1 / 26

MUUDATUSED ÕPPEKORRALDUSES 2013

MUUDATUSED ÕPPEKORRALDUSES 2013. Aime Piht Anne Urbla 09.04.2013. Kõrgharidusreform. Ülikooliseaduse muudatused jõustusid 01.01.2013. Õppekorralduse eeskirja uus variant jõustub 2013/2014. õppeaastast. Üliõpilastele alates 2013/2014. õppeaasta vastuvõtust kehtivad uued reeglid.

jela
Download Presentation

MUUDATUSED ÕPPEKORRALDUSES 2013

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. MUUDATUSED ÕPPEKORRALDUSES 2013 Aime Piht Anne Urbla 09.04.2013

  2. Kõrgharidusreform Ülikooliseaduse muudatused jõustusid 01.01.2013. Õppekorralduse eeskirja uus variant jõustub 2013/2014. õppeaastast. Üliõpilastele alates 2013/2014. õppeaasta vastuvõtust kehtivad uued reeglid. Üliõpilastele, kes on vastu võetud enne 2013/2014 õppeaastat kehtivad vanad reeglid kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni (mõned muudatused jõustuvad varem).

  3. Üldised aluspõhimõtted: Alates 2013/2014. õppeaastast ei kasutata enam mõisteid riigieelarveline ja riigieelarveväline – eeskirjas on uued sõnastused. Ülikooliseaduses on järgmised mõisted: õppekulusid hüvitamata õppekulusid hüvitades TTÜ kasutab edaspidi mõisteid tasuta ja tasuline (lühenditena võib kasutada endiselt RE ja REV) See, kas üliõpilane peab õpingute eest maksma, sõltub õppekeelest ja õppekoormusest. Lisaks lubab seadus teha teatud otsuseid ülikooli nõukogul.

  4. Õppekorralduse eeskirja ülesehitusest • Üks eeskiri nii uutele kui praegustele üliõpilastele. • Lisatud on § 2 mis sisaldab põhilisi mõisteid. • Eeskirja põhiosa reeglid kehtivad täies mahus alates 2013 vastu võetud üliõpilastele ning osaliselt enne 2013 vastu võetud üliõpilastele. • Rakendussätted, §26, kehtivad enne 2013/2014 õppeaastat vastu võetud üliõpilastele. • Siseveebis on ka ÕKE versioon viidetega rakendussätetele, kui praegustel üliõpilastel on teistsugused reeglid kuieeskirja põhiosas olevad punktid uutele üliõpilastele.

  5. Tasuta ja tasuline õpe TTÜ-s, §10 Alates 2013/2014 immatrikuleeritud: Eestikeelsetel õppekavadel täiskoormusega õppivad üliõpilased õpivad tasuta, 45 EAP õa Ärinduse ja halduse, õiguse ning sotsiaalteaduste õppekavagruppi kuuluvatel õppekavadelõpivad tasuta nominaalkoormusega õppivad üliõpilased (30 EAP semestris). Nominaalkoormusest puudujääva õppe mahu ulatuses nõutakse õppekulude hüvitamist. ERAND: 2 täistasulist eestikeelset osakoormusega magistriõppe kava (Haldusjuhtimine, Ärikorraldus) Bakalaureuseõppe inglisekeelsetel õppekavadel toimub tasuline õpe Magistriõppe inglisekeelsed kavad:- majanduse- ja sotsiaalteaduskonnas tasuline õpe- teistes teaduskondades täiskoormusega õpe tasuta

  6. Tasuta ja tasuline õpe praegustel üliõpilastel • Vt rakendussätteid • Jääb kõik nii nagu seni. • Kui õpib täiskoormusega RE kohal, siis õpib tasuta. • Kui ei soorita õppeaastas vähemalt 45 EAP (kumulatiivselt), siis võib kaotada RE õppekoha ja valib võimaluse kas REV õppekohal jätkata või eksmatrikuleeritud saada. • Kui REL saab otsa, läheb REV õppekohale. • REV õppekohal õppimine on tasuline, peab sooritama vähemalt 30 EAP mahus aineid õppeaasta kohta • Kaugõppes kohaldatakse madalamat koormusenõuet. NB! 2014/2015 õppeaasta lõpuks peavad ka kõik kaugõppijad vastama nõudele 15 EAP iga õpitud semestri kohta.

  7. Õppekulude hüvitamise tasumäärad Õppekulude hüvitamise ainepunkti hinnad on samad nii tasulises õppes kui nominaalkoormusest puudujäävas mahus õppekulude hüvitamise korral. Uuele vastuvõtule kehtima hakkavas õppekulude hüvitamise tasumääras ei ole eraldi registreerimistasu, ainepunkti hind on sellevõrra kõrgem (Nõukogu otsus, 19.veebruar 2013, nr 47) Praegustel üliõpilastel on endiselt eraldi registreerimistasu ja ainepunktitasu.

