Kolmas ühtekuuluvusaruanne veebruar 2004

1. Vastastikune lähenemine, konkurentsivõime ja koostöö Kolmas ühtekuuluvusaruanneveebruar 2004

2. Ühtekuuluvusaruannete tähtsus Iga kolme aasta järel analüüsib komisjon ühtekuuluvuse arengut ja osalemist selles poliitikas (Leping, art. 159) 1. aruanne (1996): sissejuhatus Agendale 2000 2. aruanne (2001): alustas arutelu laienemisjärgse ühtekuuluvuspoliitika üle 3. aruanne (veebruar 2004): esitas ettepanekud ühtekuuluvuspoliitika reformiks pärast 2007. aastat Kontekst

3. Aruanne koosneb 4st osast Olukorra ja arengusuundade analüüs regioonides koos konkurentsivõime mõjuteguritega 2. Riiklike poliitikate panus ühtekuuluvusse 3. Ühenduse poliitikate panus 4. Ühtekuuluvuspoliitika mõju Struktuur

4. Finantsperspektiivid 2007-2013 Euroopa rikkuse edendamine – Laienenud liidu poliitilised väljakutsed ja eelarvevahendid ajavahemikus 2007-2013 Jooksvate kulutuste taseme hoidmine (1,24% ühenduse GNIst) Komisjoni ettepanek: maksekohutused 1,22% ja 1,14% Selge muutus finantsperspektiivides Liidu neli poliitilist prioriteeti: säästev areng – konkurentsivõime, ühtekuuluvus (majanduskasvu ja tööhõive nimel) loodusressursside kaitse ja haldamine kodanikutunne, vabadus, turvalisus ja õiglus EL – globaalne partner Finants-aspektid

5. Meelespea: ELi eelarve 2000-2006Kohustuste ülemmäär aastas: € 108,5 miljardit EL25 jaoks, millest € 37 miljardit struktuursel tegevusele, 2004. a hindades Finantsperspektiivid 2007-2013Kohustuste ülemmäär aastas: € 146,4 miljardit EL27 jaoks, millest € 48 miljardit struktuursele tegevusele, 2004. a hindades (väljaarvatud maaelu arendus)

6. % GNIst

7. Ühtekuuluvuspoliitika Moodustab 34% ELi eelarvest (€ 336 miljardit ajavahemikuks 2007-2013, 2004. a hindades) Moodustab ligikaudu 0,41% ühenduse SKTst (koos maaelu arengu ja kalandusega: 0,46%) Ligikaudu suhtes 50-50 olemasolevate ja uute liikmesriikide vahel Üle ¾ eelarvest arengus mahajäänud piirkondadele ja liikmesriikidele Kontekst Kulutuste proportsioonid

8. Struktuurifondide kulukategooriad Ajavahemikuks 2007-2013 + haldussuutlikkuse tugevdamine Kontekst

9. Vaatlustulemused Ühtekuuluvusriikide märkimisväärne vastastikune lähenemine Üldine positiivne arengusuund sihtala 1 piirkondades Euroopa keskmisest kiirem SKT, tööhõive ja tootlikkuse kasv Majandusstruktuuride ja juhtimismeetodite moderniseerimine Parem valitsemine piirkondlikul tasandil Suurem piirkondlik koostöö Euroopa tasandil I osa Olukord ja arengusuunad: mõningad tulemused

10. SKT kasv ühtekuuluvusriikides SKT kasv elaniku kohta Hispaanias, Portugalis ja Kreekas ajavahemikus 1998 - 2002 võrreldes keskmise SKT kasvuga EL15s 4,0 4,0 3,0 3,0 2,0 2,0 1,0 1,0 0,0 0,0 Hispaania -1,0 -1,0 Portugal Kreeka Ühtekuuluvus 3 -2,0 -2,0 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002

11. Tööpuuduse tase 1996-2001 Tööpuuduse tase EL15s, 1996 - 2002 (% tööjõust) 1996 2002 EL15 10,7 7,8 I osa Olukord ja arengusuunad Ühtekuuluvusriigid 17,0 9,6 Kreeka 9,7 10,0 Hispaania 22,3 11,4 Iirimaa 11,9 4,3 Portugal 7,4 5,1 Teised liikmesriigid 9,5 7,5 Allikas: Eurostat, LFS

