Õpetaja kui õppija õpiühiskonnas.

1. Õpetaja kui õppija õpiühiskonnas. Ivo Eesmaa – Eesti Vabaharidusliidu juhatuse esimees Kärdla Ühisgümnaasiumi direktor EKJÜ esindajate kogu liige 19.märts 2009 Taagepera

2. Kultuuriline iseolemine Toetab Kujundab Ehitab Ühiskonna ootused Haridussüsteem

3. Industriaalühiskond • Tootmise põhisektor – töötlev tööstus • Põhitegija – materjale töötlev tööline • Juhtrühm - ettevõtja, omanik • Tüüpiline tootmisüksus – ettevõte, tehas • Põhiline tegevuse ja infovahetuse piirkond – riik • Rakendatav ressurss – toodetud energia • Strateegiline ressuss – kapital • Kasutatav tehnoloogia – masinad • Aja– ja arenguperspektiiv – hinnanguline, eelarvest lähtuv

4. Haridus industriaalühiskonnas • Kool meenutab tööstusettevõtet • Suund on ühetaolisusele • Kooli arendajaid huvitab eelkõige • seadmete ja protsesside efektiivsus, • toodangu (loe: sisestatud teadmiste) maht • ning kuidas toote omadusi parimal viisil mõõta. • “Õiged” vastused “õpitakse ära”, omandatakse oskused väga konkreetsesks tegevuseks. • Nõukogude koolis lisandus sellel tugev rõhk kuulekusele.

5. Van Gelderi didaktiline mudel LÄHTEOLUKORD – kust ma alustan? EESMÄRK – kuhu tahan jõuda? Õppeprotsess Kuidas ma õppijaid instrueerin? Didaktilised meetodid Õpetatava sisu Õppe -tegevused Didaktilised vahendid ja õppematerjalid • Õpetaja on eksperdi ja informandi positsioonil: • Määratleb ja valib eesmärgid • Planeerib protsessi • Evalveerib protsessi Evalvatsioon OODATAV TULEMUS Mis on õpetamise tulemus? Kui efektiivne oli õpetamine? W.Leirman "Neli hariduskultuuri" EVHL kirjastus 2003

6. Infoühiskonna tunnused • info liikumise suur kiirus • avatus kiiretele muutustele • ühiskonna rikkusemaksimaalselt efektiivne kasutamine • tehnoloogiate pidev uuenemine • kaugustel ei ole tähtsust • teadmised kättesadavad kõigile ja kõikjal

7. Infoühiskond • Tootmise põhisektor – teenused • Põhitegija – informatsiooni vahendav ametimees • Juhtrühm – teadlane, konsultant • Tüüpiline tootmisüksus – uurimisinstituut, teenindusbüroo • Põhiline tegevuse ja infovahetuse piirkond – maailm • Rakendatav ressurss – informatsioon • Strateegiline ressuss – koolitus, ajupotentsiaal • Kasutatav tehnoloogia – vaimne tehnoloogia • Aja– ja arenguperspektiiv – tulevikku suunatud, arengut ennustav

8. Teadmusühiskonna mudel IKT

9. Hariduse paradigma muutumine teadmus- ja infoühiskonnas (M.Lauristini järgi) • Elukestev õpe • Põhirõhk eesmärgistatud protsessil, mitte üksiktulemuste reprodutseerimisel • Haritud inimene on aktiivne ja iseseisev ühiskonna teadmusvaramu (stock of knowledge) kasutaja ja uue teadmuse looja • Õppija subjektsuse ja autonoomia väärtustamine • Õppimine kui jagatud teadmuse koosloomine • Teadmustöötaja pädevuste kujundamine

10. Täiskasvanute koolituse olulisust rõhutavad aspektid Eesti ühiskonnas • Eesti inimestelt nõutakse tohutut hulka valmisolekuid, mis ühiskonnas toimetulekuks vajalikud. Ja need kõik peavad olemasolema kogu riigi elanikkonnal üheaegselt ning võimalikult lühikese ajaga st. praktiliselt kohe praegu. • Eesti riik vajab kõrge kohanemisvõimega, vastutustundlikku ja pidevalt õppivat kodanikkonda. • Pidev enesearendamine on Eesti riigis vajalik kõigile inimestele sõltumata nende formaalsest seisundist.

11. Õpetaja rollid Ühiskonnategelane Kultuurikandja ÕPETAJA Korraldaja Uurija Juhendaja, nõustaja

12. Ühiskonnategelane Analüütik, kriitik, arvamusliider Eeskuju Ees(t)kõneleja

13. Eeskuju • On seaduskuulekas, käitub väärikalt, järgib inimõigusi ja Eesti Vabariigi seadusi; • Elab tervislikult, oskab hoida, vajadusel taastada oma vaimset ja füüsilist vormi; • Vastutab oma valikute, otsustuste, endale võetud kohustuste eest, austab teiste inimeste ja iseenda vabadust, on suveräänne isiksus; • Teab globaalprobleeme, oma kaasvastutust nende lahendamise eest; oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust; • Suudab hinnata oma taotlusi, arvestades oma võimeid ning võimalusi;

14. Ees(t)kõneleja • Oskab valida ja kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks, tõlgendamiseks, edastamiseks, loomiseks ja vahetamiseks; • Oskab argumenteeritult väidelda; • Oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu, konflikte vältida ja lahendada; käituda tolerantselt; • Oskab kasutada arvutit töövahendina ning oma töötulemuste esitlusvahendina. • Oskab vastu seista sotsiaalsele manipuleerimisele;

