Hoidjakeelele omastest joontest ning selle dünaamikast

1. Hoidjakeelele omastest joontest ning selle dünaamikast Helen Kõrgesaar

2. Varasemad uurimused • Eestis – Julius Mägiste, Karl Pajusalu, Paul Ariste, Reili Argus, Pilleriin Podneks jt. • Leedus – Ingrida Balčiūnienė jt. • Soomes – Klaus Laalo, Kirsti Toivainen, Jorma Toivainen, jt. • Mujal maailmas - Zita Réger (Ungari), Patricia Kuhl (USA), Paul Matychuk (USA) jt.

3. Uurimismaterjal Spontaanse kõne lindistused: • tunni jagu lapse ja täiskasvanu vestlust lapse vanuses 4 aastat ja 1 kuu • tunni jagu sama lapse ja sama täiskasvanu vestlust lapse vanuses 7 aastat ja 2 kuud • tunni jagu täiskasvanu kõnet teise täiskasvanuga

4. Analüüsiti • vestluse üldise olemuse muutumist (kõnevoorude üldarvu, VKP-d); • lausete jagunemist nende pragmaatilisest funktsioonist lähtuvalt; • korduste hulka ja laadi; • sõnavara jaotumist sõnaliigiti; • enimkasutatud nimi- ja tegusõnu; • esinenud lekseemide hulka; • deminutiivide kasutamist.

5. Eesmärgid Selgeks teha: • millised on hoidjakeelele iseloomulikud tunnused; • kuidas muutub hoidjakeel lapse vanemaks saades; • kuivõrd hakkab see sarnanema täiskasvanule suunatud kõnega; • kuivõrd hakkab täiskasvanu kõnega sarnanema lapse kõne.

6. Ülevaade kasutatud keelematerjalist varases (4-aastasele lapsele suunatud - OBS1) ja hilises (7-aastasele lapsele suunatud – OBS2) hoidjakeeles, varases (4-aastase) ja hilises (7-aastase) lapse keeles ning teisele täiskasvanule suunatud kõnes (OBS3)

7. Lausete pragmaatiline funktsioon

8. Kordused Lapse vanemaks saades korduste hulk hoidjakeeles väheneb ning muutunud on ka korduste pragmaatiline funktsioon, nt • vormi parandus *OBS: aga kas te loete ka seal? *CHI: natukene lugeme natukene ei loe. *OBS: ahah. *OBS: natukene loeme natukene ei loe. *CHI: jah. • sisu parandus *CHI: mulle meeldiks veel saada rattasõitjaks. *OBS: jalgratturiks tahad hakata?

9. Sõnavara jaotumine sõnaliigiti • Mõõdetud lekseemides

10. Sõnavara jaotumine sõnaliigiti Eri lekseemide eri esinemisjuhtude ehk sõnede jaotumine sõnaliigiti • Nimisõnade esinemisjuhtude hulk hoidjakeeles on kasvanud, lapse keeles vähenenud. • Tegusõnade esinemisjuhtude hulk hoidjakeeles on vähenenud, lapse keeles kasvanud. • Asesõnade esinemisjuhtude hulk hoidjakeeles on peaaegu sama, lapse keeles aga märgatavalt kasvanud. • Omadussõnade esinemisjuhtude hulk hoidjakeeles on praktiliselt sama, lapse keeles mõnevõrra vähenenud.

11. Onomatopoeetiliste sõnade kasutamine • hoidjakeeles – I perioodil 10 esinemisjuhtu (0,4% kõikidest sõnaliikidest), II perioodil 1 esinemisjuht (0,1%). Onomatopoeetilised sõnad hakkavad hoidjakeelest kaduma; • lapse keeles – I perioodil 30 esinemisjuhtu (3,2 %), II perioodil lapse keeles onomatopoeetilisi sõnu ei esine; • täiskasvanule suunatud kõne on sarnaseim lapse II perioodi kõnega. Täiskasvanule suunatud kõne üksainus onomatopoeetiline väljend moodustab 0,03% kõikidest sõnaliikidest ja on kõnes haruldane nähtus.

12. Deminutiivid • deminutiivtuletiste üldine hulk on vähenenud; • I perioodi hoidjakeeles 27 deminutiivi, II perioodi omas 7, täiskasvanule suunatud kõnes samuti 7; • lapse I perioodi kõnes 28 deminutiivi, II perioodi omas aga vaid 18; • nii II perioodi hoidja- kui ka lapse keel hakkavad üha enam sarnanema täiskasvanule suunatud kõnega.

13. Kokkuvõtteks Hilisema perioodi hoidjakeeles toimunud muutused: • VKP on tõusnud; • küsilauseid vähem, dialoog lapse ja vanema vahel pigem arutlevat laadi; • vähenenud on korduste hulk ja muutunud on nende pragmaatiline funktsioon; • vanema sõnavara on suurenenud, objektikesksus on taandunud; • onomatopoeetilised sõnad on peaaegu kadunud; • deminutiivide hulk on vähenenud.

14. Tänan kuulamast!