1 / 23

ENERGIAMAJANDUS

ENERGIAMAJANDUS. REET TUISK HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009. ENERGEETIKA ÜLESANNE. VARUSTADA ÜHISKONDA ELEKTRIENERGIAGA SOOJUSENERGIAGA MOOTORIKÜTUSTEGA TOIMETADA ENERGIA TARBIJANI. NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD. MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in).

haines
Download Presentation

ENERGIAMAJANDUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ENERGIAMAJANDUS REET TUISK HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009

  2. ENERGEETIKA ÜLESANNE VARUSTADA ÜHISKONDA • ELEKTRIENERGIAGA • SOOJUSENERGIAGA • MOOTORIKÜTUSTEGA • TOIMETADA ENERGIA TARBIJANI NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD. MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in)

  3. ENERGEETIKA ISEÄRASUSED • MÕJUTAB KÕIKI ELUSFÄÄRE • HIND SISALDUB KÕIKIDE KAUPADE, TEENUSTE HINNAS • ENERGEETIKA ARENG MÕJUTAB TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ARENGUTEMPOT • ENERGIA ON ASENDAMATU SELGITA KONKREETSETE NÄIDETE ABIL EELPOOL TOODUD VÄITEID.

  4. ENERGEETIKA ARENG • AGRAARÜHISKOND 1) MEHHAANILINE ENERGIA – INIMESTE JA LOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA – PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST?

  5. INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA – TUULIKUD, VESIVESKID – SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE - KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. - MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD • TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS • ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK TRANSPORTIDA • TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE ÜMBRUSES • SÖEAJASTU KESTIS 20. SAJANDINI

  6. INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDA SUURTE VAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG- AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASI KASUTUSELEVÕTT • AUTOTÖÖSTUSE KIIRE ARENG • TORUTRANSPORT • TANKERID • NAFTAKEEMIA

  7. 20. SAJ. II POOL 1) TUUMAENERGIA – ALGUSE SAI SÕJALISTEST PROGRAMMIDEST, OSAKAALU KIIRE TÕUS 80. AASTATENI 2) 20. SAJ. LÕPP - TAASTUVENERGEETIKA OSAKAALU TÕUS 3) ENERGIAVARUDE DEFITSIIT, ENERGIAKRIISID, LIIGA SUUR SÕLTUVUS NAFTAST 4) ENERGEETIKA ON MUUTUNUD STRATEEGILISEKS MAJANDUSHARUKS

  8. ENERGIAVARAD • TAASTUMATUD • NAFTA • MAAGAAS • KIVISÜSI • PRUUNSÜSI • PÕLEVKIVI • TURVAS • NEED ON FOSSIILSED KÜTUSED • URAANIMAAK • TAASTUVAD • MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA • GRAVITATSIOONI-ENERGIA • TUULEENERGIA • VOOLUVEE ENERGIA • PÄIKESEENERGIA • GEOTERMAAL- e. MAA SISEENERGIA • LOODETE, LAINEENERGIA • BIOMASSI ENERGIA MIKS NIM. NEID FOSSIILSETEKS JA TAASTUMATUTEKS?

  9. TRADITSIOONILISED ENERGIAALLIKAD TAVAPÄRASED, KÕIGE LAIEMA KASUTUSEGA, NÄIT. FOSIILKÜTUSED. (MÕNIKORD LOETAKSE SIIA KUULUVAKS KA KAUA KASUTUSEL OLNUD VEE-ENERGIA JA TUUMAENERGIA) ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD ENERGIA-ALLIKAD, MIS EI OLE FOSSIILKÜTUSED. TAVALISELT PEETAKSE SILMAS TAASTUVAID JA KESKKONNASÕBRALIKKE RESSURSSE: TUULE-, VEE-, PÄIKESE-, HOOVUSTE JA LAINETE, MAA SISEENERGIAT. ROHELINE ENERGIA

  10. ENERGIAALLIKATE OSAKAAL MILLISED SEADUSPÄRASUSED ON ENERGIAALIKATE KASUTUSES?

  11. ENERGIAKANDJATE OSAKAAL MAAILMA ENERGIAMAJANDUSES

  12. ENERGIALIIKIDE OSAKAALU MUUTUSED SÕNASTA GRAAFIKU PÕHJAL KOLM VÄIDET

  13. ENERGIATARBIMINE MAAILMAS SÕNASTA GRAAFIKU PÕHJAL KOLM VÄIDET, JÄRELDUST

  14. ENERGIATARVE TEGEVUSALADE LÕIKES MILLINE PROBLEEM ILMNEB DIAGRAMMILT? MILLISED VALDKONNAD KASUTAVAD KÕIGE ROHKEM ENERGIAT?