15. Analüütik, kriitik, arvamusliider • On kujundanud oma kodanikupositsiooni, tunnetab end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis; • Mõtleb kriitiliselt, kasutab kriitilist mõtlemist mis tahes seisukoha üle otsustamisel • Väärtustab säästva ja jätkusuutliku arengu ideed • Hindab kultuuri, omab ettekujutust euroopaliku kultuuri põhivaldkondadest ja -perioodidest; • Väärtustab oma rahvuskultuuri, näeb seda euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis • Oskab oma mõtte- ja tegevuskäiku analüüsida ning hinnata

16. Kultuurikandja • Tunneb ja väärtustab omakultuuri erinevatel tasanditel ning oskab seda loovalt rakendada töökeskkonnas ja isiklikus elus. • On avatud lävimiseks teiste kultuuridega. • Tunneb kohaliku kultuurikonteksti. • Tuleb toime globaalkultuuri kurnamise ja kodustamisega

17. Korraldaja • Planeerib • Leiab finantseerijad • Valmistab ette • Viib läbi • Hindab • Korrigeerib • Prognoosib

18. Uurija • ME KAS • teame, • usume või • arvame • Uut teadmist ei tule ilma uuringuteta • Uue teadmise süstematiseerija • Uute teooriate looja • Mõistab seoseid praktiliste teadmiste ja teooria vahel igapäevategevuses • Akadeemiliste teaduste interpreteerija

19. Juhendaja, nõustaja • Juhtija ja eestvedaja • Sidepidaja • Teabe vastuvõtja • Teabe jagaja • Kõneleja • Uuendaja • Ressursside jagaja • Läbirääkija

20. Eestvedamise põhikomponendid • Tegevuse eesmärkide ja huvide ühildamine • Muudatuste kavandamine ja realiseerimine • Liider ja järgijad • Mõjutamissuhe, mis põhineb motiveerimisel

21. Rollide täitmiseks vajalikud õpetaja pädevused. • Pädevus on õpetaja tegevuseks vajalik valmisolek iseseisvalt eesmärgistada, planeerida, korraldada, analüüsida ja hinnata oma tegevust. • Pädev õpetaja teab, oskab, näeb tulemusi ette ja julgeb teha vajalikke otsustusi. • Õpetaja on see, kellega koos õpitakse. • Õpetajale vajalikke teadmisi, oskusi, motivatsiooni ja suundumust võib kirjeldada kolmel tasandil – üldpädevused, valdkonnapädevused ja ainepädevused.

22. Üldpädevused • Pädevus kultuurikandjana • Tunneb ja väärtustab omakultuuri, kohaliku kultuurikonteksti ning on avatud lävimiseks teiste kultuuridega. • Pädevus uurijana • Valmisolek mõista seoseid praktiliste teadmiste ja teooria vahel igapäevategevuses, oma praktilisele kogemusele toetudes süstematiseerida ja luua uut teadmist, olla akadeemiliste teaduste interpreteerija.   

23. Üldpädevused • Pädevus ühiskonnategelasena • Valmisolek olla eeskuju, vajadusel ka ees(t)kõneleja,olla üheaegselt nii ühiskonnaelu analüütik ja kriitik kui arvamusliider • Pädevus koolituse korraldajana • Valmisolek koolitust kavandada, ette valmistada, läbi viia ja tagasiside põhjal hinnata ning vajadusel korrigeerida olemasolevaid õppekavu, prognoosida uusi suundi koolituse valdkondades • Pädevus juhendaja, nõustajana • Vajalikud oskused, teadmised, motivatsioon ja humanistlik orientatsioon – valmisolek õppijast lähtuvalt õppimist parimal võimalikul ja vajalikul viisil ning määral toetada ja juhendada

24. Valdkonnapädevused • Looduspädevus - Valmisolek orienteeruda loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisides; loodushoidlik ellusuhtumine. • Sotsiaalne pädevus - Valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas, kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine. • Refleksiooni ja interaktsioonipädevus - Valmisolek mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise, lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme.

25. Valdkonnapädevused • Kommunikatiivne pädevus - Valmisolek keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste, suutlikkus suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis. • Tehnoloogiapädevus - Valmisolek kasutada kaasaegseid tehnilisi vahendeid oma igapäevatöös ning mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla ressursside säästlik kasutaja.

26. Ainepädevused • Õppekava üldosas püstitatud eesmärkidest lähtuvalt aine-eesmärkide seadmine, aine-eesmärkidest lähtuvalt ainekava koostamine, pidev kursisolek uue teadmisega õpetatavas aines, sellest lähtuvalt valmisolek paindlikult muuta ainekava. • Aine käsitlemiseks vajaliku metodoloogia ja õpetamise metoodika valdamine. • Valmisolek näha õpetatavat ainet seostes teiste õppeainetega, käsitleda õppekava üldosas kirjeldatud õppeprotsessi kui tervikut.

27. Meie töö ei lõpe kunagi otsa… Kultuuriline iseolemine Ootused inimesele Ootused õpetajale ÕPPEKAVA Inimesed arenevad Õpetajad arenevad

28. Suudan ma? Ükskõik, kas arvad et suudad või arvad, et ei suuda - õigus on Sul igal juhul