1 / 63

METS

METS. Elle Meier. Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka

erna
Download Presentation

METS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. METS Elle Meier

  2. Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. • Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. • Mets reguleerib ja mõjutab: • õhkkonna gaasilist koostist • sademete jaotust ja hulka • pinnavee äravoolu • aurumist • maa-ala veerežiimi • kliimat • 23% maailmast on kaetud metsaga

  3. Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% • Metsasus maailma eri piirkondades

  4. Metsa ajalugu Eestis

  5. 2005. a. andmed

  6. Kanada 27% Prantsusmaa 24% USA 23% Taani 11% Holland 10% Suurbritannia 9% Soome 66% Rootsi 60% Eesti 46% Läti 43% Leedu 30% Saksamaa 30% Norra 28% Poola 28% • Eesti metsasuse võrdlus mõnede teiste põhjapoolkera riikidega (90ndatel)

  7. Metsa elaniku kohta (ha)

  8. Eesti metsad: • Kuuluvad segametsade vööndisse • Valitsevad okaspuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi • Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd; kase- ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) • U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe • Keskmine vanus 52 a.

  9. Eesti puistute jagunemine enamuspuuliigi järgi: Küpsete puistute jagunemine enamuspuuliigi järgi: • Männikud 32% • Kaasikud 31% • Kuusikud 19% • Hall-lepikud 9% • Haavikud 5% • Sanglepikud 3% Kokku okaspuuenamusega metsad 51% • Hall-lepikud 26% • Kaasikud 22% • Kuusikud 17% • Haavikud 17% • Männikud 14% • Sanglepikud 3% Kokku okaspuuenamusega metsad 31%

  10. Metsade paiknemine Eestis • Suuremad metsamassiivid asuvad Kirde-Eestis ja Edela-Eestis. • Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%) • Suhteliselt vähe on metsi: • Tartumaal (37%) • Läänemaal (40%)

  11. Metsade tüübirühmad % Eesti metsadest

  12. Metsataimkond

  13. Vertikaalstruktuur

  14. Loometsad

  15. Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30 cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbi kuivavad. • Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole väikestele taimedele otseselt kättesaadav. Seepärast kasvavad loometsades ja -kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed. • Puurinne on hõre. • Levik: Saaremaa, Loode- ja Põhja-Eesti paealad

  16. Puurinde moodustavad harilik mänd, harilikku kuusk, arukask. • Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik pihlakas, paakspuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran. • Puhmarinne on liigivaene koosnedes peamiselt leesikast. • Rohurinne on üsna liigirikas. Seal leidub kassikäppa, nõmm-liivateed, hobumadarat, verevat kurereha, longus helmikast, lamba-aruheina, lubikat, kevadist seahernest. • Sambla- ja samblikurindele on iseloomulikud loodehmik, metsakäharik, lood-jõhvsammal, põdrasamblikud.

  17. Põõsasmaran Paakspuu Kadakas Mage sõstar Harilik kuslapuu

  18. Metskastik Lubikas Metsakäharik Loodehmik

  19. Verev kurereha Kassikäpp Nõmm-liivatee Kevadine seahernes

  20. Nõmme-metsad

  21. Hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel muldadel. • Põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. • Ei talu tallamist ja on väga põlenguohtlikud. • Levinud: rannikul liivaluidetel

  22. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. • Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. • Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. • Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba-aruhein jne.). • Sambla-samblikurinde moodustavad peamiselt hajusalt kasvavad samblikud – põdrasamblikud ja porosamblikud

  23. Kukemari Lamba-aruhein Kanarbik Leesikas Pohl

  24. Alpi põdrasamblik Harilik põdrasamblik Islandi käokõrv Mahe põdrasamblik

  25. Palumetsad

  26. Kuivad ja valgusrikkad männikud. • Parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. • Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. • Levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel.

  27. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. • Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. • Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. • Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). • Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal.

  28. Võnk-kastevars Kanarbik Pohl Mustikas

  29. Leseleht Karvane piiphein Palu-härghein

  30. Palusammal Laanik Harilik lehviksammal

  31. Laanemetsad

  32. Kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. • Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks – liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis.

  33. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. • Põõsarinne onhõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. • Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. • Rohurindes kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik mailane, palu-härghein, lakkleht. • Samblarindes leidubharilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt.

  34. Jänesekapsas Leseleht Jänesesalat Laanelill Ussilakk

  35. Metsakäharik Laanik Harilik raunik Palusammal

  36. Salumetsad

  37. On kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. • Mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. • Eestis u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. 

  38. Puurinne on liigirikas. Kasvavad laialehised puuliigid: harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas. Lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. • Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu.

  39. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. • Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt.

  40. Sarapuu Toomingas Vaarikas Pihlakas

  41. Lodjapuu Türnpuu Salu-siumari

  42. Metspipar Püsik-seljarohi Mets-tähthein

  43. Kollane ülane Käopäkk Võsaülane

  44. Sinilill Sarapuud

  45. Koldnõges Harilik kopsurohi Kähar salusammal Metsakäharik Metsmaasikas

  46. Metsaloomastik

  47. Metsprussakas Laanepuuk Mullakakand Kiritigu

More Related