Logopeedia ARTIKULATSIOONIAPARAADI HARJUTUSED Lasteaia lapsed

1. LogopeediaARTIKULATSIOONIAPARAADI HARJUTUSEDLasteaia lapsed Tiiu KolkTartu Tähtvere LastepäevakoduJuhendaja: Tiit Mauer; kursus “Arvuti koolis”Jaanuar, 2004. a.

2. Harjutused. Harjutused on korrektse hääldamise eeltingimuseks; muutes tugevamaks alumise lõualuu, keele, huulte ja põskede lihaseid ning täpsemaks ja paindlikemaks nende liigutusi. Harjutuste sooritamisel on olulised: täpsus, puhtus (ilma lisaliigutusteta), sujuvus, jõulisus, tempo, fikseeritus, ümberlülituvus ühelt harjutuselt teisele. Harjutusi on soovitav teha peegli ees. Peegel aitab lapsel enda liigutusi kontrollida. Harjutustest on kasu siis, kui ühte liigutust korrata 5- 10 korda järjest (olenevalt lapse individuaalsusest ja vanusest) ja harjutada iga päev. Harjutusi on lapsel kergem ja huvitavam teha, kui muuta need mänguliseks. Nii rikastame ka lapse sõnavara.

3. TERE, KEELEKE! • Saame tuttavaks- – see on Keeleke! • Ka meil on kõigil suus keeleke, mida võime ise, nii nagu tahame liigutada. Teeme proovi!

4. KEELEKESE SEIKLUSED • Elas Keeleke, kes läks rändama. • Lähme ka meie Keelekesega kaasa. • Proovime kujutada kõiki neid, kedaKeeleke kohtab! Ole püüdlik ja tähelepanelik!

5. KEELEKE LOOMAAIAS! • Keeleke otsustas sõita loomaaeda (millega?,kellega?). • Lähme ka meie koos Keelekesega sinna! • Kas sa tunned neid, kellega Keeleke kohtub? • Kirjelda neid loomi ja linde ja püüa nende tegevust suuga jäljendada!

6. JÕEHOBU – saavutada huulte aktiivne liikuvus. • Keeleke jõudis loomaaeda ja äkki nägi, et tiigis istub keegi, suur nagu mägi ja teeb oma suu hästi lahti. See oli jõehobu. Mängime ka meie jõehobu. • 1. Harjutus: • Teeme suu hästi lahti ja hoiame selles asendis seni, kui loen 5-ni! Nüüd sulgeme suu! Kordame harjutust kuni 5 korda.

7. KORDA SALMIKEST JÄRELE! Suu hästi lahti teeme, jõehobu mängime: Ajame suu hästi pärani, nagu näljasel jõehobul. • Suud enne kinni ei pane, kuni oleme lugenud mõttes 5- ni! Siis aga sulgeme suu, sest jõehobu tahab puhata!

8. KEELEKE KOHTUB KONNADEGA – harjutus huultele. • Äkki kuulis Keeleke: “ KVAAK _ KVAAK!” – need olid ..(konnad). • Näitame, kuidas konnad naeratasid. • 2. Harjutus: • Naeratame, näitame suletud hambaid! • Hoiame huuli selles asendis 5 – 10 sekundit ja siis toome huuled tavalisse asendisse tagasi. • Kordame harjutust 3- 5 korda!

9. LOE SALMIKE ! • Meie oleme lõbusad konnad Venitame huuled kõrvuni, Hambad koos end näitavad. • Venitame huuli ja lõdvestame huuli ja üldsegi ei väsi! • Kvaak – kvaak! Kvaak – kvaak!

10. KOHTUMINE ELEVANDIGA • Oi! Kes on see suur ja nii pika ninaga loom? See on ju ...(elevant). • Vaata, milline lont elevandil on! • Ja nüüd hakkab elevant oma londiga vett jooma ja vahepeal teeb ka dušši oma pojale. • Ta veekest võtab ja lapsekest kastab.

11. “ ELEVANDID”- huultele. • 3.Harjutus: • Proovime huultega teha samasugust lonti, nagu elevandil oli! • Surume huuled ette torru, kusjuures lõualuud jäävad paigale, hambad on kokku surutud. Hoiame seda asendit 5 – 10 sekundit. • Kordame harjutust mitu korda.

