1 / 13

Muinasusund

Muinasusund. Muinasusund. T ähtsal kohal usund (tavad, uskumused, millel oli seos mõistega püha) Püha – seletamatu, müstiline, aukartust ähvardav Muinasaja vältel muutus Eesti elanikke usund tugevalt. Vägi. Arvati, et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu

lucien
Download Presentation

Muinasusund

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Muinasusund

  2. Muinasusund • Tähtsal kohal usund (tavad, uskumused, millel oli seos mõistega püha) • Püha – seletamatu, müstiline, aukartust ähvardav • Muinasaja vältel muutus Eesti elanikke usund tugevalt

  3. Vägi • Arvati, et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu • Väge teati objektides, paikades, taevas (viimase puhul nt äike), sõnades (nõidumine, sõnadega ravimine) • Inimesi, kellel oli taoline vägi olemas nimetati tarkadeks või nõidudeks • Loomadel oli vägi küündes, karvades ja hammastes (neid kanti kaelas)

  4. Vägi • Inimesel oli vägi peas, veres, südames, juustes (vaenlastel raiuti pea otsast, rebiti süda rinnust; noortel tüdrukutel lõigati abiellumisel juuksed lühikeseks) • Loomade väge püüti omastada juues nende verd või süües nende siseelundeid

  5. Hing • Hing – inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks • Surma puhul lahkus hing kehast • Hinge edasise asupaiga kohta olid erinevad arvamused (kalmistu-hiiemets või teised elusolendid) • Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu

  6. Hing • Surnutele pandi hauda kaasa erinevaid esemeid • Hauale viidi sööki ja jooki • Hilissügisel oli hingede aeg – surnute hinged liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama. • Hingede kostitamiseks kaeti hingede ajal lauda

  7. Hing • Mõned inimesed panid söögi valmis saunas, reheparsile, tareotsele või lakka • Hingede ärasaatmisel köeti neile sauna ja pandi valmis pesemisvahendid • Hingede ajal ei tohtinud lärmata, kuna see võis pahandada hingi

  8. Suhtumine loodusesse • Nagu mina talle, nii tema mulle • Kui inimesed tegid halba loodusele, siis võis see kätte maksta • Looduobjektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult • Loodust peeti omataoliseks • Muinaseestlased ei pidanud ennast looduse valitsejana

  9. Vaimud, haldjad, jumalad • Vees, maas, metsas ja kodus olid omad vaimud, haldjad • Koduhaldjaid austati ja kostitati, neid peeti väikejumalateks • Nt Tõnn, Peko, Taara, Uku • Eestlastel oli väga vähe suuremaid ja tähtsamaid nn kõrgjumalaid – see oli eetlaste usundi eripäraks

  10. Ohvripaigad • Vaimude, jumalate ja haldjatega oli vaja hästi läbi saada, selleks ohverdati neile ande • Ohverdamiseks olid kindlad paigad (hiied, puud, kivid jne) • Pühadeks puudeks olid tammed, pärnad • Hiiepuu alla ei lastud isegi loomi • Ohvrikivid olid õõnestatud kas looduslikult või kunstlikult • Ohverdamiseks püha päev oli neljapäev

  11. Ennustamine, nõidumine ja maagia • Ennustati tegevuste tulemusi ja püüti mõjuda neile ohverdamise kaudu • Tähtsal kohal oli ravimaagia • Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid • Selleks, et kasutada tervistavaid allikaid tuli nende juures ohverdada

  12. Ristiusu mõjud • Eetlased said teada ristiusust kaupmeestelt Rootsist, Taanist ja Venemaalt • 11.saj levis labidamatmine, maeti labidaga lääne suunas • 12.saj kanti ehetena pronksiristikesi • 1070.a määras Bremeni peapiiskop Adalbert Läänemere maade rahavste piiskopiks munk Hiltinuse, kes ei saanud hakkama eestlaste ristiusustamisega ja loobus tiitlist

  13. Ristiusu mõjud • 1167.a pühitseti Eesti piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kellel oli abiline Nicolause • Nad külastasid Eestit arvatavasti 1170.a • Uude usku ei suhtutud esialgu vaenulikult • Hendriku kroonikas nimetatakse isegi mõningaid kristlikke eestlasi • Äga ja kompromissitu võitlus ristiusu vastu 13.saj algul oli eelkõige võitlus oma vabaduse eest, sest mõlemad pooled käsitasid ristiusu vastuvõtmist alistumise märgina

More Related