Sisehindamisest

1. Sisehindamisest Marika Pettai haridusasutuste sisehindamise nõustamise osakond juhataja 21.01.2009

2. Teemad Marika Pettai • Sisehindamise oodatav mõju • Sisehindamise kasutegur pidajale • Soovitused pidajalt pidajale • Koostöösoov

3. Sisehindamiseoodatav mõju1/2 • Õppeasutusi motiveeritakse organisatsiooni arengule läbi süstemaatilise sisehindamise • Suureneb õppeasutuste vastutus õppe-kasvatustegevuse ja organisatsiooni tulemuslikkuse osas • Õppeasutused saavad välise toetuse sisehindamise rakendamiseks ja tulemuste analüüsiks

4. Sisehindamiseoodatav mõju 2/2 • Erinevad huvigrupid kaasatakse õppeasutuse sisehindamisprotsessi • Toimub õppeasutuse ja pidaja professionaalne toetamine nõustamise kaudu • Teave õppeasutuste tegevuse kohta muutub kättesaadavaks EHIS-e kaudu, on võimalus teostada võrdlevanalüüse

5. Sisehindamise lähtekohad • Sisehindamine on kollegiaalne tegevus • Haridusasutusele ei kirjutata ette sisehindamise läbiviimiseks ühtegi mudelit • Lähenemine sisehindamisele on paindlik ja võimaldab haridusasutusel lähtuda enda eripärast, suurusest ning eelnevast kogemusest • Haridusasutus ja pidaja võivad hinnatavaid tegevusvaldkondi ja näitajaid lisada.

6. Sisehindamise kasutegur pidajale: Sisehindamise kasutegur • terviklik ja tõene ülevaade õppeasutuse kui organisatsiooni toimimisest, tulemustest ja arenguvajadustest (kahepoolne vaade) • abimaterjal arengukava koostamiseks, ressursside planeerimiseks • sisend metoodiliseks ja korralduslikuks nõustamiseks • partnerlussuhete toetaja-arendaja

7. Muudatused seadusandluses PGS, KLS, KHS • Sisehindamise seadustamine • Arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega. • Õppeasutuse pidaja korraldab kooli arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi kooli veebileht). [RT I 2006, 32, 246 – jõust. 17. 07. 2006; 1. 09. 2006]

8. Pidajalt pidajale • Lugege sisehindamise aruandeid huviga, hindame, analüüsime (20 lk jõuab läbi lugeda)! • Soovitada õppeasutusele – “ärge jätke SH aruannet viimasele aastale” • Jälgida sisehindamise aruande põhjal asutuse eesmärke ja nende täitmist • Talitage sisehindamise infoga mõistlikult, mitte kasutada karistusvahendina. • Tunnustame, kui vaja! Karistame, kui vaja! • Jälgime, et parendused jõuaks arengukavasse

9. Info ja koolitusvajadus pidajale • Kasutame ühiskoolitust haridusasutuste juhtidega • Uurime HTM-i ja REKK- i veebilehe sisehindamise osa • Kui sisehindamise aruanne käes, siis selguvad tegelikud vajadused

10. Koostöösoov Teabepäev kohalike omavalitsuste juhtidele ja õppeasutuste pidajate esindajatele, 10.veebruar 2009, Rakvere Hotell Wesenbergh, registreerimine hiljemalt 2.veebruar 2009, marge.kroonmae@ekk.edu.ee telefon 7 350 755 Rõõmsa kohtumiseni!