12. “MÕNUS DUŠŠ”- saavutada huulte aktiivne liikuvus. MÄNGIME! • 4.Harjutus: • “Keeleke” vaatab kuidas elevandiema võtab londiga vett, joob ja pärast kastab veega poja üle. • Sissehingamisel tõmbame mängult vett sisse ja väljahingamisel teeme mängult elevandipojale dušši! • “Tõstame oma “LONDID” üles ja surume “vee” läbi suletud hambaridade välja, kusjuures samaaegselt hingame ka õhu kopsudest välja.”

13. MADU – tugevdada keelt tema sirutamise ja venitamisega erinevatesse suundadesse! • Edasi minnes jõudis Keeleke mao juurde. Madu liigutas ennast ja ajas terava keele suust välja. • 5.harjutus: • Teeme järele ussi keelt! • Pikk terav keel liigub suust välja ja tagasi mitu korda järjest. • Harjutust teha taktis 1-2 , 1-10 (uss uurib keelega maailma).

14. HOBUSEMÄNG-arendada keele eesmise ja keskmise osa jõudu ja liikuvust! • Keeleke näeb, et uhke hobune sõidutab rõõmsalt lapsi. Ka tema tahab hobusega hoogsalt ja julgelt ratsutada. • 6.Harjutus: • Näitame, kuidas Keeleke julgesti ratsutas! • Naeratame, lai keel imeda lapikult vastu kõva suulage, seejärel lasta naksuga alla suupõhja, alumine lõualuu lasta järsult alla (“kabjaplagin”). Juurde tuua huulte liikumine (naeratus- mossitus) ja laksutada keelega! • Harjutuse käigus taotletakse suu üha laiemat avamist.

15. SALMIKE – korda järele! Lõbus hobuseke olen, tume nagu šokolaad. Laksuta keelega kõvast nii, nagu teevad mu kabjad teel – hi – hii !” Hoppadi- hopp, hoppadi –hopp, küll on tore see galopp!

16. “KAMMIMINE” • Kui Keeleke hobuse seljast maha ronis, oli ta soeng kihutades tuules väga sassi läinud. Keeleke hakkas juukseid ilusa suure kammiga kammima. • 7.Harjutus: • Huuled naeratavad, keel on hammmaste vahel. • Vedada keelt hammmaste vahel edasi – tagasi, nagu “kammiksime “ teda (ülemised lõikehambad kraabivad keelt edasi- tagasi).

17. KELL – tugevdada keelt tema liigutamisega erinevatesse suundadesse, treenida keele külgi. • Kui Keeleke oli end korrastanud, meenus talle, et on aeg koju minna. Seinal oli suur pendlikell. Pendel kiikus tugevasti – ikka vasakule ja paremale. • TIKK - TAKK; TIKK – TAKK NII KIIGUB KELLA PENDLIKE. • MÄNGIME ME KELLAKEST JA LIIGUTAME KEELEKEST!

18. MÄNGIME “KEELEPENDLIT” ! • 8.Harjutus: • Avada suu, sirutada pikk keel suust välja nii, et see ei toetuks hammastele ega huultele (“vaatame, kui pikk me kella pendel on!”)liigutades teravat keelt ühest suunurgast teise – vasakule ja paremale. • Lugeda 1-2 või “tikk- takk” • Korrata harjutust 5-10 korda! • MÄNGIME ME KELLAKEST JA KIIGUTAME KEELEKEST.

19. KOHTUMINE SIILIGA. • Teel kohtus Keeleke okkalise ja turtsuva siiliga, kes vudis rohus mööda ringteed, tehes jooksutrenni kord ühtpidi, siis teistpidi joostes. • Näitame, kuidas siil jooksis! • Korda salmikest järele! • MUL ON NÕELTEST PARUKAS, JA URUS SÖÖGIVARUKE, • OLEN OKKALINE SIIL,PAREM ÄRA ASTU SIIN!

20. MÄNGIME “SIILIKEST”- arendada keele jõudu ja liikuvust. • 9.Harjutus: • Teeme keelega ringikujulisi liigutusi huulte ja hammaste vahel – ühtpidi ja teistpidi keelega liikudes, kusjuures suu on kinni.

21. LAPSED MÄNGIVAD JALGPALLI. Keeleke ruttab kiiresti edasi ja näeb, et lapsed mängivad jalgpalli. Ka tema tahtis mängida. • Korda salmikest järele! • VÄRAVAVAHT SA OLE HOOLAS, JÄLGI PALLI HOOLEGA. • POISID JULGELT PALLI TAOVAD, SEE VÕIB VÕRKU SATTUDA.

