1 / 15

AJU

AJU. Kaarin Vask 2006. Juttu tuleb:. Närvisüsteem Aju töö Aju osad ja nende ülesanded Poolkerade asümmeetrilisus Soolised erinevused Uurimismeetodid. N ärvisüsteem. N ärvisüsteemi moodustavad: Kesknärvisüsteem: peaaju, seljaaju Perifeerne närvisüsteem :

hestia
Download Presentation

AJU

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. AJU Kaarin Vask 2006

  2. Juttu tuleb: • Närvisüsteem • Aju töö • Aju osad ja nende ülesanded • Poolkerade asümmeetrilisus • Soolised erinevused • Uurimismeetodid

  3. Närvisüsteem • Närvisüsteemi moodustavad: • Kesknärvisüsteem: • peaaju, seljaaju • Perifeerne närvisüsteem: • keha närvid ja ganglionid • Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks. Närvirakk ehk neuron toodab ja juhib närviimpulsse.

  4. Kesknärvisüsteem ehk pea- ja seljaaju • 1,3-1,4 kg (~ 2% massist), • vastsündinul 350-400 g • keskmine suurus (l*p*k) • 140*167*93 mm • 100 miljardit neuronit, • gliiarakke10-50 kordarohkem • koostis: vesi (77-78%), lipiidid • (10-12%), proteiinid 8% • verevarustuseta teadvus 8-10 s, refleksid 40-110 s • 12 kraniaal-, 31spinaalnärvi • seljaaju pikkus 43-45 cm, 35-40g

  5. Aju töö • Igasugune käitumine eeldab kesk- ja perifeerse ehk piirdenärvisüsteemi koostöövõimelist • talitlust. • Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. • Iga psüühiline funktsioon ja selle mitmekesisus tagatakse paljude tuumade vahel moodustuvate koostöövõrgustike talitlusega.

  6. Suuraju poolkerad • Suuraju jagatakse 4 sagaraks: • otsmikusagar • kiirusagar • oimusagar • kuklasagar ajukoor 80%

  7. Ajukoor • Ajukoor: • •Umbes 3 mm paksune • •Kõige keerukamad ühendused • •Väga suur pindala –palju vagusid • •Inimesel märksa rohkem arenenud kui • loomadel

  8. Aju koosneb: • Aju ülesehitus on hierarhiline • eesaju (vasak ja parem ajupoolkera) • vaheaju (talamus, hüpotalamus) • keskaju • ajusild • väikeaju • piklikaju

  9. Ülesanded: • Piklikaju: kontrollitakse hingamist, vereringet, neelamist, kehaasendit • Ajusild: tähelepanu, ärkvelolek, uni, kontrollitakse näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu • Väikeaju: tasakaalustatud kehaasend, liigutuste täpsus • Keskaju: kogub teavet nägemise- ja kuulmismeele kaudu, hoiab kehatemperatuuri, tajub valu, kontrollib ärkveloleku ja une vaheldumist, koordineerib liigutusi • Eesaju: ajukoore all basaaltuumad, mis võimaldavad meil tahtmist mööda ja sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides

  10. Ülesanded: • Vaheaju: • talamus: tuumad, mis talitlevad kui vahejaamad tajutud teabe edastamisel ajukoorde • hüpotalamus: toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise, seksuaalse käitumise keskused • Hippokampus: tähtis osa mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu • Mandelkeha e. amügdala: emotsionaalne õppimine • Kääruline uuem ajukoor e. neokorteks: mõistusepärane käitumine

  11. Ajupoolkeradeasümmeetrilisus… • …ehkfunktsioonidelateralisatsioon • Kõne paremakäelistel ja ka kurtidel • vasakus poolkeras, vasakukäelistel • tihtimõlemas • Üldiselt on parem poolkera seotud • visuaal-ruumiliste, vasak • kõnefunktsiooniga • R. Sperry lõhestatud aju katsed, • ka dihootilise kuulmise katsed

  12. Soolised erinevused ajus • Naiste aju on sümmeetrilisem, seosedpoolkerade (mõhnkeha, massa intermedia talamuses) vahel tugevamad • Meeste aju 10-15% suurem ja raskem • Seksuaalkäitumistjuhivad erinevad tuumad

  13. Aju uurimismeetodid • Füüsiline uurimine (refleksid, närvid, motoorika, meeleorganid…) • Angiograafia - veresoonte uurimine • kontrastaine abil • PET (positron emission tomography)- radioaktiivse suhkru ringluse jälgimine • MRI (magnetresonantstomograafia) - magnetvälja muutuste jälgimine • CAT (kompuutertomograafia)- erinevate nurkade alt tehtud röntgenpildid • WADA test ehk kaasaegne split-brain • EEG (elektroentsefalograafia) - elektriliste potentsiaalide jälgimine

  14. Allikad: • http://www.utsa.edu/tsi/2000tsi/people/cano/extanatpg.html • http://www.ut.ee/KK/spfysio/kesknarvisysteem.html • http://lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/aju_ehitus.html • http://www.referat.ee/ee/doc/neurofusioloogia.doc • http://www.kliinikum.ee/narvikliinik/dokumendid/ajukoore_funktsioonid.pdf • http://narva.ut.ee/uliopilasele/oppematerjalid/tunnetuspsuhholoogia/2loeng.pdf • http://www.etv.ee/index.php?0530539 • http://et.wikipedia.org/wiki/Aju • http://www.kliinikum.ee/narvikliinik/dokumendid/limbiline_systeem.pdf • http://www.cs.ut.ee/~andress/eesti/lood/teadvus%20tasemed.htm • http://tyk.ee/bin/documents/psyhholoogia_gymnaasiumile.pdf

  15. Aitäh kuulamast!

More Related