Mink Mustela vison

1. MinkMustela vison Karl Kiur Saar Kaur Aare Saar

2. Välimus • Väga sarnane naaritsaga, sellest ka teine nimi – ameerika naarits • Erinevalt naaritsast on tal ainult alahuul valge • Ta käpad on lühikesed ning ta on hea ujuja • Keha on sale ja saba moodustab kolmandiku kehapikkusest • Karvkate võib olla beežist kuni süsimustani • Farmides on aretatud ka hõbe-sinaka värvusega loomi • Varvaste vahel on ujulestad

3. Välimus • Isaste tüvepikkus on 34-45 cm • Emaste tüvepikkus on 31-37 cm • Sabapikkus on 15-25 cm • Isaste kehakaal on kuni 1,6 kg • Emaste kehakaal on kuni 0,8 kg • Hambaid 34 • Isased on emastest pikemad ja kaks korda raskemad • Suvekarv kasvab märtsist-juulini • Talvekarv kasvab augustis-novembrini

4. Elukoht • Elab veekogude juures • Enamasti jõgede ääres, • Harva ka järvede või mere ääres • Tegutsemisala on 1-6 km pikk • Mõnikord liigub ka sisemaale, (kuni 2 km kaugusele veekogust) erinevalt naaritsast • Ehitab pesa õõnsustesse, nt kivide vahele ja puu õõnsustesse • Tegutseb öösel • Mõnikord ka päeval, eriti siis kui emaloom imetab

5. Toit • Loomtoiduline • Sööb väga erinevaid loomi, nt koorikloomi ja jäneseid, samuti ka kalasid, linde, närilisi, konni, putukaid ja limuseid • Talvel moodustavad põhitoidu kalad ja linnud, kevadel ja suvel pisiimetajad ja koorikloomad • Emased püüavad sageli veekogu ääres, isased jahivad maismaal • Seetõttu püüab isasloom suuremaid saakloomi

6. Pojad • Pojad sünnivad aprillis või mais, pärast 50 päevalist tiinust • Pesakonnas on tavaliselt 4-9 poega, kuid on esinenud isegi 17- isendilisi pesakondi • Emapiimast toituvad 5-6 nädalat • Aastas 1 pesakond • Paarituda võib ta juba järgmisel aastal

7. Levik • Toodi Euroopasse karusnaha nimel, osad isendid pääsesid loodusesse • Seetõttu nad hakkasid ohustama kohalikku faunat • Nt naarits hakkas sellepärast välja surema • Asustab peaaegu kogu Euroopat, Kesk-Euroopas on levik teadmata • Tema leviala laieneb pidevalt

8. Fakte • Ta on elanud kuni 10-aastaseks, kuid looduses tavaliselt 4 aastat, sest ei suudeta enam oma territooriumit kaitsta • Kuulub seltsi kiskjalised • Kuulub sugukonda kärplased • Hambavalem 3/3, 1/1, 3/3, 1/2 = 34

9. Teisi kärplaseid • Perekond Mustela • Nirk • Kärp • Solongoi • Kolonok • Naarits • Tuhkur • Stepituhkur • Mustjalg-tuhkur • Valgetuhkur • Perekond Martes • Kivinugis • Metsnugis • Soobel • Ameerika nugis • Harsa • Ilka • Vöötkähr • Perekond Vormela • Marmortõhk • Perekond Arctonyx • Teleedu • Perekond Melogale • Birma tuhkurkähr • Hiina tuhkurkähr • Jaava tuhkurkähr • Perekond Mephitis • Skunk • Perekond Spilogale • Laikvinuk • Pisivinuk • Perekond Tayra • Taira • Perekond Galictis • Väikekgrison • Suurgrison • Perekond Ictonyx • Zorilla • Perekond Poecilictis • Täpiktõhk • Perekond Gulo • Ahm • Perekond Mellivora • Meemäger • Perekond Meles • Mäger • Perekond Taxidea • Perekond Conepatus • Patagoonia lõunaskunk • Mehhiko lõunaskunk • Mägi-lõunaskunk • Perekond Lutra • Saarmas • Kanada saarmas • Kassiksaarmas • Täpiksaarmas • Sumatra saarmas • Silesaarmas • Perekond Pteronura • Hiidsaarmas • Perekond Aonyx • Aasia sõrmiksaarmas • Aafrika sõrmiksaarmas • Perekond Paraonyx • Väikeküüssaarmas • Perekond Enhydra • Kalaan

10. Kasutatud kirjandus • “Euroopa imetajad” • “Loomade elu” 7. osa ”Imetajad” • http://images.google.com