  15. ENERGIARESSURSSIDE VÕRDLUS TAASTUMATUD TAASTUVAD TEKKINUD MILJONEID AASTAID TAGASI, TEKE AEGLANE. EI SAA KORDUV- KASUTADA SAAB KASUTADA PIDEVALT VÕI TEATUD AJA MÖÖDUMI- SEL UUESTI KASUTUSELE VÕTTA TÄHENDUS FOSSIILKÜTUSED (KUNAGINE BIOMASS, SETTEKIVIMID) LOODUSPROTSESSID, MIS TEKIVAD TÄNU PÄIKESE- VÕI MAA SISE- ENERGIALE RESSURSS SUUREM ENERGIA- SISALDUS JA KÜTTE- VÄÄRTUS VÄIKSEM, HAJUB ROHKEM, KAOD SUUREMAD ENERGIASISALDUS MITMEKESISEM: SOOJUS-, ELEKTRI- ENERGIA, MOOTORIKÜTUSED, KEEMIATÖÖSTUS KITSAM KASUTUSALA: PEAMISELT ELEKTRI, VÄHEM SOOJUSE TOOTMISEL KASUTUSALAD

  16. TAASTUMATUD TAASTUVAD SUUR REOSTUS: KAEVANDAMINE, PÕLETAMINE, SUUR VEETARVE, AHERAINE LOODUSSÕBRALIK, ROHELINE ENERGIA, EI REOSTA ÕHKU, VETT. VOOLUREZIIMI RIKKU- MINE. TEHISMAASTIKUD MÕJU KESKKONNALE KASUTAMINE SÕLTUB RESSURSI OLEMASOLUST ENERGIA VEOL LIINIKAOD VÕIMALIK VEDU SUURTE KAUGUSTE TAHA: TORU-, RAUDTEE-, LAEVATRANSPORT TRANSPORDITAVUS KEERULINE JA KALLIS TEHNIKA, JÕUKOHANE VAID RIKASTELE RIIKI- DELE. TEHNIKA KIIRE ARENG. LIHTSAM JA ODAVAM, LISAKAPITAL VAJALIK PUHASTUSSEADMETE TÄIUSTAMISELE TEHNIKA SUURED MAHUD MAAILMAKAUBANDUSES, ERITI NAFTA JA MAAGAASI PUHUL KASUTATAKSE KOHAPEAL ENERGIAT SAAB MÜÜA KAUDSELT (näit. Island, Norra sulatavad Al, mis on väga energiamahukas) OSALEMINE ENERGIA KAUBANDUSES

  17. POSITIIVNE UUENEV, EI LÕPE OTSA, EI AMMENDU EI REOSTA LOODUST (ei teki põlemisjääke, aherainet). ROHELINE ENERGIA POLE LISAKULUSID SEOSES KÜTUSE VEOGA HIND EI SÕLTU MAA-ILMATURUST. PIKAS PERSPEKTIIVIS MADALAM OMAHIND NEGATIIVNE KASUTAMINE SÕLTUB ASENDIST, LOODUS-LIKEST EELDUSTEST TUULIKUD RIKUVAD MAASTIKU ÜLDILMET VEEHOIDLAD JÕGEDE VOOLUREžIIMI ENERGIAALLIKA HULK VÕIB KÕIKUDA PEAB OLEMA KÕRVAL TEINE ENERGIALIIK KALLIS TEHNIKA, POLE KÕIGILE RIIKIDELE JÕUKOHANE TAASTUVENERGIA

  18. POSITIIVNE KASUTADA SAAB KÕIKJAL, EI SÕLTU RESSURSI OLEMASOLUST EI SÕLTU ILMASTIKUST, ENERGIAHULK EI KÕIGU SUUREM ENERGIA-SISALDUS, SUUREM ENERGIAHULK MITMEKESISEMAD KASU-TUSVÕIMALUSED ODAVAM, LIHTSAM TEHNIKA NEGATIIVNE AMMENDUV RESSURSS, VARUD VÄHENEVAD SUUR KESKKONNAREOS-TUS (põletus: CO2, N ja S-ühendid, veeaur, tahm; karjäärid, põhjaveereostus, aherainemäed) HIND SÕLTUB MAAILMA-TURUST, LISANDUVAD VEOKULUD, KESKKONNA-MAKSUD RESSURSSI OMAVAD RIIGID SAAVAD MÕJUTADA MAAILMA MAJ. JA POL. TAASTUMATU ENERGIA

  19. ………………………. ………………………. SELGITA, MIDA TÄHENDAB “MUUD ENERGIAALLIKAD”.

  20. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

More Related