22. “JALGPALL!”- venitada keele eesmist ja keskmist osa ning arendada vastavate lihaste jõudu. • )10.Harjutus: • 1) Pingsa keelega surume kord ühe, siis teise põse punni nii, et põskedes paisuksid “pallikesed”! • Sõrmega katsume, kas pall on ikka suur ja tugev. • 2)NÜÜD PROOVIME KA MEIE PALLI VÄRAVASSE AJADA: • Sirutame huuled ette torru (pasunaks) ja puhume vatist pallikest mänguväravasse (karpi)- • - hingame nina kaudu sügavalt sisse ja suu kaudu välja hingates puhume pallikesi (jälgida, et põsed ei paisuks).

23. KIIKUMA! • Peale pallimängu tahtis Keeleke kiikuda – ikka üles ja alla kiikus Keeleke kiigel. • Korda salmikest järele: • ISTUS KEELEKE KIIGELE JA LENDAS HOOGA KÕRGELE. • PEAAEGU PÄIKEST RIIVAS TA, JA SIIS HOOGA MAANDUS KA!

24. KEELEGA “KIIKUMINE”- arendada keele eesmise ja keskmise osa jõudu ja liikuvust. • 11.)Harjutus: • Naeratada, avada suu! • Kitsast ja teravatipulist keelt vaheldumisi tõsta ja lasta alla vastu ülemisi ja alumisi alveoole (sobib keeletipu –häälikute hääldusasendi fikseerimiseks).

25. KALKUN! • Kui Keeleke kiigelt maha tuli, nägi ta äkki suurt ja värvilist, aga väga vihast kalkuni. • Kalkun seisis keset õue ja pahandas hirmsasti. • Korda salmikest! • OLEN KURI KALKUN MA, PEITU POE NÜÜD RUTTU SA!

26. MÄNGIME “KALKUNIT”- Õppida keelt pingutama ja lõdvestama, keelt tõstma ja painutama. • 12)Harjutus: • Naeratame, avame suu, tõstame keele ülemisele huulele ja painutame keelt ülespoole , liikudes keelega mööda ülemist huult ette ja taha. Jälgida, et keeletipp puutuks kogu aeg vastu ülahuult! (Selle harjutuse ajal häälitsemine kostub nagu kalkunite kudrutamine.) • Sobiv harjutus r-i jal-i seadeks!

27. KEELEKESE KASSIKE. • Keelekesel oli väga armas kassike, kes armastas väga paisid saada. • Kui kass aga vihane oli, tõmbas ta oma turja hästi küüru. • Korda järele! • MUL ON KODUS KASSIKE;VÄIKE ARMAS KIISUKE. • ÄKKI SELGA KÜÜRUTASRINGI HÜPPAS, TURTSATAS. • MEIE KASS ON VIHANE; ÄRA TALLE LÄHENE!

28. “VIHANE KASS “- arendada keele eesmise ja keskmise osa jõudu ja liikuvust. • 13.)Harjutus: • Keel toerub alumistele lõikehammastele. • Naeratame, avame suu! • Kumerdame keeleselga, aga keele külgmised ääred surume ülemiste purihammaste vastu (saame “keeleküüru”). • Nüüd silitame “kassikest!” • Keel on “vihase kassi” asendis. Nüüd surume keelt ülemiste hammastega ja silume teda keele tipu poole (suu läheb kinni). • Kordame harjutusi 5-6 korda!

29. MEISTRIMEES RÄHN. • Kodu juures, männipuu otsas trummeldas keegi: tok-tok-tok..... • See oli imeilus kirju rähn. • KORDA JÄRELE! • PUUL ISTUB UHKELT KIRJU RÄHN, TA TOKSIB VIRGALT NOKAGA. • TUK–TUK–TUK ja TUK-TUK-TUK: KÕIKJAL KOSTAB KAJANA.

30. “RÄHN” – TREENIME KEELETIPU LIIKUVUST JA RÜTMITUNNETUST! • 14.)Harjutus: • Naeratame ja avame suu! • Tõstame keele üles ja keele tipuga lööme tugevasti ülemiste hammaste alveoolidele ja hääldame häälikut –D-D-D-D... 10-20 sekundit – alguses aeglaselt, siis järjest kiiremini ja kiiremini. • Jälgida, et “töötaks” ainult keele tipp, kogu keel ei hüppa! • Hiljem muudame ka koputamise rütmi: ”D-dd-D-dd; dd-D-dd-D...” (suurt tähte hääldada tugevamini!)

