1 / 10

Kui teadus kohtub poliitikaga

Kui teadus kohtub poliitikaga. Teadmistepõhise poliitika dilemmad. Teadmistepõhisus on moes. Tellitakse palju uuringuid Strateegiates, arengukavades, analüüsides on statistilised ülevaated olukorrast (EL on tooniandja) Meedia keelekasutuses sageli viide “uuringule”

hart
Download Presentation

Kui teadus kohtub poliitikaga

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kui teadus kohtub poliitikaga Teadmistepõhise poliitika dilemmad

  2. Teadmistepõhisus on moes • Tellitakse palju uuringuid • Strateegiates, arengukavades, analüüsides on statistilised ülevaated olukorrast (EL on tooniandja) • Meedia keelekasutuses sageli viide “uuringule” KAS SELLEST PIISAB, ET MUUTA POLIITIKAT? (EIA kuulamised Riigikogus) A.Toots, Tallinna Ülikool

  3. Teadmusparadoks TEADUS POLIITIKA muuta (“falsifitseerida”) eksisteerivat kriitika on põhivool uurida võimalikult kompleksselt Teha “revolutsiooni” teaduskeel õigustada eksisteerivat/planeeritavat kriitika on vastuvool (opositsioon) valikute tegemine on vältimatu Teha vaid “pisiparandusi” kantseliit A.Toots, Tallinna Ülikool

  4. Teadus ei kandu poliitikasse “linnutiivul” TINGIMUSED: • Teadmine on olemas • Teadustulemusi tahetakse poliitikas kasutada NATUKE LÄHEMALT…. A.Toots, Tallinna Ülikool

  5. Kas iga arvudega tekst on teaduslik? • Teaduse ülesanne pole ainult koguda fakte vaid neid mõtestada • Primaaranalüüsid – kaardistavad • Sekundaaranalüüsid – seletused (seosed, põhjused), trendid • Political phenomena a never produced in vitro” (S.Verba) A.Toots, Tallinna Ülikool

  6. Vajame teadmist kohe siin ja praegu • Teadustöö peaks olema ajakohane (kiiruse küsimus) • 2008 a. tööturustatistika väärtus 2010 a. (2010 kuni 25-aastaste töötus 40%) • Trend – tempo tõuseb! • IEA ja OECD uuringud – 1,5 a. “ooteaja” asemel 1 a. A.Toots, Tallinna Ülikool

  7. Kas teadus kõnetab? • Teksti arusaadavus • Metoodika läbipaistvus • “metoodika muutus” • “noorte osalus noorteühingutes” 2005 - 3%, 2009 -7% • Eurostat, OECD, UN kui head etalonid • Teksti kontekstuaalsus • Iga poliitika annab siirdeid mujale, seega peab olema teadmisi ka teistest valdkondadest (haridus ja tööturg) Nt 80% 20-29 aastastest töötas 2008 täisajaga • Poliitilised otsused võivad mõjutada inimeste käitumist Nt. 2004-2006 vähenes noorte mitteaktiivsuse põhjuste seas kiirelt õpingute osakaal, samas tõusis laste sünniga seotu tähtsus. Miks? A.Toots, Tallinna Ülikool

  8. Kõnetav teadus (järg) • Avasta olulisi sõnumeid • Ei osata leida kõnekaid determinante (nt. kõike püütakse seletada rahvuse või sooga) • Kasutatakse keskmist, mis jätab olulised variatsioonid varju A.Toots, Tallinna Ülikool

  9. “Progress so far” • Primaaranalüüside tase on tõusnud; neid on piisavalt • Sekundaaranalüüse palju vähem: • Trendide analüüs • Mõjuanalüüsid • Valdkonnad horisontaalselt • Poliitikaotsuse mõju ühele valdkonnale • Kokkuvõtvalt: Statistikast üksi ei piisa, vaja on uurida ka poliitikat A.Toots, Tallinna Ülikool

  10. Kui poliitikud siiski tõrguvad • Brokereid (knowledge broker) on vaja (nt Dutch Knowledge Chamber on Education, Culture and Science) • Brokeri ülesanne on teadustulemused poliitikutele “maha müüa” , arvestades 2 valdkonna erinevust A.Toots, Tallinna Ülikool

More Related