1 / 26

DNA replikatsioon

DNA replikatsioon. Mis on DNA?. DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. Kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/journeydna/index.html.

mina
Download Presentation

DNA replikatsioon

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. DNA replikatsioon

  2. Mis on DNA? DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. Kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/journeydna/index.html

  3. DNA struktuuri avastamine 1953. a.  kirjeldasid James Watsonja Francis Crick DNA ruumilist struktuuri. Watson ja Crick

  4. Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest: lämmastikalus: A; G; C või T fosfaatrühm suhkur: desoksüriboos

  5. Lämmastikalused A – adeniin G - guaniin T – tümidiin C - tsütosiin

  6. Kus toimub replikatsioon? • Seal, kus leidub DNA-d • tuumas, • tuumapiirkonnas, • kloroplastides, • mitokondrites.

  7. Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarususele. A -T G - C T - A C - G • Ensüüm helikaas tekitab ahelate laialimineku. • Kumbki ahel moodustab ensüümi DNA-polümeraastoimel enda komplementaarse koopia.

  8. DNA kaksikheeliks DNA polümeraas helikaas

  9. Replikatsiooni etapid: • Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi • Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga • DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad • Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul http://www.johnkyrk.com/DNAreplication.html http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/dnaanimation/index.html http://www.dnai.org/text/mediashowcase/index2.html?id=584

  10. Eukarüootsete rakkude DNA-l on replikatsiooni alguspunkte ehk replikone mitu, et kiirendada DNA replikatsiooni protsessi. • Kiirus on 3000-4000 nukleotiidi minutis. • RNA-polümeraas teostab ka “vigade parandust” ehk reparatsiooni - kontrollib, kas uus sünteesitud ahel on komplementaarne vana ahelaga. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli.

  11. G C G C G C T A C G C G G C T A C G A T A T C G G C T A T A G C C G G G C A C G C U G A A C C A U G C Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. DNA A – U T - A G – C C - G A adeniin U uratsiil G guaniin C tsütosiin RNA

  12. Transkriptsioon • Lisandub ensüüm RNA-polümeraas • RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga • Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti • RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli • RNA-polümeraas jõuab terminaatorini • Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees • DNA omandab uuesti biheeliksi kuju • RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse

  13. DNA ahela lõik geen DNA RNA RNA polümeraas RNA polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga

  14. Replikatsiooni ja transkriptsiooni võrdlus

  15. Translatsioon RNA alusel valgu süntees ribosoomidel • Vajalikud tingimused: • ribosoomid, • mRNA, tRNA, • aminohapped, • energiat (ATP,GTP), • ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNA-ga ja peptiidahela sünteesiks mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri

  16. Koodipäike Initsiaatorkoodon - AUG mRNA-s (metioniin) Stoppkoodon - ei kodeeri aminohappeid: UAA, UAG, UGA

  17. Geneetiline kood - süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule Geneetilise koodi omadused: Tripletsus - ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s Sünonüümsus - ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit Universaalsus - on ühesugune kõigil elusorganismidel Ühetähenduslikkus - teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet Kattumatus - vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus

  18. Koodon - mRNA-s Antikoodon - tRNA-s tRNA U A C ANTIKOODON A U GKOODON mRNA

  19. Valgusünteesi etapid: • mRNA ühineb ribosoomiga metioniin ribosoom U A C A U G G U A G G A mRNA 2. mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC)

  20. 3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe Met Val U A C C A U A U G G U A G G A

  21. 4. Ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminoapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside Met Val U A C C A U A U G G U A G G A 5. Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge

  22. 6. tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le 7. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA Met Val Gly U A C C A U C C U A U G G U A G G A 8. Kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside

  23. Jne. Met Val Gly Leu C C U G A U A U G G U A G G A C U A Jne.

  24. 9. Translatsioon lõpeb kui ribosoom jõuab üheni kolmest stoppkoodonist (UAG, UGA, UAA) G A U G U A G G A C U A U A G 10. Sünteesitud polüpeptiid (valk) vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA Valgusünteesi animatsioon

  25. REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON TRANSLATSIOON VALK • http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/proteinsynth/index.html

More Related