12. Euroopa ühtekuuluvuspoliitika või lihtne eelarveülekanne? ELi ülekannete proportsioon põhilistele abisaajateleimpordiks teistest liikmesriikidest 42,6 % 35,2 % 26,7 % 18,9 % 17,4 % 14,7 % 0 10 20 30 40 50 Kreeka Struktuuri-poliitika mõju ja lisandväärtus Portugal Iirimaa Uus Saksamaa Länder Mezzogiorno Hispaania

13. Laienemise mõju Ühenduse rahvastik kasvas 380lt 454 miljonini (EL 25) või 485 miljonini (EL 27) Uued liikmesriigid lisasid kasvudünaamikat (4% aastas 2,5% asemel EU 15s) SKT elaniku kohta langes: -12,5% EL 25; -18% EL 27 eurodes I osa

14. Laienemise mõju Vastastikuse lähenemise sihtala rahvastik kasvas 84 miljonilt 123 miljonini Piirkondadevaheline arengumahajäämus kahekordistus: sihtala 1 keskmine SKT moodustab 69%: uued liikmesriigid 46% Tööhõive määr EL 15s kasvas 60%-lt 64%-ni (1996 – 2002). Uues 10s liikmesriigis moodustas see 56%: (59% aastal 1999) I osa

15. SKT elaniku kohta PPS 2002 Indeks, EL25 = 100 Allikas: Eurostat, riiklikud aruanded 200,0 180,0 160,0 140,0 I osa Olukord ja arengu-suunad 120,0 100,0 Keskmine EU25 80,0 60,0 40,0 20,0 0,0 LU IE DK NL AT UK BE FR SE FI DE IT ES CY EL PT MT SI CZ HU SK PL EE LT LV RO BG

16. PiirkondlikSKT 2001 SKT elaniku kohta (PPS), 2001 < 50 50 - 75 75 - 90 90 - 100 100 - 125 >= 125 Andmed puuduvad Indeks, EL25 = 100 Allikas: Eurostat I osa Olukord ja arengu-suunad

17. Tööhõive määr 2002 % rahvastikust vanuses 15-64 < 56 < 56,0 – 60,2 < 60,2 – 64,4 64,4 – 68,6 >= 68,6 Andmed puuduvad EL-27 = 62,4 Standard-hälve = 8,4 Allikas: Eurostat ja NSI

18. Haridustase 2002 % kogurahvastikust vanuses 25-64 < 19,2 EL-27 = 32,4 < 35,05 EL-27 = 47,5 < 13,65 EL-27 = 20,01 Standardhälve= 17,7 Standardhälve= 16,59 Standardhälve= 8,57 19,2 – 28,0 35,05 – 43,35 13,65 – 17,95 28,0 – 36,8 43,35 – 51,65 17,95 – 22,25 36,8 – 45,6 51,65 – 59,95 22,25 – 26,55 >= 45,6 >= 59,95 >= 26,55 Andmed puuduvad Andmed puuduvad Andmed puuduvad MADAL KESKMINE KÕRGE Allikas: Eurostat, LFS)

19. Tööhõive kõrgtehnoloogias 2002 Piirkondliku konkurentsivõime mõjutegurid < 7,45 < 7,45 – 9,55 < 9,55 – 11,65 11,65 – 13,75 >= 13,75 Andmed puuduvad Keskmine = 10,6Standardhälve = 4,30 Allikas: Eurostat

20. Riiklike poliitikate panus Riiklikud eelarved moodustavad keskmiselt 47% SKTst Ühtekuuluvuse eelarve moodustab 0,43% SKTst Riiklike eelarvete prioriteetideks on põhiteenused ja sissetulekute toetus Struktuurifondide eesmärgiks on piirkondliku lähenemise mõjutegurite parendamine ning füüsiliste ja iniminvesteeringute toetamine – ligikaudu 80% kogueraldisest II osa Erinevad lähenemised majanduskasvu kiirendamisele

21. Ühenduse teiste poliitikate panus Suunatud lepingus määratud konkreetsetele eesmärkidele Ei ole alati suunatud ühtekuuluvusele kui eesmärgile Kuid olukord on paranenud Vajadus tugevdada kooskõla nende poliitikate ja ühtekuuluvuse eesmärgi vahel, eriti uute liikmesriikide korral. III osa Ühtekuuluvus-poliitika edendamise vajadus

