200 likes | 392 Views
TÕSTMAME EESTI PÕLLUMAJANDUSE TULEMUSLIKKUST. Frank Van Tongeren Kaubandus- ja põllumajanduspoliitikate üksuse juht OECD. Konverents “Aasta Põllumees 2013” Tallinn, 22 . oktoober 2013. Globaalsed vajadused ja väljakutsed.
E N D
TÕSTMAME EESTI PÕLLUMAJANDUSE TULEMUSLIKKUST Frank Van Tongeren Kaubandus- ja põllumajanduspoliitikate üksuse juht OECD Konverents “Aasta Põllumees 2013” Tallinn, 22. oktoober 2013
Globaalsed vajadused ja väljakutsed • Nõudluse tugev kasv seoses rahvaarvu tõusu, suurenevate sissetulekute ja biokütustega • Põllumajanduslik tootmine peab suurenema 50%-70% aastaks 2050 • Pakkumise kasvu pingestab vee, maa ja toitainete piiratus • Ebakindlus kliima muutuste mõjude osas OECD Trade and Agriculture Directorate
Reaalhindade taset prognoositakse üldisest trendist kõrgemaks (FAO Food Price Index) 3
Tootmise kasv aeglustub Keskmine aastane kasv põllumajanduses ja kalatootmises OECD Trade and Agriculture Directorate
Piirkondlikud vajadused ja väljakutsed • Märkimisväärne alakasutatud potentsiaal põllumajanduslikuks tootmiseks • Olulised lüngad tootlikkuses • Märkimisväärne tootmise varieeruvus – mida võib süvendada kliimamuutus • Välja arenemata turg ja füüsiline taristu • Duaalne struktuur– suured turule orienteeritud põllumajandusettevõtted ning peretalud ja isevarustatusele suunatud majapidamised OECD Trade and Agriculture Directorate
Üldised poliitika suundumused % Tootja Toetuse Näitarv (%PSE) näitab mitu % põllumajandusettevõtte sissetulekutest tuleb avaliku sektori poliitikatest Source; OECD, PSE/CSE database, 2013. OECD Trade and Agriculture Directorate
Kõige rohkem turgu moonutavad toetuse vormid on jätkuvalt olulised osades riikides Tootja toetuse näitarv (PSE) 2010-12 protsendina farmi sissetulekutest Kõige rohkem moonutavad toetused: hinna ja toodanguga seotud toetus ning muutuvate sisendite kasutamisel põhinevad toetused ilma et sisendite kasutamisel oleks piiranguid
Mõned piirkonna eripärad – Euroopa Liit Põllumajanduspoliitika eesmärgid Kasvavalt fookuses: • Keskkonna ja jätkusuutlikkuse küsimused • Maaelu areng • Konkurentsivõime OECD Trade and Agriculture Directorate
Praegune toetuste struktuur ja tase – Euroopa Liit • Järkjärguline ja pidev turgu moonutavate meetmete ja toetustaseme vähendamine • Tootmissisendite toetamine on peaaegu alati piiratud • Tootmisest lahtiseotud toetused moodustavad peaaegu poole mõõdetud toetustasemest • Kuid enamus toetusest läheb suurimatele põllumajandusettevõtetele • Üldteenused moodustavad 12% kogutoetusest OECD Trade and Agriculture Directorate
Eesti põllumajandusettevõtete väljakutsed • Madalam toodang ja sissetulek vaatamata ettevõtete suurusele (suurtele ettevõtetele) • Suuem sõltuvus toetustest • Suurte põllumajandusettevõtete väiksem tulemuslikkus • Mahepõllumajandusettevõtete väiksem tulemuslikkus • Madala tulemuslikkusega ettevõtted kasutavad palju põllumajandusmaad ja tööjõudu OECD Trade and Agriculture Directorate
Põllukultuuridele spetsialiseerunud ettevõtete toodang ja sissetuleku tase Keskmiselt ettevõtte kohta 2004/09 OECD Trade and Agriculture Directorate
Tulemuslikkuse indikaatorid õllukultuuridele spetsialiseerunud ettevõtetes Toodangu-sisendite suheTulu põhitegevusest täisajaga töötaja kohta tuhat USD Keskmine tulemuslikkus 2004, 2006-09 Toodang ei sisalda toetusi ja on hinnatud maailmaturu hindades Eesti: võrreldavtoodangu/sisendite suhe, kuid madalärirentaablus.
