Info kirjaoskuse edendamine ülikoolis: raamatukogu ja ülikooli koostöö

1. Infokirjaoskuse edendamine ülikoolis: raamatukogu ja ülikooli koostöö Sirje Virkus Tallinna Ülikool 29.05.2006

2. Agenda • Küsimused referentidelt • Infokirjaoskuse mõiste • Infokirjaoskuse arengust • Uurimistöö

3. Mida infokirjaoskus kaasaegsel tasemel endast kujutab? • Millised on raamatukoguhoidja võimalused oma teadmisi infokirjaoskuse õpetamise alal täiendada? • Millised on raamatukoguhoidja võimalused oma teadmisi infokirjaoskuse alal rakendada?

4. Ülikooli ja raamatukogu seosed infokirjaoskuse arendamisel: • Milline on referendi/ainespetsialisti (raamatukogutöötaja) roll? • Millised on õppejõu (sh Teie) vajadused, ootused ja ettepanekud? • Millele tuleks tähelepanu pöörata, et saada parimat võimalikku tulemust?

5. Raamatukogu ja ülikooli koostöö Teie isiklike välismaal (Inglismaal) saadud kogemuste ja uuringute põhjal: • Kas infokirjaoskus on ülikoolide õppekavadesse integreeritud? Kui suur on selles raamatukogu osa? • Milline on optimaalne kursuse pikkus? • Kui palju peaks olema teooriat, loenguid, kui palju harjutusi? • Kui palju kasutatakse infokirjaoskuse õpetamisel e-õpet?

6. Raamatukogu ja ülikooli koostöö • Milline viis õpetamiseks on parim, veebis või "face to face"? • Millised e-õppe meetodid ja millised teadmiste kontrolli vormid on osutunud sobivaks ja kuivõrd raamatukogud suudavad neid rakendada? • Kas on parem kursuse jooksul õpetada võimalikult palju infoallikaid, andmebaase jm või keskenduda ühele kahele ja need põhjalikult selgeks teha, et edaspidi õpivad ise?

7. Raamatukogu ja ülikooli koostöö • Kuidas kontrollida õpitut kursuse jooksul? • Millega peaks kursus lõppema: arvestustöö, test? • Kuidas üliõpilased ja õppejõud raamatukogude infokirjaoskuse kursusi hindavad ja mida nendelt ootavad? • Kas oskate soovitada mõnda infokirjaoskuse õpikut, mille juurde kuulub ka teacher's manual? Kas selliseid õpikuid on TLÜ infoteaduste osakonnas?

8. Mis on infokirjaoskus?

9. Infokirjaoskuse definitsioonid • Palju erinevaid definitsioone • Erinevad terminid ja nende tõlgendused • Erinevad mudelid • Erinevad arusaamad infokirjaoskuse õpetamisest

10. Infokirjaoskuse all mõistetakse • Infovajaduse äratundmist • Arusaamist, et täpne ja ammendav informatsioon on arukate otsuste allikaks • Oskust määrata kindlaks potentsiaalsed infoallikad

11. Infokirjaoskuse all mõistetakse • Oskust kasutada edukat otsistrateegiat info hankimiseks • Oskust kasutada infoallikaid paber- ja elektronkandjatel • Oskust hinnata leitud informatsiooni ja infoallikaid

12. Infokirjaoskuse all mõistetakse • Oskust korrastada leitud informatsiooni • Oskust integreerida uus informatsioon olemasoleva informatsiooniga • Oskust kasutada informatsiooni probleemide lahendamiseks (Doyle, 1994, Bruce, 2000).