31. MAALER • Juba kaugelt nägi Keeleke, et nende maja juures töötas punaste vuntsidega maaler, kes värvis pintsliga maja katust.

32. “MAALER” – keelekida venitamine ja keelelihaste tugevdamine. • 15.)Harjutus: • Naeratame , avame suu! • Liigume keeletipuga mööda suulage ette ja taha, siis edasi ja tagasi. Liigume aeglaselt, kuni 8-ni lugedes! SEE HARJUTUS SOBIB R-I EELHARJUTUSENA.

33. KEELEKE RUTTAB KOJU. KORDA SALMIKEST JÄRELE!Nüüd pärast pikka rännuteed ma jälle kodu poole teel. • Ma veidikene väsinud, kuid ikka rõõmus meel. • Vaid üle künka minna vaja, sealt paistabki mu kodumaja!

34. TAIGNA SÕTKUMINE! • Keeleke ehmus ja jooksis koju ema juurde. Kodus lõhnas nii hästi, sest ema küpsetas maitsvaid pirukaid. • Keeleke aitas emal tainast rullida ja sõtkuda. • TEEME, TEEME,MIS ME TEEME?TEEME TAIGNARULLIKESE. • SAAME, SAAME,MIS ME SAAME? • SAAME SAIAPULLIKESE.

35. “VALMISTAME TAINAST” • 15.) Harjutus: • Aitame Keelekest! • 1) Naeratame, avame suu! • Hammustame (mälume) hammastega laia lõtva keelt – ta – ta – ta- , alustame keele tipu poolt ja liigume keele pära suunas või vastupidi! (“sõtkumine”) • 2) Hammustame keele hammaste vahele (huuled vabalt) ja veame ta jõuliselt läbi hammaste! (“rullimine”) • Kordame 5 – 10 korda!

36. “PANNKOOGID!” • Kui tainas valmis sai, hakkasid ema ja Keeleke pannkooke küpsetama. • Näitame, missuguseid pannkooke Keeleke küpsetas! • 16.)Harjutus: • Naeratame, avame suu, asetame laia keele alumistele huultele! • Hoiame liikumatult seda asendit, kuni loen 5-ni, siis 10 – ni!

37. MAITSEV MAASIKAMOOS. • Keeleke sõi koos emaga maitsvaid pannkooke. Kõik huuled said magusa maasikamoosiga kokku. • Limpsime huuled hoolikalt puhtaks! • KORDA JÄRELE: • Kooke sõime mõnuga, aga huuled said meil moosiga. Keeleke nüüd ruttu tööle, huuled hästi puhtaks teeme!

38. HUULTE “LIMPSIMINE” -harjutus keeletipule ja –külgedele. • 17.)Harjutus: • Naeratame, avame suu! • Limpsime keeletipuga ringikujuliselt avatud huuli a- hääliku hääldusasendist kord ühes, siis teises suunas suuava järk-järgult suurendades, Ülemisele huulele jäi veel moosi. Limpsime ka selle ära! Naeratame, avame suu! Keeletipuga limpsime ülemist huult. Keel liigub ülevalt alla suhu. Liikuma peab ülksnes keel, mitte aga huuled ja alalõualuu. Alumisele huulele püüda keelt mitte toetada.

39. IMEKAUNIS TASSIKE. • Nüüd hakkas Keeleke teed jooma. • Tal oli väga ilus tass. KORDA JÄRELE! Maitsvaid koogikesi sõime, Lauale nüüd tassid tõime. Tassis maitsev tee nüüd aurab, tass aga ise rõõmsalt naerab.

40. “TASS” - harjutuskeele külgedele, keele ees- ja keskosale. • Näitame, missugune tass oli Keelekesel! • 18.)Harjutus: • Naeratame! Avame suu! Toome laia ülestõstetud külgedega keele “ tassikesena “välja ja venitame teda nina poole. • Alumine huul ja hambad keelt ei aita! • Hoida keelt selles asendis 5 – 10 sekundit! • Korrata harjutust 4-5 korda!

