1 / 8

Katoliku kirik

Katoliku kirik. Organisatsioon ja vaimulikkond. Organisatsioonis ja vaimulikkonna kujunemine. Hierarhia lähtub piiskoppidest, kes olid algselt ülevaatajad. Esimene piiskop apostel Peetrus Kirikud esialgu linnades ja siin paiknes ka kirik, kus oli jutlustamistool – kateeder.

findlay
Download Presentation

Katoliku kirik

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Katoliku kirik Organisatsioon ja vaimulikkond

  2. Organisatsioonis ja vaimulikkonna kujunemine • Hierarhia lähtub piiskoppidest, kes olid algselt ülevaatajad. Esimene piiskop apostel Peetrus • Kirikud esialgu linnades ja siin paiknes ka kirik, kus oli jutlustamistool – kateeder. • Piiskopi ümber koondus madalama astme vaimulikke, kes olid kantud selle linna nimekirja e. kaanonitesse. • Piiskopi ülesanne preestrite ordineerimine e. ametissepühitsemine, leeritamine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine jne. • Piiskopid käisid kontrollkäikudel e. visitatsioonidel.

  3. Paavstluse kujunemine • Paavst e. isa oli algselt piiskoppide austav nimetus. • Esimene Rooma paavst oli Gregorius I Suur – võttis kasutusele tiitli Jumala teenrite teener. • Paavstide suurimaks probleemiks kujunes nende taotlus kontrollida ka ilmalikku võimu. See suurendab korrumptsiooni.

  4. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud • Peegelduvad kõige selgemini investituuritülis – paavst nõudis, et Saksa- Rooma keiser loobuks vaimulikele ametitunnuste jagamise õigusest. • See tähendab ilmaliku valitseja võimu piiramist, aga kiriklike ametite müümine oli muutunud riigile sissetuleku allikaks. • 1076.a. Wormsi kirikukogu, kus Heinrich IV kuulutab välja paavsti tagandamise.

  5. Skisma ja kirikukogud • 1305 -1378a. Paavstid Avignionis – selle olid põhjustanud Roomas toimuvad segaduse ja vaenulike rühmituste tegutsemine. • Roomas ja Avignonis resideerub kummaski paavst oma kuuriaga. • Pisa kirikukogu püüdis asja lahendada, aga ei saanud hakkama. • 1427.a. tuleb kokku Konstanzi kirikukogu ja sellega saab otsa ka suur skisma.

  6. Vaimulikud ordud • Vaimuliku seisusesse kuulusid paavst, piiskopid, preestrid, mungad ja nunnad. • Kloostrit juhib abt või prior ja nunnakloostrit abtiss või prioriss. • Benediktiinlaste ordu – pani paika ühiselu reeglid. Põhiline – töö ja palve, kasinus ja kuulekus. • Kloostrid Monte Cassinos Itaalias ja Cluny klooster Prantsusmaal.

  7. Kerjusmungaordud • Frantsisklaste orgu ja Dominiiklaste ordu • Peavad tegelema jutlustamisega ja eim tohi olla omandit. • Eluviis ei nõua ranget maailmast eraldumist. • Vaesuse jalihtsuse tõttu rahva hulgas populaarsed.

  8. Kloostrite elukorraldus • On olemas elukorralduses ühisjooned kui ka reeglitest tulenevad lahknesused. • Skriptoorium –raamatute ümberkirjutamise ruum. Antiikirjandus säilinud tänu kloostritele. • Dormidoorium – magamisruum • Refektoorium – söögituba. • Ordud andsid äraelamisvõimaluse paljudele inimestel. Kloostrisseastuja võis valida võimetele ja ühiskondlikule taustale vastava kloostri.

More Related