1 / 23

Finantsaabitsa tutvustus

Finantsaabitsa tutvustus. Igapäevased pangateenused ja laenamine Karl Anton Seesam Insurance , arendusjuht. Igapäevased pangateenused. Makseteenused Arvelduskonto ja arveldused Internetipank Maksekorraldused Otsekorraldused, püsikorraldused ja e-arved Pangakaardid. Laenamine.

onan
Download Presentation

Finantsaabitsa tutvustus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Finantsaabitsa tutvustus Igapäevased pangateenused ja laenamine Karl Anton Seesam Insurance, arendusjuht Eesti Pangaliit

  2. Igapäevased pangateenused • Makseteenused • Arvelduskonto ja arveldused • Internetipank • Maksekorraldused • Otsekorraldused, püsikorraldused ja e-arved • Pangakaardid

  3. Laenamine • Laenude mõte • Laenude liigid • Eluasemelaen • Tagatis ja käendus • Riiklik õppelaen • Tarbimislaenud • Autoliising • Kiirlaen • Makseraskused

  4. Makseteenused ja arvelduskonto • Makseteenuseid pakuvad • Pangad (ehk krediidiasutused) • Makseasutused • E-raha asutused • Arvelduskonto ja arveldused • Arvelduskonto on vajalik pangatehingute tegemiseks. • Võimalik iseseisvalt kasutada (vanem võib seada piirangud) alates 7. eluaastast. • Igal arvelduskontol on oma kindel number.

  5. Internetipank • Internetipank – elektrooniline keskkond pangatoimingute teostamiseks. • Internetipank võimaldab: • Teostada makseid ja erinevaid tehinguid. • Suhelda pangaga ja esitada erinevaid taotlusi. • Kontrollida oma rahalist seisu, investeerida ja laenata. • Oluline on pöörata tähelepanu turvalisusele! • Siseneda on võimalik ID-kaardi, PIN-kalkulaatori, Mobiil-ID või koodikaardiga.

  6. Maksekorraldused • Maksekorraldus – ehk rahaline ülekanne ühelt kontolt teisele. • Riigisisene maksekorraldus • EU-makse • Rahvusvaheline maksekorraldus • Kiirmakse • Oluline: • Maksekorralduste hinnad on erinevates pankades ja makseasutustes erineva hinnaga. • Rahvusvaheliste maksete puhul tuleks arvestada erinevate valuutade ja valuuta konverteerimisega.

  7. Erinevad maksekorraldused

  8. Otse- ja püsikorraldused ning e-arved • Otsekorraldus – regulaarne makse saaja poolt esitatud summas. • Püsikorraldus – regulaarne makse kokkulepitud summas. • E-arved – internetipanka saadetud elektroonilisel kujul arve. • Oluline: • Otsekorraldus eeldab, et saaja on sõlminud pangaga lepingu. • Võimalik määrata piirsumma. • Võimalik teostada erinevate pankade vahel. • E-arved säästavad loodust.

  9. Pangakaardid • Pangakaart - võimaldab mugavalt ja turvaliselt tasuda teenuste ja kaupade eest. • Deebetkaart • Deebetkaardiga makstes võetakse ostuks vajalik summa maksja arvelduskontolt ehk kasutatakse maksja oma raha. • Võimaldab automaatidest välja võta sularaha tasuta (kuigi siin tuleb kindlasti jälgida, kust ja millisest automaadist raha välja võetakse).

  10. Pangakaardid • Krediitkaart • Krediitkaardiga makstes laenatakse ostuks vajalik summa pangalt. Krediitkaardid jagunevad: • Määratud tagasimaksega krediitkaart • Vaba tagasimaksega krediitkaart • Järelmaksu kaart • Oluline: • Kindlasti tuleks selgeks teha, kui kõrge on intress. • Sularaha väljavõtmine automaadist on enamasti kulukas.

  11. Laenamine • Laenu mõte – kohese ostujõu suurendamine tuleviku arvelt. • Enne laenu võtmist tasuks küsida: • Kas ostetavat asja on ikka vaja? • Kas ostu ei saaks edasi lükata? • Kas sääste ei ole võimalik kasutada? • Kas ei oleks võimalik säästa, et ost teha hiljem? • Kas ostetav asi kestab kauem kui laenu tagasimaksmine? • Oluline: Laen on kohustus, mis tuleb tagasi maksta algsest summast suuremas summas.

  12. Laenude liigid • Peamised eraisikutele suunatud laenud: • Eluasemelaen – ehk laen kodu soetamiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Tagatiseks enamasti ostetav objekt. • Riiklik õppelaen – hariduse omandamiseks seotud kulude katmiseks. • Liising – laen, mille puhul ostetud asi jääb kuni laenu tasumiseni laenaja omandusse ning laenu tagatiseks. • Tarbimislaen – mitmesugused väikelaenud, järelmaksud ja arvelduskrediit. Enamasti teistest laenudest kõrgema intressiga.