11. Ära kunagi kahtle selles, et väike grupp pühendunud inimesi suudab muuta maailma. Ainult sellised ongi maailma kunagi muutnud./Margaret Mead/ Tänan kuulamast, meeldivat koostööd!Marika Pettai 735 0750 marika.pettai@ekk.edu.ee

12. Teemad Sigrit Lilleste • Sisehindamise olulisemad mõisted • Sisehindamise alus – pideva parendamise ratas • Õppeasutuste sisehindamise kriteeriumid • Esimese nõustamisaasta tulemused

13. Mõtteid sisehindamisest • Sisehindamise aluseks on ühtne arusaam oma õppeasutuse “kvaliteedist” • Sisehindamistegevuste lõppeesmärk on lapse/õpilase areng, mille aluseks on õppeasutuse areng • Sisehindamine on algatatud arengu, mitte aruandekohustuse vaatepunktist lähtudes

14. Sisehindamise teoreetiline alus Eestvedamine ja eesmärgi ühtsus Töötajate arendamine ja kaasamine Vastutus ühiskonna ees Protsessidele ja faktidele tuginev juhtimine Tulemustele orienteeritus Pidev õppimine, innovatsioon & parendamine Partnerluse arendamine Kliendikesksus (lapse/õpilase-kesksus)

15. Deming’i pideva parendamise ratas eesmärgid parendustegevused TULEMUSED tegevused hindamine

16. Sisekontroll (kehtestatud normide, reeglite, kokkulepete ja nõuete järgimine, põhiriskide vältimine) Enesehindamine (süstemaatiline ja regulaarne tegevuste (kuidas?) ja tulemuste (mis?) ülevaatus, selguvad otsused parendustegevusteks Sisehindamise mõiste … järjepidev ja süstemaatiline õppe-ja kasvatus-tegevuse ning juhtimise analüüs ja tulemuslikkuse hindamine laste/õpilaste ja õppeasutuse arenguks vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks Enesehindamise käsiraamat ( www.eas.ee) Soovitus: http://www.innove.ee/ee/?p=593

17. Tulemuslik sisehindamine 1/3 • On loodud toimiv ja dokumenteeritud sisehindamise süsteem, kinnitatud sisehindamise kord, mis kajastab konkreetse õppeasutuse tegelikku sisehindamist • Põhjalikult on läbi mõeldud mida ja miks hinnatakse, milliseid tulemusi jälgitakse? Hinnatakse strateegiliselt olulisi valdkondi ja näitajaid • Õppeasutusel on asjakohane andmebaas (tulemuste) kogumine, trendide jälgimine ja tulemuste võrdlused enda eesmärkidega • Õppeasutus näeb oma tegevuste ja tulemuste põhjus-tagajärg seoseid!!!, näeb erinevate valdkondade arengut aastate lõikes

18. Tulemuslik sisehindamine 2/3 • Välja on töötatud personali töö hindamise ja enesehindamise kriteeriumid (seosed tasustamise, tunnustamise motiveerimisega, koolitamisega ….) • Rahulolu-uuringud erinevatele huvigruppidele on ühtlustatud (ühtne küsitlussüsteem) • Kaasatud on huvigrupid: lapsed/õpilased lapsevanemad, õpetajad, juhtkond, hoolekogu …. • Kasutatakse enda õppeasutuse eripärast lähtuvaid meetodeid

19. Tulemuslik sisehindamine 3/3 • Sisehindamise tulemustest tehakse järeldused, mis on aluseks eesmärkide, plaanide ja tegevuskavade koostamisel • Sisehindamise tulemused on integreeritud teiste töövaldkondadega • Sisehindamise kokkuvõtted on edastatud pedagoogilisele või õppenõukogule, hoolekogule, huvigruppidele …. • Sisehindamise vajalikkust on mõistnud kogu kollektiiv – väärtustatakse positiivset, otsitakse arenguvõimalusi nii iga töötaja, juhi kui ka organisatsiooni terviktasandil

20. Sisehindamise kriteeriumid LÄHENEMISVIIS Eestvedamine ja juhtimine Personalijuhtimine Koostöö huvigruppidega Ressursside juhtimine Õppe- ja kasvatusprotsess TULEMUSED 6.Õpilasega seotud tulemused 7. Personaliga seotud tulemused 8. Huvigruppidega seotud tulemused 9.Õppeasutuse näitajad (eripära!) Õppekava hindamine PÕHIKÜSIMUSED MIDA? MIKS ? KUIDAS? PÕHIKÜSIMUS MIS ON TEGUTSEMISE TULEM, MÕJU?