41. HAMMASTE PESEMINE. • Kui Keeleke oli oma ilusast tassist tee ära joonud, oli aeg magama minna. • Keeleke läks hambaid pesema. • Korda järele! HAMBAID IKKA PESEN MA,HOMMIKUL JA ÕHTUL KA! PESEN KAELA, NÜHIN KÕRVU, HÄSTI KUIVAKS KUIVATAN. MA EI KARDA SEDA VAEVA, SEST MA PUHTUST ARMASTAN.

42. “HAMBAHARI” – saavutada keeletipu pingutus ja liikuvus! . • 19.Harjutus. • Naeratame, avame suu.Huuled peavad olema hästi naerul, nii et hambad oleksid hästi nähtavad . • Keele tipuga tugevalt alumiste hammaste taga paremale- vasakule liikudes “puhastame” alguses alumisi hambaid seestpoolt , siis samamoodi ülemisi hambaid! • Alalõualuu ja hambad hoida paigal! • Seejärel “puhastame” hambaid samamoodi ka väljapoolt! • Kordame liigutusi 8-10 korda!

43. LÕÕTSPILLIMÄNG. • Äkki kuulis Keeleke lõbusaid lõõtspilli helisid. “Huvitav,kes mängib õhtul nii lustakalt, et tahaks lausa tantsida?” mõtles Keeleke ja jooksis aknale vaatama. • Kännul istus jänesepiiga ja mängis mõnuga. Oli imeilus suveõhtu ning keegi ei tahtnud veel magama minna.

44. “PILLIMÄNG”-arendada keele eesmise ja keskmise osa jõudu ja liikuvust. • 20.)Harjutus: • Naeratame, avame suu, imeme laia keele vastu suulage ja hoiame keelt seal paigal. • Samal ajal tugevasti alumist lõualuud liigutades avame ja sulgeme suud. • Jälgida, et keele asend ei muutuks! • Harjutust saab kasutada -K- hääliku eelharjutusena.

45. HEAD ÖÖD, KEELEKE! • VARSTI KÄTTE JÕUAB ÖÖ, LÕPPENUD ON MÄNG JA TÖÖ! • Päike loojus. • Kõik heitsid magama. • Ka Keeleke puges voodisse. • “Head ööd, armas Keeleke! • Soovime sulle kauneid unenägusid!”

46. Lisa: MÄNGUD !

47. 1) RÜTMIHARJUTUSED ERINEVATE RÜTMIDE TAJUMISEKS JA JÄLJENDAMISEKS: • Koputame või plaksutame rütmi! • Suurte ringide puhul koputame tugevasti ja peatudes, väikeste puhul aga hästi kergelt ja nõrgalt. • Täiskasvanu koputab ette! • Nimeta pildil olevad pillid! • Kujuta häälega ja liigutustega kuidas sa mängiksid KLAVERIT, LÕÕTSPILLI, PASUNAT, TRUMMI, VIIULIT, KITARRI!

48. 2)FONEEMITAJU JA -KUULMISE ARENDAMINE: • Tüdruk laulab:”A-a-a-a” ! • Hunt ulub: “U-u-u-u” ! • Hiireke piuksub: “I-i-i-i “! • Laulja laulab: “O-o-o-o “! • Karu uriseb: “Õ-õ-õ-õ”! • Jäljenda kõiki, kes on pildil! • Mõistata, kes laulis oma laulukese enne, kes pärast! (Täiskasvanu häälib valikuliselt kahte häälikut järjest, näiteks: ”A-a-a-a; U-u-u-u”.)

49. 3) KES HÄÄLITSEB? – HÄÄLE KÕRGUSTE ERISTAMINE JAHÄÄLE TREENIMINE: • Aasal on loomaemad koos oma lastega: • KITS JA KITSETALL; • LEHM JA VASIKAS; • HOBUNE JA VARSS;LAMMAS JA TALL; • SIGA JA PÕRSAS. • Täiskasvanud loom häälitseb madala häälega, loomalaps aga kõrgema hääletooniga. • (LOGOPEED HÄÄLDAB ETTE KÕIKIDE LOOMADE HÄÄLITSUSED.) • Laps kordab järele ja pärast mängitakse mõistatamise mängu!

50. Kasutatud kirjandus: • 1) Elena Kosinova “Uroki logopeda”- Moskva ,2003 • 2) T. Espe “Logopeedia alused” Tallinn, 1973 • 3) M.MALZEVA “Moi logopeditseskij albom” Jaroslavl, 2001 • 4) E. Lepik “Kõnearendus alakõnelejate rühmas.” Tallinn,1986 • 5) J. Silberg “Arendavaid mänge” 2003