Õppetöö korraldusest Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemias (TTÜ EMERA)

2. Õppetöö korraldusestTallinna TehnikaülikooliEesti Mereakadeemias(TTÜ EMERA)

3. Õppetöö korraldamise alusdokument on Tallinna Tehnikaülikooli õppekorralduse eeskiri. Teised õppetegevusega seotud dokumendid: • Õpingute lõpetamise eeskiri; • Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord; • Õppekulude hüvitamise ning sellest laekunud rahaliste vahendite jaotamise kord • Jt.

4. Mõisted • IMMATRIKULEERIMINE - ülikooli vastuvõtmine; üliõpilasregistrisse kandmine • EKSMATRIKULEERIMINE - üliõpilasregistrist kustutamine • ENNISTAMINE - reimmatrikuleerimine, üliõpilase akadeemilise staatuse taastamine

5. Mõisted • TÄISKOORMUS - üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust kumulatiivselt vähemalt 75%, s.o 45 EAP. • OSAKOORMUS – üliõpilane peab sooritama 1 õppeaasta jooksul vähemalt 30 EAP ja maksimaalselt 44,5 EAP. Õppelaenu ja õppetoetust on võimalik taotleda AINULT üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega.

6. Mõisted EAP (õppe maht) – Euroopa ainepunkt on õppe mahu arvestamise ühik. Ühe õppeaasta arvestuslik maht on 60 ainepunkti. Õpingute lõpuks EMERA-s peab Sul olema vähemalt 240 EAP-d. 1 EAP omandamine eeldab, et sa töötad 26 tundi.

7. EAP Kui sinu õppekavas on näiteks õppeaine: Juhtimine 4 EAP 4x26=104  tundi Igal nädalal 16 nädalat järjest on 3 auditoorset loengut 3x16 = 48 tundi oled auditooriumis 104 – 48 = 56  tundi on vaja töötada iseseisvalt Iseseisva tööna loed kirjandust, koostad projekte, lahendad koduseid ülesandeid, teed rühmatöid jms. Kui õppeainel on e-kursus, siis on võimalik lahendada hindelisi teste jne.

8. Mõisted ÜLIÕPILASKOODkoosneb matrikli numbrist ja õppekava tähisest, näiteks 140411VDLR. Enda kood tuleb õppida pähe 

9. Mõisted • ÕPPEKAVA on dokument, kus on ära toodud õppeainete loetelu, õppeainete valikuvõimalused- ja tingimused, lõpetamise tingimused jne. • TÜÜPÕPINGUKAVA on õppekavaõppeainete soovituslik jaotussemestrite kaupa nominaalse õppeajaga lõpetamiseks Tunniplaan koostatakse tüüpõpingukava alusel!

10. Mõisted ÕPINGUKAVA ehk deklaratsioon on õppuri poolt eelseisvaks semestriks valitud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima. Õpingukava esitamise tähtaeg on 12. september 17:00. Kõige lihtsam on õpingukava koostada automaatselt tüüpõpingukava järgi. Abi õpingukava koostamisel pakuvad Merenduskeskuse õppespetsialist Kairi Raspel (tuba 231) ning Laevanduskeskuse õppespetsialist Sirje Lesnikowicz (tuba 238A). Deklaratsioon kehtib ainult ühe semestri!

11. Mõisted ÕIS (õppeinfosüsteem) - ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond. Õppeinfosüsteemi sisenemiseks on võimalik: 1)    kasutada ID kaarti;2)    siseneda parooliga; parooli väljastab TTÜ infosüsteemide talitus, selleks tuleb minna Akadeemia tee 3, X-õppehoonesse, ruumi 132. NB! Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Kontrolli, et Su ID kaart, selle PIN, töötab!!!

12. Õppekorralduse üldised alused Õppimine ainesüsteemis, kus õppur õpib aineid enda poolt koostatud õpingukavade alusel, arvestades eeldusõppeainete nõudeid. Siiski on meil rahvusvaheliselt kinnitatud programm, mis tuleb läbida. Seega peavad Meresõiduohutuse seadusega reguleeritud õppekavadel õppivad üliõpilased järgima tüüpõpingukava.