13. Erinevad terminid ja nende tõlgendused

14. Erinevad terminid • Infokirjaoskus • Infooskused • Infokompetentsus • Infokompetentsid • Infopädevus

15. Tõlgendused • Informatsioon • Kirjaoskus • Kompetentsus • Oskus • Ekspertiis

16. Kuidas edendada infokirjaoskust?

17. Infokirjaoskuse edendamise võimalused • Juhendite koostamine infootsinguks ja infoallikate hindamiseks, • Loengud ja praktilised õppused nii auditooriumis kui raamatukogus, • Individuaalkonsultatsioonid, • Veebipõhised kursused ja juhendid, • Abi kirjanduse ülevaadete tegemisel • Infokirjaoskuse integreerimine õppekavasse • Infokirjaoskuse peitmine (embedding) õppekavasse

18. Uued oskused • uusi pedagoogilisi teadmisi, • tehnoloogilisi oskusi, • intellektuaalomandiga seotud teadmisi, • suhtlemis- ja läbirääkimisoskusi • õpetamisoskusi

19. Uued oskused Raamatukogutöötaja oskused peavad sarnanema õppejõu oskustega: • Osalema haridusdebattidel ja otsustuste protsessis, • Mõjutama õppeasutuse poliitikat ja strateegiat, • Aitama kaasa partnerluse arengule • Omama diplomaatilise käitumise oskusi. Peacock, J. (2000). Teaching Skills for Teaching Librarians: postcards from the edge of the educational paradigm. COMLA Seminar 2000: User Education for User Empowerment Christchurch, New Zealand 19 – 20 October 2000.

20. Küsimused • Kui palju raamatukoguhoidjad on pädevad olema õpetajad ja võtma üle nende rolli? • Kas pole tõenäolisem, et õpetajad arendavad välja infoekspertiisi? Brophy, P. (2001). The Library in the Twenty-first Century: New Services for the Information Age. London: Library Association Publishing

21. E-õppe paketid • Tekstipõhised ja üsna värvitud, vähe häid värvilahendusi, illustratsioone ja küljendust • 14 materjali lubasid kasutajale valida personaalset õpirada läbi paketi. • 5 soodustasid reflektsiooni ja diskussiooni • Vähe interaktiivsust, mõningatel testid iga sektsiooni lõpus (Stubbings & Brine, 2003)

22. Eesrindlikud kogemused • Väga erinevad lähenemised, olenevalt konkreetsetest institutsioonidest. • Siiski võib eristada teatud iseloomulikke jooni

23. Iseloomulikud jooned • Infokirjaoskus on välja toodud ülikooli missioonis ja visioonis, strateegilistes plaanides, õppeprogrammides • Infokirjaoskusel on oluline koht ülikooli tegevuses ja see termin on kasutusel ülikoolide juhtide keelepruugis • Infokirjaoskus poole vaid üksikute osakondade innovaatiline tegevus ülikoolis • Õppejõud mõistavad, et infokirjaoskus vastab hariduseesmärkidele ja lisab väärtust õppimisele ning see täiendab eriala eesmärke • Infokirjaoskuse integreerimine õppekavasse väljendab head praktikat

24. Iseloomulikud jooned • Rakendatakse ulatuslikult tehnoloogiat • Rakendatakse konstruktivistlikku ja õppijakeskset lähenemist, mis arvestab õppija vajaduste ja kogemustega • Kõik head praktika näited rakendavad probleemipõhist ja ressursipõhist õpet • Domineerib õppimine koostöös ja aktiivõppe meetodid • Hindamisel ja eelkõige formatiivsel hindamisel on oluline koht • Tähtsustatakse tagasiside rolli

25. Iseloomulikud jooned • Olulisel kohal on õppejõudude koolitus • Olulisel kohal õpetaja tugisüsteemid • Tähtsustatakse ja arendatakse koostööd erinevate rollikandjate vahel • Raamatukogu esindajad osalevad otsustuskogudes • Taotletakse ülikooliväliseid arendus- ja uurimisgrante.

26. Minu uurimistöö

27. Uurimistöö eesmärk Uurida infopädevuste arendamist Euroopa kaugkoolitusinstitutsioonides, selleks et välja töötada raamistik, mis soodustaks infopädevuste arendamist.

28. Metodoloogia Kombineeritud meetodid: • Kaardistusuuring (Survey) • Juhtumiuuring (Multiple-case studies) • Põhistatud teooria (Grounded theory approach)

29. Projektid • CETL (2005-2010) • E-MOVE (2006-2007) - An Operational Conception of Virtual Mobility • INTERREG (2006-2007) - INTERREG III A „Connecting Information Professionals Work Lab“ – CIP WorkLab • EUCLID projekt

30. Tänan tähelepanu eest!