120 likes | 530 Views
Plagieerimine. Teaduseetika kursus 2013. Definitsioon ja olemus. Kellegi teise töö esitamine enda omana. Enda töö esitamine uuesti ilma eelnevale avaldamisele viitamata. Teise inimese ideede või kirjutiste vargus Intellektuaalse omandi vargus Ligipääs, märkimisväärne sarnasus
E N D
Plagieerimine Teaduseetikakursus 2013
Definitsioon ja olemus • Kellegi teise töö esitamine enda omana. Enda töö esitamine uuesti ilma eelnevale avaldamisele viitamata. • Teise inimese ideede või kirjutiste vargus • Intellektuaalse omandi vargus • Ligipääs, märkimisväärne sarnasus • Ei ole vahet tudengi ja professori, akadeemilise ja mitteakadeemilise konteksti vahel
Taust • Taust: plagieerimist tunnistanud on uuringute põhjal 40 – 60 % õpilastest. • Kasvav nähtus. • Toetatud interneti osakaalu suurenemisega. • Juhtub kõikjal. Teaduses ja õppetöös. • Distsipliinide vahel erisusi pole täheldatud.
Plagieerimise tüübid • Kloonimine. Sõnasõnaline, modifitseerimata plagieerimine terve töö ulatuses • Kopeerimine. Mitmed lõigud kellegi teise tööst on sõnasõnalt kopeeritud. • Modifitseeritud kopeerimine. Asendatud lõikudes on muudetud sõnade järjekorda, asendatud sõna siin-seal. Palju variatsioone – sama eesmärk: varjata, kust tekst on võetud. • Parafraseerimine ja segamine. Võidakse kasutada eri allikaid, mida omavahel kohandatakse. • Hübriid. Töös segunevad korrektsed viited lõikudega, millel viiteid pole. • Vigane viitamine. Viidatud allikad on ebatäpsed, ebapiisavad või ekslikud.
Viitamine • Turvaline: • tsiteeri sõna-sõnalt, • kasuta jutumärke, • viita nii, et algteksti oleks kerge leida • Eriarvamused sõltuvalt hindajast, distsipliinist? • Kuidas viidata parafraseeritud tekstile?
Enda plagieerimine • Dublikaadid (triplikaadid jne) publikatsioonides • Mittevajalikud publikatsioonid • •Õhku täis publikatsioonid • •Segmenteeritud publikatsioonid
Kuidas tuvastada eneseplagieeringut • Osaeelnevaltavastatudandmetestkasutatakseuuestiuuepublikatsioonijaoksilmaviidetetavaremavastatudtööle. • Selliseljuhul on iseloomulikeksjoonteks: • Pealkiri on muudetud • Artikliautoritejärjekordvõib olla muudetud • Teksti on modifitseeritud • Osavaremesitatudandmetest on esitatudsegatunauuteandmetega (ja pole märget, et tegu on veremavaldatudtulemustega. • Eelnevaltavaldatudandmeid on analüüsituduuelviisililmaviitetanendeandmetesaamisajale/viisile.
Lubatud (enese)plagieerimine? • Üldjuhul on iseeneseplagieeriminelubatudjuhulkuieelnevaletööle on õiglaseltviidatud. Jaretsensendid/toimetaja on selleaktsepteerinud. • Midatehamatemaatilistetõestuste, tööprotseduuridekirjeldustejmspuhul? • Näide: • “Mammalian histone lysine methyltransferase, suppressor of variegation 39H1 (SUV39H1), initiates silencing with selective methylation on Lys9 of histone H3, thus creating a high-affinity binding site for HP1. When an antibody to endogenous SUV39H1 was used for immunoprecipitation, MeCP2 was effectively coimmunoprecipitated; conversely, αHA antibodies to HA-tagged MeCP2 could immunoprecipitate SUV39H1.” • Lahendus?: • At the time of submission, authors must describe in a cover letter any data, figures, or text in the manuscript that have been used in other papers‖ (Conservation Biology) http://www.conbio.org/SCB/Publications/ConsBio/Instructions/
Plagieerimine:Üliõpilased • Ühistöö vormistamine protokollideks • Referaat õppejõu loengute/internetiallikate põhjal • Lõputöö, mis on tehtud osana suurema grupi tööst • Mis on „common knowledge“? (Ferdinand Magellan, Pythagoras?), esmakursuslaste programmid? • Kahtluse korral…
Plagieerimine:Teadlased • Martinson, et al., (2005) näitasid 2005 aastal, et 3,247 US teadlasehulgas • •1.4% kasutavadteisteideidilmaallikaidtunnustamata. • •4.7 publitseerivadsamutulemusimitukorda. • •33% võtavadomaks, et nendekäitumineeetiliseskontekstis on olnudküsitav. • Vilets “keeleoskus” kuipõhjus • Martinson, B. C., Anderson, M. S., & de Vries, R. (2005). Scientists behaving badly. Nature, 435, 737-738.
Konkreetsed näited/juhtumid (modifitseerituna) I • Juhendaja avastab juhendatava laual parasjagu kirjutatava artiklikäsikirja muudetud tiitellehe, kuhu on lisatud juhendatava nimi. • Professor A publitseerib vanadel heebra käsikirjadel põhineva raamatu inglise keeles. Professor B tõlgib nimetatud raamatu eesti keelde. Ta kasutab ka Professor A koostatud tabeleid ja graafikuid. Oma raamatus viitab ta professor A-le ja kirjutab, et ka tema töötas raamatu aluseks olevate vanade käsikirjadega.
Konkreetsed näited/juhtumid (modifitseerituna) II • Teaduskonna nõukogu avastab, et professor X-i 2 viimast publikatsiooni kattuvad suures mahus. Varem ilmunud artiklis viidatakse hilisemale, aga vastupidi mitte. Kas on võimalik, et professor X pole siiski süüdi? • Doktorant Y on üllatunud leides ühest ajakirjaartiklist mitmeid sõna-sõnalisi lõike oma magistritööst. Viiteid magistritööle ei olnud. Artikli autoriks oli Prof X.