13. ÕIS ÕIS-is tuleb iga semestri alguses deklareerida ained, mida hakkate sel semestril õppima. Videojuhendid ÕIS-is toimetamise kohta leiate www.ttu.ee/tudengile/oppeinfo/oppekorraldus/ois-videojuhendid/

14. Õppekorralduse üldised alused Õppetöö toimub kontaktõppe, tööpraktika ja iseseisva töö vormis. Üliõpilaste osalemine seminarides, harjutustundides, praktikumides ja õppepraktikal on kohustuslik. Lisaks on rakenduskõrgharidusõppe üliõpilastele esimesel õppetööst osavõtu semestril loengutes osalemine kohustuslik. Meresõiduohutuse seadusega reguleeritud õppekavadel õppivatele üliõpilasetel on loengutes osalemine kohustuslik kogu õppeperioodi vältel.

15. Akadeemiline kalender Õppekorralduse ajaliseks aluseks on akadeemiline kalender. Selles näidatakse muu hulgas kuupäevaliselt õppeaasta ning iga semestri algus ja lõpp ning iga semestri punase joone päev. Punase joone päev on ajaline piir, milleni võib toimuda õppetegevusega seotud liikumine (õppekava vahetamine, akadeemilisele puhkusele jäämine omal soovil jne). Akadeemilise kalendri leiab kodulehelt.

16. Õppekoormus • Täiskoormusega õppes peab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks koguma kumulatiivselt oma õppekava ainetest vähemalt 22,5 EAP iga õppetööst osa võetud semestri kohta alates viimasest immatrikuleerimisest. • Osakoormusegaõppes peab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks koguma kumulatiivselt oma õppekava ainetest 15–22 EAP, iga õppetööst osa võetud semestri kohta alates viimasest immatrikuleerimisest. Iga õppeaasta lõpul määrab ülikool üliõpilase õppekoormuse järgmiseks õppeaastaks eelneva õpiaja tulemuste alusel.

17. Koormusnõude täitmisest Rakenduskõrgharidusõppe üliõpilane peab esimesel õppetööst osavõtu semestril deklareerima ja õppima kõiki tüüpõpingukavas ette nähtud esimese semestri kohustuslikke õppeaineid, välja arvatud juhul, kui ta on need õppeained varem läbinud. Semestrikoormuse täitmisel ei arvestata varasemate õpingute ja töökogemuse kaudu arvesse võetud ainepunkte.

18. Koormusnõude täitmisest Meresõiduohutuseseadusega reguleeritud õppekava alusel õppiv üliõpilane peab sooritama aastase meresõidupraktika alguseks kõik eelnenud semestrite tüüpõpingukava õppeained ja praktikad. Tüüpõpingukava järgsete õppeainete ja praktikate sooritamata jätmisel üliõpilast meresõidupraktikale ei lubata.

19. Õppekulude hüvitamine Õppimine on tasuta täiskoormusega õppimise korral. Osakoormusega õppimine on tasuline ja üliõpilane hüvitab õppekulu vastavalt deklareeritud õppeainete mahule ja ülikooli kehtestatud tasumääradele.

20. Õppetöö Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. • Kohustuslik õppeaine tuleb õppekava täitmiseks läbida. • Valikaine on üliõpilase poolt õppekavaga määratud valikainete hulgast valitav õppeaine. • Vabaaine(B-registri aine) on TTÜ-s õpetatav õppeaine, mis ei kuulu ühessegi TTÜ õppekavasse.

21. Õppetöö Loogilise õppimisjärjestuse tagamiseks võib igale õppeainele kehtestada kuni kaks eeldusõppeainet, mis peavad üldjuhul olema läbitud enne antud õppeaine õppimist. Õppeaine lühikirjeldus, eesmärgid, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid, õppekirjandus ja eeldusõppeained on märgitud ainekavas, mis on kättesaadav ÕIS-s.

22. Õppetöö Õppeainet saab deklareerida eeskirjas sätestatud alusel üks kord. Tasuta õppiva üliõpilase poolt õppeaine korduv deklareerimine toimub täiendusõppurina teisisõnu on tasuline. Õppeaine loetakse läbituks või lõputöö kaitstuks pärast positiivse tulemuse saamist hindamisel. Kõik tulemused peavad kajastuma ÕIS-s.

23. Tunniplaan Tunniplaan koostatakse 8-ks nädalaks ehk poolsemestrite kaupa. Väga oluline on kontrollida tunniplaani tihti, eriti poolsemestri alguses. Tunniplaani leiab kodulehelt tudengile=>õppekorraldus=>tunniplaanid www.ttu.ee/index.php?id=86657

24. Tunniplaani lugemine Tunniplaan kuvab paaris ja paaritud õppenädalad koos. (Õppenädal ei ole sama kalendrinädalaga). Kohtades, kus õppeaine kast on poolitatult, on ülemine tund paaritul nädalal ja alumine tund paaris nädalal. Kas tegemist on paaris või paaritu nädalaga, on tunniplaani peal kirjas. paaritu paaris

25. Õpisooritused Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid määratakse ainekavas, mis on üliõpilasele kättesaadavad enne õppetöö algust ning neid ei muudeta õpetamissemestril. Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (näiteks suuline või kirjalik eksam, essee, aruanne, rühmatöö, raport, küsimustik). Õppeaine õpiväljundite mitme meetodiga hindamise puhul kirjeldatakse ainekavas ka vastavad osakaalud lõpphinde kujunemisel. Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust.

