Võrreldes eelmiste loendustega lisandus Eestile ka Narva linn; • Oli toimunud rahvastiku välisränne mõlemas suunas.

  43. 1922. aasta rahvaloendus • Esimese rahvaloenduseni (mis sisuliselt oli rahva ja eluruumide loendus) ametliku nimetusega „I Eesti rahvalugemine“ (ka demograafiline tsensus) jõuti juba 1922. aastal. • Üldrahvalugemise seaduse võttis Riigikogu vastu sama aasta 27. juunil 1922. • 25. augustil määras Vabariigi Valitsus kindlaks loenduse kriitilise momendi – see oli 28. detsembri varahommik kell 00.00.

  44. 1922. aasta rahvaloenduse korraldamine • Rahvalugemist juhtis Keskbüroo, kes hoolimata lühikesest ettevalmistusajast tutvus põhjalikult Euroopa tähtsamate riikide (Saksa, Prantsuse, Inglise, Hollandi, Belgia, Itaalia, Hispaania, Taani, Soome ja Vene) loendusmetoodikaga. • Küsimuste valiku juures jälgiti ISI kongressil antud soovitusi. • Loendusprogrammi arutamiseks loodi ja kutsuti kokku Riigi Statistika Nõukogu.

  45. Eesti Vabariigi haldusjaotus 1922. aasta loenduse ajal

  46. Postimees24. detsember 1922 28. detsember on meie esimese üldrahvalugemise päev. Tuhanded meie rahvast on sel päeval tööl rahvalugemist teostamas instruktoritena, registreerijatena ja rahvalugemise komisjoni liikmetena. Teistel kodanikkudel tuleb ainult neile küsimustele vastata, mis neile ete pannakse. Ainult viis minutit nõuab selleks riik igaühelt. Kodanikud, täitke oma kohuseid rahvalugemise kordminekuks. Rahvalugemine näitab, kas oleme meie väärt Euroopa riikidega kõrvu sammuma. 01.01.2006

  47. Rahvaloenduse küsimustikud • Rahvaloendusel kasutati kolme küsitlusdokumenti: • Isikukaarti (mis sisaldas isikuküsimusi), • korterilehte (mis sisaldas eluruumi ja leibkonnaküsimusi; viimaseid nimetati tolleaegses kõnepruugis ühiskonna kohta käivateks küsimusteks), • Majaümbrikku (mis sisaldas maja küsimusi ja koondas korterilehed).

  48. Isikuandmete küsimused (1) perekonna- ja eesnimi; (2) sugu; (3) sünniaeg, (4) sünnikoht, (5) praeguses elukohas elatud aeg, (6) harilik keel, (7) perekonnaseis; (8) õppeasutus, kus õpitud, kas lõpetatud; (9) kui õpib, siis kus; (10) usk; (11) defektiivsus (pimedad, kurdid, tummad, suuremad kehalised vigastused); (12) nõdrameelsus ja hullumeelsus; (13) professionaalsed tunnused: (peamine tööala; ühiskondlik seis; kus tööl; mis ametis; kõrvaline tööala; mida peab oma erialaks? Kui pole eritööala, mis on ülalpidamise allikaks?)

  49. Leibkonna ja elamistingimuste kohta käivad küsimused (1)Perekondade arv ja koostis; (2)majapidamiste arv ja koostis; (3) naisterahvaste kohta üldine ja praegu elavate laste arv; (4) elamuteks pruugitavate hoonete arv; (5)elumajade arv ühes tühjade elumajadega; (6) majade ehitusmaterjal (vundamendi, seinte, katuse materjalid); (7) majade korruste arv; (8) muude ruumide (peale eluruumide) arv majades; (9) elukorterite arv (linnades); (10) elukorterite arv ühes tühjade korteritega (linnades); (11) tubade arv elukorterites; (12) köögi ja vaterkloseti olemasolu; (13) ühendus veevärgi ja kanalisatsiooniga; (14) küte; (15) valgustus; (16) korteris elavate isikute suhe korteri peremehega.

More Related