800 likes | 1.28k Views
Maastikud ja nende kaitse. Maastikud muutuvad ruumis. Igal maastikul on oma, selle teket ja arengut kajastav struktuur,. Mustrid looduses. 6. Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused.
E N D
Maastikud muutuvad ruumis. Igal maastikul on oma, selle teket ja arengut kajastav struktuur,
Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Vormsi maastike kaart
(after Karukäpp, 1996) 1 - glacier margin, 2 - ice flow direction at the final stage of activity, 3 - bedrock upland of ice shed, 4 - accumulative insular heights, 5 - interlobate complex of landforma, 6 - ice shed between glacier flows, 7 - local ice shed
Looduslike piiride muutumine ajas Tõstamaa poolsaare paleogeograafia: A: Tõstamaa poolsaare areng Joldiamere staadiumi lõpul (kollane, hele) ja transgressiooni maksimumi ajal (roheline, tume) B: Tõstamaa poolsaare areng Antsülusjärve staadiumi lõpul (kollane, hele) ja Litoriinamere transgressiooni maksimumi ajal (roheline, tume)
Harilaiu poolsaar Saaremaal 2006. aasta jaanuaritorm
Harilaiu poolsaare põhjaosa Kelba nuka rannajoonte muutus 1955-2005 –
PAKRI PANK 2008.a. 2006.a.
Sessoonsed muutused Eestimaa maastikes - muutused nii ilmastikus kui ka looduskeskkonnas tervikuna.
INIMMÕJU MAASTIKELE
. Koiva puisniit
Metsamaastik Eesti metsasus on ca 50%
Varbola maalinn, Muinas-Eesti suurim linnus, asub Raplamaal Märjamaa vallas
Virtsu linnuse varemed. C. von Ungern-Sternbergi joonistus 1827 (Repro M. Leiumaa erakogust) Ukraina kunstniku GaLeon'i maal Virtsu vasallilinnusest.Foto Andri Vatsfeldt Aasta 2001 VIRTSU LINNUS
Võsu maakate 1900 2005 1950 1998
Istutatud männid Rammul 1991... … ja 2001 Rammu seireala
Puhkemaastik • puhkus maismaal • Eestil on pikk rannajoon • suur potentsiaal mereturismiks. • .
Looduskaitse 14. aug 1910. a. sõlmiti Kihelkonna kirikumõisa ja Riia Loodusuurijate Seltsi vahel 6. aastaks rendileping. Vaika saared kuulutati looduskaitse reservaadiks, mis tänu A. Toomi tegevusele Vilsandi linnuriigina kiiresti tuntuks sai. Pandi alus Vilsandi Rahvuspargile.
Kassinurme hiiemägi. Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse”, mille koostajateks on Ahto Kaasik ning Heiki Valk ning mis ilmus Õpetatud Eesti Seltsi Toimetiste 36. numbrina Lembitu Tarangu ja autorite kollektiivi koostatud “Väikesest pärandkultuuri käsiraamatust” (Tartu 2007).
Rohevõrgustik Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja neid ühendavatest koridoridest. Tuumalad sisaldavad olulisi elupaiku ja kasvukohti Koridorid ühendavad tuumalasid, kus on võimalik liikide levik
Ökoloogilised koridorid A - Maastikukoridor B - Astmelaud-koridor C – Lineaarne koridor A B C
Roheala-, koridor Roheühendus Konfliktne piirkond rohevõrgustik valdades Linnaosa piir Roheala-.