  8. Sisseastumisest (1) • Kandideerimisel eestikeelsele õppekavale valib kandidaat õppekoormuse: - täiskoormus tähendab tasuta õppimist - osakoormus tähendab tasulist õppimist • Erandid: • Õpib tasu eest hoolimata koormuse valikust: • - kui sisseastuja on juba õppinud varem RE kohal üle poole nominaalaja • - kui sisseastuja on viimase kahe aasta jooksul tasuta õppe õpingud katkestanud ning astub uuesti samale kavale. • Kõik sisseastujad kandideerivad ühes pingereas

  9. Sisseastumisest (2) • Inglisekeelne õppekava majandus- ja sotsiaalteaduskonnas tähendab tasulist õpet, olenemata sisseastuja koormuse valikust, nii bakalaureuse- kui magistriõppes. • Ülejäänud magistrikavadel täiskoormusega õppimine on ka inglisekeelsetel õppekavadel kõikidele üliõpilastele tasuta.

  10. Osakoormusega õpe, § 6 • Alates 2013/2014 õppeaasta vastuvõtust: • Sisseastumisavaldusel osakoormuse valinud üliõpilane õpib tasuliselt. • Kõik üliõpilased, kes on valinud sisse astudes täiskoormuse, kuid teevad õppeaasta lõpuks vähem kui 45 EAP-d, viiakse üle osakoormusesse ning jätkavad õpinguid tasuliselt. • Kõik üliõpilased, kes ei täida õppeaasta lõpuks osakoormuse alampiiri 15 EAP-d iga õpitud semestri kohta, eksmatrikuleeritakse!

  11. Osakoormusega õpe Enne 2013/2014 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilased: REV üliõpilaste puhul on dekaanil olnud õigus alandada osakoormuse alampiiri. Reegel 15 EAP-d iga õpitud semestri kohta hakkab neile kehtima alates 2014/2015 õppeaastast! NB!2014/2015 õppeaasta lõpuks peavad ka kõik kaugõppijadvastama nõudele 15 EAP iga õpitud semestri kohta (seni oli reeglites 7 EAP).

  12. Nominaalkoormusega õppimine §10(ärinduse ja halduse, õiguse ning sotsiaalteaduste õppekavagruppi kuuluvad õppekavad) • Alates 2013/2014 õppeaastast vastu võetud: • Semestris vähem kui 30 EAP-d sooritanud üliõpilaselt nõutakse peale semestri lõppu puudujäävate ainepunktide mahus õppekulude hüvitamist. • Ja nii peale iga semestrit kumulatiivselt. • Eritingimus: puudega isik või alla 7 aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja. • NÄIDE: • esimesel semestril sooritab aineid 27 EAP mahus • tasub 30–27= 3 EAP eest • Teise semestri lõpuks sooritab aineid 57 EAP mahus tasub 60–57= 3 EAP eest • Kolmanda semestri lõpuks teeb aineid kokku 90 EAP mahus ei maksa midagi.

  13. Akadeemiline kalender Õppeaastas kaks semestrit (2 x 16 nädalat). Semestris 16 nädalat kontaktõpet, millele järgneb põhieksamisessioon 3 nädalat. Põhieksamisessioonile järgneb lisaeksamisessioon 1 nädal. Semestri lõpukuupäev on peale lisaeksamisessiooni. Dekaanil on õigus põhjendatud juhtudel pikendada eksami sooritamise tähtaega: sügissemestril kevadsemestri punase joone päevani kevadsemestril kuni õppeaasta lõpuni Õppeaasta algul eelnädal. NB! Sel aastal veel viimast korda lisaeksamisessioon eelnädalal. Alates 2014 põhieksamisessiooni järel. Sügissemestril on lõputööde kaitsmisperiood viidud jaanuari ning lõpuaktused veebruari.

  14. Eksamite sooritamine, §16 • Alates 2013/2014. õppeaastast vastu võetud: • Eksamit saab sooritada ainult deklareerimissemestri jooksul (deklaratsioon kehtib 1 semester) • Enne 2013/2014 õppeaastat vastu võetud: • Eksamit saab sooritada kuni kahe semestri jooksul peale deklareerimissemestrit – kuni 2013/2014 õa deklareeritud õppeainetele. • Alates2014/2015 õa deklareeritud õppeainete eksamid tuleb sooritada deklareerimissemestril

  15. Arvestused, §17 • Alates 2013/2014. õppeaastast vastu võetud: • Arvestuse sooritamiseks enne põhieksamisessiooni peab olema ette nähtud vähemaltkaks aega. • Üliõpilane võib vajadusel osaleda kõigil kordadel. • Enne 2013/2014 õppeaastat vastu võetud : • Üliõpilasel on õigus sooritada arvestus kolmelerineval ajal enne eksamisessiooni algust (2014/2015 õa lõpuni).

  16. Põhieksam ja lisaeksam • Põhieksam toimub põhieksamisessiooni ajal. • Lisaeksam toimub lisaeksamisessiooni ajal, õppejõu nõusolekul võib lisaeksami sooritada ka põhieksamisessiooni sees pärast põhieksamit. • Üliõpilasel on õigus ühe deklaratsiooni alusel sooritada eksamit antud õppeaines mitte enam kui kahel korral. • Põhieksamisessiooni jooksul toimunud eksamite hindamislehed tuleb esitada dekanaati hiljemalt põhieksamisessioonile järgneva kahe tööpäeva jooksul. • Arvestuste ja lisaeksamisessiooni jooksul toimunud eksamite hindamislehed tuleb esitada dekanaati hiljemalt lisaeksamisessioonile järgneva tööpäeva jooksul.

