1 / 12

Seened

Seened . Millised on seened ja kust neid leida võib ? . Seened kuuluvad omaette seeneriiki, enamik neist on hulkraksed. Toitu saavad nad orgaanilist ainet lagundades või teistelt elusorganismidelt neil kas parasiteerides või nendega sümbioosis elades.

marlow
Download Presentation

Seened

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Seened

  2. Millised on seened ja kust neid leida võib ? • Seened kuuluvad omaette seeneriiki, enamik neist on hulkraksed. • Toitu saavad nad orgaanilist ainet lagundades või teistelt elusorganismidelt neil kas parasiteerides või nendega sümbioosis elades. • Seega toituvad nad valmis orgaanilisest ainest. • Erinevalt taimedest puudub seentel klorofüll ja seetõttu pole neile valgus oluline. • Kõige kiiremini kasvad seened soojas ja niiskes paigas, kus on rohkesti toitaineid.

  3. Seente ehitus • Hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda koosnevad piklikest rakkudest. • Seenerakke ümbritseb õhuke rakukest, mis kaitseb neid lagundamise ja toitainete väliskeskkonda lekkimise eest. • Seente rakukest koosneb kitiinist, millest koosneb ka putukate välistoes. • Seenerakkude on olemas tuum. • Seentel talletub rakkudesse samasugune varuaine nagu loomadelgi, taimedele omast tärklist seentes ei esine.

  4. Seeneniidid harunevad ja kasvavad pikemaks tipust. • Seeneniidid kasvavad mullas, kõdus või teiste organismide sees, kus nad moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli, s.o harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustiku. • Seeneniidid eritavad mulda mürkaineid ehk toksiine. Toksiinide abil peavad seened omavahel pidevat nn keemiasõda elupaiga ja toidu pärast.

  5. Osa seeni moodustab viljakeha • Soodsates tingimustes moodustavad paljud seened tihedasti põimunud seeneniitidest viljakehasid. • Viljakehad on seente paljunemisorganid, mis hõlmavad vaid väikese osa kogu organismist. • Viljakehas valmivad paljunemiseks ja levimiseks eosed, mis on mikroskoopilised, ümara kuju ja paksu kestaga rakud. • Viljakehasid on vägamitmesuguse kuju ha suurusega, nt söögiseentel koosnevad need kübarast ja jalast. • Madalamalt arenenud seentel tekivad eosed lihtsalt püstistel rakkudel.

  6. Seente paljunemine ja levik • Enamik seeni paljuneb ja levib eostega. • Ühel seene viljakehal võib areneda miljoneid või isegi miljardeid eoseid. • Need levivad tuulega, aga ka vee ja loomadega. • Eos idaneb jas ellest hakkab kasvama seeneniit, kui on piisavalt toitu, niiskust ja soojust. • Paljud sümbiondid aga vajavad idanemiseks sobiva peremehe lähedust.

  7. Miks on seenele vaja seeneniite? • Erinevalt loomadest lõhustavad seened toidu väljaspool keha, seeneniidistiku lähiümbruses. • Seeneniidistiku ehitus ongi kohastunud selliseks toitumiseks, sest peened niidid kasvavad kiiresti just sinna, kus toitu on palju. • Mida suuremaks kasvab seeneniidistik, seda suuremaks läheb pind, mille kaudu seen toitub. • Seeneniidistiku sees liigub toitainete lahus edasi ja jõuab viljakehadesse, • Eoste ja viljakehade moodustamiseks ning seente omaveheliseks konkureerimiseks kulub suur osa saadud toitainestest.

  8. Seente mitmekesisus • Seened on ehituselt väga mitmesuguseid ja mitmekesised on ka nende kasvukohad ja eluviis. • Mõned seened on kübara ja jalaga, suur osa seeni on mikroskoopilised. Rohkelt on neid mullas ja maapinnal kõdus. • Paljud seened on roht- ja puittaimede parasiidid, osal neist on suured viljakehad, mida võib näha puutüvedel ja kändudel, osa seeni aga moodustab koos teiste organismidega samblikke.

  9. Pärmseened vajavad suhkrurikast keskkonda • Pärmseened on erinevalt teistest seentest üherakulised ning neil pole niidistikku. • Nende rakud on ümara kujuga ning rakukestata. • Pärmseened on levinud suhkrurikastes kasvukohtades, nt sobivad neile puude mahl ja puuvuljad. • Suhkrut lagundades saavad nad eluks vajalikku energiat. • Suhkrute lagunemist hapnikuvabas keskkonnas nimetatakse käärimiseks. Suhkrute käärimisel tekivad alkohol ja süsihappegaas. • Seetõttu on pärmseened leidnud laialdast rakendust toiduainetööstuses.

  10. Kuidas pärmseened paljunevad? • Pärmseentel on peale eoste moodustamise veel üks paljunemisviis, pungumine: pärmirakk puhetub ja tema küljelt sopistub välja väiksem tütatrakk. Rakud võivad üksteisest eralduda või jääda külgepidi seotuks, moodustades pikki rakuahelaid. • Kui elutingimused pole soodsad moodustab seen eoseid.

  11. Milleks pärmseeni kasutatakse? • Pärmseente võimet suhkruid kääritada kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamisel ja taina kergitamisel • Pärmitaignasee lisatakse suhkrut, millest seened toituvad. Käärimisel eralduvad süsihappegaas ja alkohol “kergitavad” tainast ja muudavad selle poorseks. Hiljem need ained lemduvad. • Veini- ja õlletööstuses kasutatakse pärmseeni, et kääritad amahlas või õlleekstraktis leiduvad suhkrud alkoholiks. Käärimisprotsessi käigus saab suhkru lisamisega reguleerida alkohoolse joogi kangust.

More Related