Piimatootmisettevõtete maa ja tööjõu kasutus Keskmiselt ettevõtte kohta 2004/09 OECD Trade and Agriculture Directorate
Piimatootmisettevõtete toodang ja sissetulekute tase Keskmiselt ettevõtte kohta 2004/09 OECD Trade and Agriculture Directorate
Piimatootmisettevõtted Toodangu/sisendite suhe Tulu põhitegevusest täisajaga töötaja kohta USD (tuhat) Keskmine tulemuslikkus 2004, 2006-09 Toodang ei sisalda toetusi ja on hinnatud maailmaturu hindades Eesti: võrreldav toodangu/sisendite suhe, aga madal ärirentaablus ja tööjõu kasutamise kõrge tase ettevõttte kohta (rohkem kui 3 korda kõrgem Saksamaast)
Mahetootjate madal tulemuslikkus • Mahepõllumajanduslik tootmine võrreldes keskmisega tootmissuunati • Põllukultuuride kasvatajad • Piimatootjad Keskmine indeks nelja tulemuslikkuse indikaatori hulgas 2004, 2006-09 Keskmine põllumajandusettevõte = 1.0 Eestis: mahepõllumajandusega tegelevad pigem madala tulemuslikkusega ettevõtted.
Põllumajanduspoliitikad peavad laskma tootjatel reageerida turusignaalidele • Eesmärk: Tõsta konkurentsivõimet • Eemaldada struktuurse muutuse takistused (nt maa müük ja rentimine) • Pakkuma peab riskijuhtimise efektiivset raamistikku • Vähendada turu- ja sissetulekutoetusi…. • …. Investeerida pikaajalisse konkurentsivõimesse, ntR&D, haridus, nõustamine, maapiirkondade ja turustamise taristu (teed, IKT) • Eesmärk: Tõsta põllumajanduse jätkusuutlikkust • Kasutada meetmete valikut, mis on kohandatud spetsiifilistele olukordadele parandamaks põllumajanduse pikaajalist jätkusuutlikkust: lokaalsed probleemid vajavad lokaalseid lahendusi • Investeeringud T&A-sse jätkusuutlikkuse tagamiseks (nt ressursitõhusus) • Eesmärk: Maaelu areng • Kohandada “kohapõhist” lähenemist, mitte sektoriaalset põllumajanduslikku lähenemist
Valitsuse roll innovatsiooni ja tootlikkuse kasvu soodustamisel • Valitsused mõjutavad innovatsiooni loomist ja rakendamist põllumajanduses erinevate poliitikate kaudu • Raamtingimused (pakkudes keskkonda) • Põllumajanduspoliitikad • Põllumajanduse Innovatsiooni Süsteemid • Vajadus üle vaadata motivaatorid ja pidurdajad nendes kolmes valdkonnas (vaata G20 reportit 2012)
Valitsuse roll innovatsioonis • T&A looja ja läbiviija, tehnoloogiasiire ja põllumajanduslikud nõuandesüsteemid • Põllumajanduse Innovatsiooni Süsteemi (AIS) juhtimine: strateegia, hindamine • Teadmiste turud: IPR • Teadmiste taristu: • Üldine teadmine: IKT, biotehnoloogia, nanotehnoloogiad • geenipangad, elurikkus, andmebaasid, mudelid, laborid, tehnoloogia juhtimise keskused
Rohkem informatsiooni • Külasta meie kodulehekülge: www.oecd.org/agriculture • Meie kontakt: tad.contact@oecd.org • Jälgi meid Twitteris: @OECDagriculture Trade and Agriculture Directorate