22. Ühtekuuluvuspoliitika mõju Riiklike ja erasektorite investeeringute suurendamine abisaaja piirkondades (majanduskasv) Panus SKT suurendamisse(vastastikune lähenemine) Töökohtade loomine ja inimressursside potentsiaali maksimeerimine Füüsilise ja inimkapitali suurendamine Parem piirkondlik ja kohalik valitsemine Finantsstabiilsus üle 7 aasta IV osa Ressursside mobiliseerimine majanduskasvu edendamiseks

23. Uus partnerlus ühtekuuluvuse nimel Seoses ühenduse prioriteetidega Seoses laienemise ja ühtekuuluvuspoliitika kasvanud vastutusega Hõlmab kõiki riike, piirkondi ja linnu – suurem subsidiaarsus Poliitika reform Järeldused

24. Reformi prioriteedid (I)Esimene sihtala: vastastikune lähenemine ja konkurentsivõime Piirkonnad SKTga elaniku kohta alla 75% EL 25 keskmisest Statistilise efekti piirkonnad: SKT elaniku kohta alla 75% EL 15 keskmisest kuid üle 75% EL 25 keskmisest Riigid GNIga elaniku kohta alla 90% EL 25 keskmisest (Ühtekuuluvusfond) Juurdepääsetavuse eriprogramm OMRi jaoks Eelarve: ligikaudu 78% kogueelarvest Poliitika reform Järeldused

25. Reformi prioriteedid (II)Teine sihtala: piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive Ühtekuuluvuspoliitika liidu kõikide teiste piirkondade teenistuses – ühenduse tsoonideks jaotamise kaotamine Sisaldab kahte elementi: esimene element: piirkondlik konkurentsivõime innovaatika ja teadmispõhine ühiskond juurdepääsetavus ja üldise tähtsusega teenused keskkond ja ohu ennetaminekoos linnade vastutuse delegeerimisega piirkondadele (URBAN+), ühenduse algatuste puudumine (Lissaboni ja Göteborgi strateegia) teine element: tööhõive - põhineb Euroopa tööhõivestrateegial - tööjõu kohanemisvõime, - töökohtade loomine, - juurdepääs tööturule sotsiaalselt kaitsetutele isikutele Eelarve: u 18% kogu SFst = jooksvad sihtalad 2 ja 3 Poliitika reform Järeldused

26. Reformi prioriteedid (III)Kolmas sihtala: Euroopa territoriaalne koostöö INTERREGi edu, ühenduse lisandväärtus võimaldab kogu liidu harmoonilist ja tasakaalustatud integratsiooni Piirialad, sh merepiirid Piiriülene koostöö (liikmesriigid esitavad ettepanekuid 13 olemasoleva INTERREG III B tsooni muutmiseks) Piirkondadevaheline koostöö (ka põhitegevuse raames) Väline piiriülene koostöö – seotud uue Euroopa naabruskonna ja partnerluse rahastamisvahendiga, koos mitmeaastase programmeerimise ja täpselt ühe rahastamisvahendiga Eelarve: ligikaudu 4 % kogueelarvest Poliitika reform Järeldused

27. Rakendussüsteem:evolutsioon, aga mitte revolutsioon Sellele poliitikale edu toonud põhimõtete kinnitamine –mitmeaastane programmeerimine, partnerlus, hindamine, kaasfinantseerimine, jagatud vastutus n+2 reeglist ja ettemaksete süsteemist kinnipidamine Lihtsustamine:Rahastamisvahendite arvu vähendamine: 3, aga mitte 6 koos ainult ühe fondi programmidegaSelgem vastutuse jaotus säästva arengu poliitikagaProgrammietappide arvu vähendamine (poliitika dokument igalt liikmesriigilt, rakenduskavad)Finantsjuhtimise lihtsustamine (prioriteediteljed)Kontroll: proportsionaalsuse rakendamine, lepingud Strateegilisem lähenemine:Poliitiline arutelu nõukogus, EP arvamus, komisjoni mandaat, kevadel nõukogule esitatav aastaaruanne Poliitika reform Järeldused

28. Planeeritud ajakava 10. ja 11. mai 2004: Euroopa ühtekuuluvusfoorum, Brüssel Juuli 2004: Komisjon kinnitab õigusaktid 2005. aasta lõpp: Nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsus 2006: Programmide ettevalmistamine ajavahemikuks 2007–2013 1. jaan. 2007: Algab rakendamine Järgmised etapid