1 / 22

Maavärinad

Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinad. Maigi Astok. Maavärina tekkepõhjused. Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged Vulkaanipursked Koobaste varisemine

page
Download Presentation

Maavärinad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad

  2. Maigi Astok

  3. Maavärina tekkepõhjused • Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged • Vulkaanipursked • Koobaste varisemine • Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm

  4. Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal

  5. Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad,kollasega maavärinate piirkonnad,sinisega laamade piirid.

  6. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang http://soundwaves.usgs.gov/2009/11/FaultTypesLG.jpg

  7. Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on tekkinud maakooreplokkide tugeva kokkusurumise tagajärjel. Fotolt on näha, et üks maakooreplokk on teise suhtes 3 m võrra kerkinud.

  8. Murrangud 1992. aastal California (USA) maavärinal tekkis ligi 70 km pikkune murrang. Maakoore osad nihkusid üksteisest eemale mõnes kohas 5,5 m ja vertikaalselt 1,8 m.

  9. San Andrease murrang

  10. pikilained ristlained pinnalained

  11. Seismilised lained S lained P lained Just pinnalained tekitavad purustusi, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem.

  12. Seismograaf http://www.the-flying-animator.com/tsunami-animation.html http://adventuresinscience.edublogs.org/page/3/ http://www.ruf.rice.edu/~leeman/P-WAVE.GIF … registreerib maakoore ja kivimite võnkumist. Võimaldab mõõta seismilisi laineid ja maavärina tugevust,st maa-värinaga vabanenud energiahulka. Mõõtühikuks on magnituud. Joonistunud graafik on seismogramm. Maavärinad üle 5 magnituudi on purustava mõjuga.

  13. Mercalli ja Richteri skaalade võrdlus • Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda • tehakse eelkõige purustuste põhjal. • Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides kasutatakse • logaritmilist skaalat. Näiteks 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem • 4-magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne.

  14. Maavärinatega kaasnevad protsessid • Maakoorelõhed, ülangud, alangud • Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid • Vulkaanipursked • Tsunamid http://commons.wikimedia.org/wiki/File:FEMA_-_264_-_Photograph_by_FEMA_News_Photo_taken_on_10-01-989_in_California.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ferguson-slide.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Lawine.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:ElSalvadorslide.jpg

  15. Tsunami http://commons.wikimedia.org/wiki/File:2004_Indonesia_Tsunami_Complete.gif http://japan-earthquake.org/wp-content/uploads/2011/03/tsunamis.gif http://ca.wikipedia.org/wiki/Tsunami e hiidlaine tähendab “laine sadamas”. Tekib, kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas, mis surub veemassi üles. Kuidas mõjutab ranniku kuju tsunami kõrgust ja ulatust?

  16. Sendai maavärin http://www.bbc.co.uk/news/world-asia-pacific-12715415 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/8/81/Jaapani_maav%C3%A4rin.png 11. Märtsil 2011 kell 14.46 (kohalik aeg) toimus Jaapanis viimase 140 aasta tugevaim maavärin, mille võimsus oli 9,0 magnituudi. Kolle asus 24,4 m sügavusel. Tekkis ~10 m kõrgune tsunami. Mis oli siis kellaaeg Eestis?Mida tähendab “kolle oli 24,4 m sügavusel”?

  17. Maigi Astok

  18. Tsunami muudab loodust http://ca.wikipedia.org/wiki/Fitxer:2004-tsunami.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:SendaiAirportMarch16.jpg Ujutatakse üle suured alad, laine võib ulatuda rannikust üle 10 km kaugusele Hävib taimkate ja muutub ranniku pinnamood Mullad ja siseveekogud soolduvad Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik Ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega Mis tagajärjed võivad olla nimetatud muutustel? Jaapani maastikud enne ja pärast

  19. http://imageshack.us/f/859/smostpowerfulearthquake.jpg/ http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Haitian_clearing_Port-au-Prince_road_2010-02-02.JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buckled_train_tracks_near_Kaiapoi.jpg Selgita piltide põhjal maavärinaga kaasnevaid otseseid ja kaudseid tagajärgi. Miks tekivad tulekahjud?

  20. Purustused ja hukkunute arv sõltub ... http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Boat_washed_ashore.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:FEMA_-_13322_-_Photograph_by_Marty_Bahamonde_taken_on_12-24-2003.jpg Maavärina tugevusest Kaugusest epitsentrist Asendist sisemaal või rannikul Asustustihedusest Ehitusmaterjalide ja ehitiste kvaliteedist Piirkonna arengu-tasemest Arutle ja too näiteid

  21. Kahjustusi saab leevendada http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:TransamericaPyramidFromTI.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Vertical_configuration_control.gif http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Earthquake_Early_Warning_%28Japan%29.jpg • Hoonete püramiidjas kuju • Tugevdatud vundament • Vedrustussüsteemid korruste ja vundamendi vahel • Tugevdatud sillad ja viaduktid • Tulekindlad ehitusmaterjalid • Tulekaitsemüürid hoonetes ja nende vahel • Kaldakindlustused • Toimiv päästeteenistus, varjendid • Õppused elanikele • Seiresüsteem Transameerika Püramiid Californias

  22. Maavärinad Eestis • Seni teadaolevaist tugevaim maavärin oli 25. oktoobril 1976. aastal Osmussaarel, mida tundsid inimesed suurel osal Eestimaast.. • Osmussaarel maavärina tugevuseks mõõdeti 4,75 magnituudi. See põhjustas saare kirderanna järsul pangal ulatuslikke lausvaringuid. • 21.09.2004 tundsid tallinlased ja ka teiste maakondade elanikud maavärinat. • Maavärina epitsenter oli 40 kilomeetri kaugusel Kalingradist, selle tugevuseks mõõdeti 5,3 magnituudi Richteri skaala järgi. • Tartumaal Vasula külas asuv seismograaf registreeris tõugete tugevuseks viis magnituudi.

More Related