  13. Eluasemelaen • Eluasemelaenuga kaasnevad tegurid: • Omafinantseering – ehk summa, mille peab laenu võtmisel olema võimeline tasuma laenaja ise. • Kaastaotleja – näiteks elukaaslane või vanemad, kes kaastaotlevad laenaja laenu. • Intress – tasu laenu teenindamise eest. Koosneb laenaja riskimarginaalist kuhu lisatakse tavaliselt Euribor. • Laenuperiood – laenu võtmise periood.

  14. Eluasemelaen • Annuiteetgraafik – annuiteetgraafiku alusel makstakse tagasi iga kuu sama suur summa. • Võrdsete põhiosamaksetega maksegraafik – graafik, kus laenu põhiosa tagasimakse on alati sama summa. • Maksepuhkus – on laenuvõtjale suunatud vabastus laenu tagasimaksmisest mingi perioodi jooksul. Enamasti on maksevabastus ainult laenu põhiosale!

  15. Tagatis ja käendus • Suuremate laenude puhul on enamasti nõutud laenu võttes tagatise või käenduse olemasolu. • Tagatiseks võib ollakinnisasi – ehk maa või ehitis. • Käendus – ehk käendaja poolt antud tagatis laenu tagasi maksmiseks. Käendused jaotuvad: • Täielik käendus: vastutab nii põhikohustuse kui ka kõikide muude võimalike kulude eest. • Rahasummagapiiratud käendus: vastutab varasemalt kokku lepitud summa ulatuses.

  16. Riiklik õppelaen • Laenajal ei pea olema töökohta. • Laenaja peab leidma kaks käendajat. • 2011.a. seisuga on riikliku õppelaenu intressiks määratud 5%. • 2011.a. seisuga on maksimaalne laenusumma 1917,35 eurot. • Laenu saab võtta iga õppeaasta alguses. • Oluline: • Tihti kiputakse laenatud raha kulutama koolivälistele asjadele. • Algselt “väike” summa võib aastate jooksul suureks kasvada.

  17. Tarbimislaenud • Krediitkaardid, arvelduslaenud ja väikelaenud • Enamasti väiksemad summad, mida on lihtne ja kerge taotleda. • Enamasti antakse välja ilma tagatise olemasoluta. • Oluline: • Laenude tingimused on toodete ja pakkujate lõikes väga erinevad. • Intress ja laenu võtmisega seotud kulud võivad olla väga kõrged.

  18. Autoliising • Autoliising – transpordivahendi soetamiseks võetud laen, kus laenuga ostetud objekt jääb laenaja omandisse kuni laenu tasumiseni. • Erinevad liisingutüübid: • Kasutusrent – auto ostetakse laenaja soovil ning ostja saab seda liisingperioodi jooksul kasutada. Perioodi lõppedes tagastatakse auto laenajale või tuleb auto eelnevalt kokkulepitud jääkväärtusega välja osta või edasi müüa. • Kapitalirent – auto ostetakse laenaja soovil ning ostja saab pärast liisingperioodi auto omanikuks.

  19. Autoliising • Sissemakse suurus – esmane makse liisingu võtmisel. Sissemakse suurus mõjutab tulevikus tehtavate liisingumaksete suurust. • Liisingu periood – mida pikem periood, seda väiksem igakuine makse, kuid suurem intressikulu. • Jääkväärtus – auto kokkulepitud väärtus liisingperioodi lõpul. • Intress – laenajale makstav tasu liisingu eest, mis sõltub mitmetest teguritest.

  20. Kiirlaen • Kiirlaen – ehk SMS-laen on näiliselt kiiret lahendust pakkuv laen, mida on äärmiselt kerge taotleda • Kiirlaenu võtmisel – tuleks hoolikalt kaaluda selle otstarvet • Kiirlaenu intressid – võivad ulatuda mitmetesse sadadesse protsentidesse aastas • Pidev kiirlaenude kasutamine – võib raskendada teiste laenude saamist tulevikus

  21. Erinevate laenutüüpide võrdlus Eesti Pangaliit

  22. Makseraskused • Makseraskuste ennetamiseks • Tegele säästmise ja investeerimisega. • Ära võta laene, mida sa ei suuda tagasi maksta. • Enne laenu võtmist või laenutoote kasutamist kaalu põhjalikult selle vajalikust ning enda tagasimakse võimet. • Võimalusel väldi kõrge intressiga laene. • Ära võta mitut laenu korraga. • Makseraskuste korral • Teavita kohe laenajat – sedasi saab probleemide kuhjumist ennetada!

  23. Lisainfo ja kontaktandmed Lisainformatsiooni leiab: Finantsaabitsa peatükid 2 ja 6 www.minuraha.ee Küsimuste korral: Karl Anton E-post: karl.anton@seesam.ee Telefon: 51 44 750

More Related