21. 1-5 kriteeriumi arendusvaldkonnad • Tegevuste mõtestatus (mida, miks, kuidas), juhtimise mõjususehindamine, mõõdetavate eesmärkide seadmine, põhiväärtuste, võtmetulemuste määratlemine • Terviklik lähenemine personalipoliitikale, koolituse mõjususe uurimine, asjakohast infot andev enesehindamise vorm, personaliks peetakse sageli ainult pedagooge! • Koostöö eesmärgistamine ja planeerimine, koostöö toimivuse hindamine (seos koostöö kavandamisega!)

22. 1-5 kriteeriumi arendusvaldkonnad 4. Ressursside kasutamise ja infovahetuse analüüs, süsteemne andmebaas, säästlik majandamine ja keskkonnahoid on sageli formaalne 5.Terviklik ja läbimõeldud lähenemine valdkonnale – lapse/õpilase arengu teadvustamine,valitud meetodite ja tugisüsteemide mõju analüüs, väärtuste ja eetika sidumine õppekavaga

23. Tulemuste arendusvaldkonnad • Lähenemisviiside ja tulemuste eristamine • Planeeritud tegevuste ja tulemuste seostamine • Tulemuste analüüs, jälgimine, trendide väljatoomine, järelduste tegemine ja parendustegevuste planeerimine • Kohustuslike näitajate kajastamine (EHISe avalik vaade) • Õppeasutuse eripärast lähtuvate võtme-tulemuste määratlemine • Saadud tulemuste võrdlus oma eesmärgiga ehk mida näitavad tulemused lähtuvalt õppeasutuse eesmärkidest?

24. Sisehindamise tugevused 1/2 1. Sisehindamine toetab õppeasutuse arengut (47,4%) 2. Juhtide (eriti õppealajuhataja) eestvedav roll ja mõju sisehindamise rakendamisel ja arendamisel (40,7%) 3. Sisehindamistegevustesse on kaasatud olulised huvigrupid (40,7%) 4. Sisehindamise tulemused ja järeldused on aluseks uuele planeerimisprotsessile (40,7%) 5. Sisehindamisel kasutatavad meetodid on asjakohased ning võimaldavad saada ülevaate õppeasutuse toimimisest (32,2%)

25. Sisehindamise tugevused 2/2 6. Väärtustatud pideva kvaliteedi arendamine ja tervikliku juhtimise põhimõtted (30,5%) 7. Personali teadlikkus sisehindamisest ja oma rolli mõistmisest on pidevalt tõusnud (28,9%) 8. Sisehindamise keskne rõhuasetus on suunatud õppekasvatusprotsessi hindamisele (27,1%!!!) 9. Püstitatud eesmärgid on asjakohased ja tulenevad sisehindamise analüüsist (25,4%!!!) 10. Õppeasutuse tulemuste põhjuslik seos planeeritud tegutsemisviisidega(23,7%!!!)

26. Sisehindamise parendusvaldkonnad 1. Tegelemine eesmärkidega(50,8%) – liiga palju, üldsõnalised, mittemõõdetavad, soovitus püstitada valdkonnapõhised eesmärgid 2. Süsteemsem tegelemine tulemustega (40,7%) - mida, miks ja kuidas koguda, mis analüüsimeetodeid valida. Trendide jälgimine, võrdlused oma eesmärkidega, kokkuvõtetest järelduste tegemine, parendustegevuste kavandamine 3. Personali kaasamine ja oma rolli ning vastutuse teadvustamine (40,7%). Vajadus muuta hoiakuid