26. Õpisooritused Hindamine võib olla eristav või mitteeristav. Mitteeristava hindamise puhul määratakse lävendikriteerium, millele vastaval või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga «arvestatud» (A) ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga «mittearvestatud» (M).

27. Õpisooritused Eristava hindamise puhul eristatakse õppurite õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel: • «5» («A») – «suurepärane» – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; • «4» («B») – «väga hea» – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused; • «3» («C») – «hea» – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus; • «2» («D») – «rahuldav» – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus; • «1» («E») – «kasin» – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus; • «0» («F») – «puudulik» – õppur on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.

28. Õpisooritused Üliõpilase üldise edukuse iseloomustamiseks kasu­tatakse kaalutud keskhinnet (KKH), mis arvu­tatakse kõigi läbitud eksami ja hindelise arvestusega lõppenud õppeainete hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete aine­punktide kogusummaga. Kaalutud keskhinnete arvutamisel käsitatakse hindelise arvestuse hinnet eksamihindega samaväärsena. Hindeta arvestusega lõppenud õp­peaineid kaa­lutud keskhinde arvutamisel ei arvestata.

29. Eksamid Õppeainele võib kehtestada eksamile pääsemise eeldused, mis on kättesaadavad laiendatud ainekavas ÕIS-s õppeaine kodulehel ning neid ei muudeta õpetamissemestril. Üheks eksamile lubamise eelduseks on õppeteenustasu võlgnevuse puudumine. Eksamite ajad määrab õppejõud kokkuleppel üliõpilastega.

30. Eksamid Üliõpilasel on õigus ühe deklaratsiooni alusel sooritada eksamit antud õppeaines mitte enam kui kahel korral. Lisaeksamisessiooni lõpuks sooritamata õppeaine peab üliõpilane uuesti deklareerima või loobuma selle õppeaine soorita­mi­sest (valikaine ja vabaõppe mooduli õppeaine puhul).

31. Arvestused Arvestus on teadmiste kontrolli või sooritatud praktilise töö hindamise vorm. Arvestus võib olla ka hindeline. Arvestuse sooritamise võimalus tuleb üliõpilastele tagada auditoorse töö perioodil. Arvestuse sooritamise õigus keh­tib semestri lõ­pu­päe­vani. Semestri lõpupäevaks arvestust mittesooritanud üliõpilasele märgitakse hindamislehele „M” (mittearvestatud). Kui hindamislehele on kantud tulemus „M”, tuleb arvestuse sooritamiseks õppeaine uuesti deklareerida.

32. VÕTA Üliõpilane võib taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist (VÕTA) õppekava täitmisel. Küsimustega palun pöörduda oma keskuse õppespetsialisti või VÕTA nõustaja poole.

33. Akadeemiline puhkus Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine tema soovil õppe- ja teadustööst üheks või mitmeks täissemestriks. Üliõpilane võib omal soovil akadeemilisel puhkusel viibida igas kõrgharidusastmes kuni kaks semestrit. Sellele lisaks võib akadeemilisel puhkusel viibida järgmiselt: • tervislikel põhjustel kuni neli semestrit; • kaitseväeteenistuse korral kuni kaks semestrit; • lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. • Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse ÕIS-i kaudu avalduse esitamisega.

34. Akadeemiline puhkus Akadeemilisele puhkusele omal soovil võivad kõigi kõrgharidusastmete üliõpilased minna alates teisest õppetööst osavõtu semestrist. Avaldust saab esitada ainult kuni semestri punase joone päevani. Akadeemilisel puhkusel viibides ei ole üliõpilasel õigust täita õppekava, sh esitada õpingukava, sooritada eksameid ja arvestusi, välja arvatud juhul, kui ta on: • keskmise, raske või sügava puudega isik; • alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja; • akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.

35. Õppimine külalisüliõpilasena teistes kõrgkoolides Üliõpilane võib osa õppetööd sooritada välisõppes samaaegselt õppetööga TTÜ-s või selleks eraldi planeeritud semestritel. Suurepärane võimalus seda teha on Erasmus+ programmi abil partnerkoolides. Kui on huvi võib lisada end välisstipendiumite listi. Selleks tuleb võtta ühendust Erasmus koordinaatoriga.