  17. Koormuse arvestamine • Kõik semestris, sh lisaeksamisessioonil, sooritatud ained arvestatakse semestri koormusesse. • VÕTA ja koormuse arvestamine: • Varem tasemeõppes sooritatud õppeaineid ei arvestata semestri koormusesse. • Semestri jooksul tasemeõppes sooritatud õppeained arvestatakse semestri koormusesse. • NB! Alates 2013 vastuvõtust: • Olenemata otsustamise ja sooritamise ajast ei • arvestata semestri koormusesse: • töökogemusest õpitut • täienduskoolitusel õpitut

  18. Akadeemiline puhkus, §20 • Alates vastuvõtust 2013: • Akadeemilisel puhkusel olevad üliõpilased ei tohi deklareerida aineid ega sooritada eksameid ja arvestusi. • Erandina võivad õppida akadeemilise puhkuse ajal: • akadeemilisel puhkusel olijad seoses aja- või asendusteenistusega või lapsehoolduspuhkusega; • puudega isikud • Enne 2013/2014 õppeaastat vastu võetud: • Jääb nii, nagu seni: • omal soovil akadeemilisele puhkusele minnes on õigus deklareerida aineid ning sooritada eksameid/arvestusi.

  19. Ennistamine = vabanenud õppekohtade täitmine, §8 KÕIGILE: Ennistamist käsitletakse õpingute jätkamisena sealt, kus need pooleli jäid. Ennistada saab juhul, kui isik täidab kõik tingimused: 1) on varem immatrikuleeritud samale õppeastmele; 2) on täitnud õppe alustamise tingimused samal õppekaval; 3) on kogunud selle õppekava õppeainetest või sinna sobivatest õppeainetest vähemalt 30 EAP, va doktoriõppes; 4) ei ole samal õppeastmel õppides ületanud nominaalaega; 5) ei oma õppeteenustasu võlgnevust. Avatud ülikooli õppureid ei saa ennistada, kui nad ei ole enne olnud sama õppeastme üliõpilased. Sobib ka see, kui nad on olnud üliõpilased teises kõrgkoolis, samal õppeastmel.

  20. Välisõppes õppimine ja õppekoormus, §7 • Alates 2013vastuvõtust välisriigi õppeasutuses • õppides: • peab välisriigi õppeasutuses õpitud ainetega täitma oma õppekava õppeainetest vähemalt 15 EAP-d semestri kohta • samuti on üliõpilase välisriigis õppimise semestrile järgneva semestri koormuse kohustus vähemalt 15 EAP-d • üliõpilase õppeaeg pikeneb välisõppes oldud semestrite võrra (kui eelnevad tingimused on täidetud)

  21. Uued ja vanad üliõpilased ÕIS-is ÕISi tekib kõikidele üliõpilastele tunnus: Õpib uute reeglite alusel Õpib vanade reeglite alusel Vastuvõtul ja ennistamisel määratakse, milliste reeglite alusel üliõpilane õppima hakkab.

  22. Õpingukava koostamine ehk õppeainete deklareerimine, §12 • Kõigile nii nagu seni: • Üliõpilane peab koostama igaks õppetööst osavõtu semestriks õpingukava, v.a välisõppesse siirdumisel. • Kui üliõpilane ei vali semestriks aineid, peab ta esitama õppeaineid mittesisaldava õpingukava. • Doktorant koostab ÕISis tegevuskava (õpingukava esitab ainult siis, kui soovib aineid deklareerida). • Õpingukava esitamise tähtaeg on kehtestatud akadeemilises kalendris. • Õppeainet saab deklareerida ainult üks kord. • UUS, kõigile: • Õppeaine korduv deklareerimine toimub täiendusõppurina (ÕISis) ning on tasuline.

  23. Õppekeel õppekaval • Õppekaval saab olla 1 õppekeel. • Õppekava õppekeel läheb ka akadeemilisele õiendile (alates 2013/14 vastuvõtust). • Vanadel kehtib senine kord kuni 2015/2016. õppeaasta lõpuni.

  24. Vajaduspõhine õppetoetus Alates 2013/14 õa vastuvõtust saab vajaduspõhist õppetoetust, kui: on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise või tähtajalise elamisloaga õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks kumulatiivselt täitnud eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu tema keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära Leibkonna sissetulek liikme kohta ja õppetoetuse suurus 2013: kuni 70 eurot – õppetoetus 220 eurot70,01–140 eurot - õppetoetus 135 eurot140,01–280 eurot – õppetoetus 75 eurot Kuni 24-aastaseni loetakse vanemate leibkonda kuuluvaks (va kui on abielus või on laps) Vajaduspõhise toetuse eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.

  25. Õppetoetus Enne 2013 vastu võetud saavad taotleda õppetoetust senise korra järgi kuni 2015/2016. õppeaasta lõpuni.

  26. Küsimused?

More Related