27. 4. Õppeasutuse tulemuslikkuse ja valitud lähenemisviiside seoste analüüs (32,2%). Tegevuste tõhusus ja mõju ning seosed saavutatud tulemustega. Pideva parendamise tsükkel (PDCA): eesmärk – tegevus – tulemus (trend) – järeldus/parendus – hinnang parendusele – eesmärgi või tegevuse korrigeerimine 5. Sisehindamise korra ülevaatus ja vastavusse viimine tegeliku olukorraga (35,6%). Sisehindamise korrana on fikseeritud määruse kriteeriumide loetelu, kuid tegelik sisehindamine antud valdkondi ei kajasta

28. 6. Sisehindamise ja strateegiliste dokumentide tegevusvaldkondade ühtlustamine (27,1%) – arengukava, aasta tööplaan, sisehindamine • Huvigruppide rahulolu-uuringute regulaarne läbiviimine ja küsitlusvormide ühtlustamine (20,3%) • Süsteemne andmebaas ning asjakohane aruandesüsteem (18,6%), info haldamine ja süstematiseerimine 9. Õppeasutuse eripärast lähtuvate võtmetulemuste määratlemine (16,9%), statistika kogumine, analüüs, järelduste tegemine 10. Asjakohane personali eneseanalüüsi vorm (15,2%)

29. Üldised järeldused 1/2 • Nõustamisprotsessile tervikuna väga positiivne tagasiside (õppeasutuse külastus, intervjuud) • Õppiva organisatsiooni põhimõtete rakendamisest on enam positiivseid näiteid: • õppimist soodustava kultuuri • kaasamist soodustava eestvedamise • meeskondliku õppimise • organisatsiooni toimimiskeskkonna jälgimise kohta • Enam vajab parendamist: • personali informeerimine • jagatud visiooni - väärtuste läbiarutamine • süsteemne mõtlemine

30. Üldised järeldused 2/2 • Väga palju tegutsetakse, enam vajab mõtestamist, miks teeme, millega valitud meetodid on põhjendatud, kuidas tulemused saame, kas need on seotud tegutsemisega. • Demingi ratast (PDCA) aluseks võttes, on enam esindatud rakendamine (D) ja hindamine (C), nõrgem on planeerimine ja eesmärgistamine (P) ning tulemustest lähtuv tegevuse korrigeerimine (A). • Et sisehindamine mõjutaks õppeasutuse arengut, tuleks senisest enam tähelepanu pöörata: planeerimise kvaliteedile (sh eesmärgistamisele) strateegiliste dokumentide valdkondade ühtlustamisele • süsteemse andmebaasi väljatöötamisele • mõtestatud analüüsile

31. kaasaegne organisatsiooniteooria aluste tundmine pideva parendamise tsükli (PDCA) põhjalikum käsitlemine läbi praktiliste tegevuste eestvedamise kui sellise mõtestamine, praktiliste oskuste arendamine sisehindamise kriteeriumide põhjalikum avamine ja kriteeriumide omavaheliste seoste nägemine õpetaja enesehindamine inforessursside juhtimine - info haldamine, kogumine, analüüsimine ja andmete esitamine lapse/õpilase arengu hindamise erinevate meetodite tutvustamine ja rakendamise toetamine kaasaegsed õppe- ja kasvatusmeetodid ning nende rakendamine õppe- ja kasvatustöös Koolitusvajadus

32. “Eeskuju pole teiste mõjutamisel mitte peamine, vaid ainus asi.”Albert Schweitzer Kui sõnumid sisehindamisest personalile ei moodusta ühtset tervikut, kujundavad inimesed ise arusaama, mis jääb kaugele õppeasutuse enda püüdlustest. Tänane juht/nõunik on muutuste “uksehoidja”, kes määrab ära väljastpoolt tuleva või sisemiselt algatatud uuenduste saatuse. Sigrit Lilleste Sigrit.Lilleste@ekk.edu.ee 7 350 751