36. Akadeemilised tavad Akadeemiliste tavade rikkumiseks ja väärituks käitumiseks loetakse järgmisi tegevusi: • eksamil abimaterjalide kasutamine, mida õppejõud pole selgesõnaliselt lubanud kasutada; • igasugune teadmiste lubamatu vahetamine (etteütlemine, mahakirjutamine, kodutööde mahakirjutamine jms) üliõpilaste poolt õpiväljundite hindamise puhul; • kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all;

37. Akadeemilised tavad • plagieerimine ehk kellegi teise töö ulatuslik ümbersõnastatus, refereering või tsiteerimine, ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta; • iseenda töö uuesti esitamine, kui selle eest on juba ainepunkte saadud; • teise üliõpilase eest hindamisel osalemine või teisel isikul enda nimel hindamisel osalemise võimaldamine; • tegelikkusele mittevastavate andmete (valeandmete) teadlik esitamine oma töödes, taotlustes (sh VÕTA) jm; • ülikooli maine kahjustamine.

38. Üliõpilaste teavitamine ja nõustamine TTÜ Eesti Mereakadeemia edastab teated ja korraldused õppetöö kohta ÕIS-i kaudu. ÕIS-i kaudu edastatud teated loetakse ametlikult edastatuks. Üliõpilasel on kohustus kontaktandmete muutumisel muuta neid viivitamatult ÕIS-s.

39. Üliõpilaste teavitamine ja nõustamine Üliõpilasel on õigus pöörduda teaduskonna/õppeasutuse, õppeosakonna ja muude üliõpilaste nõustamisega tegelevate töötajate või üliõpilasesinduse poole, et saada informatsiooni ja nõu tekkinud probleemide ja küsimuste lahendamiseks.

40. Rühmavanem Iga õppeaasta alguses valitakse igale rühmale ka rühmavanemad. See tuleb teha esimese koolinädala jooksul. Miks on hea olla rühmavanem: • on kursis alati olulise infoga; • tihe koostöö Üliõpilasnõukoguga; • uued kontaktid, mis on head nii õppetööks kui ka tudengielus.

41. Rühmavanem Rühmavanema peamised ülesanded on: • info edastamine rühmale; • rühmakaaslaste abistamine - rühmavanem teab ja oskab suunata tudengeid vastavate ülikooli töötajate poole küsimustega; • rühma ettepanekute, murede ja ideede esindamine Üliõpilasnõukogus ning samuti teavitamine ülikooli vastavatele struktuuriüksustele; • rühmapäeviku esitamine õppejõule.

42. Merenduskeskus • Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine (VDSR); • Veeteede ohutuse korraldamine ja haldamine (VDVR); • Kalapüügi ja –käitlemise tehnoloogia (VDFR). Küsimustega pöörduda: õppespetsialist Kairi Raspel Tuba 231, telefon 6135554

43. Laevanduskeskus • Tüürimees (VDLR); • Laeva jõuseadmed (VDMR); • Külmutusseadmed (VDKR). Küsimustega pöörduda: õppespetsialist Sirje Lesnikowicz, Tuba 238A, telefon 6135561

44. Õppekeskus Õppetöökorraldaja Tiina Lesnikowicz, tuba 220, telefon 6135532 - kõik õppetöö korraldust puudutavad küsimused Õppekvaliteedispetsialist Heili Kangust, tuba 220, telefon 6135511- VÕTA, Erasmus, õppetoetused, tagasiside.

45. Õppetoetused Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele: • … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem; • … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on alla 299 euro. • … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Taotlemine käib läbi www.eesti.ee keskkonna. Rohkem informatsiooni saab Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljelt: www.hm.ee

46. Stipendiumid Tulemusstipendium - määratakse üheks semestriks õppetulemuste põhjal ja selle suurus on 100 EUR. Johan Pitkastipendium - Stipendium määratakse kuni kümnele EMERA üliõpilasele. Põhjalikum info kodulehel!

47. Toitlustamine ja vorm Tüürimehe, laeva jõuseadmete ja külmutusseadmete eriala üliõpilastele on toitlustamine kolm korda päevas tasuta. Söömisajad on kirjas söökla uksel. Kõigil teistel on võimalus keha kinnitada puhvetis. Samad tudengid saavad ka vormiriided. Teie mõõdud võetakse esimese õppetöö nädala jooksul.

48. AITÄHH! EDUKAT KOOLIAASTAT!