1 / 41

Kas vajame trollibussi?

Kas vajame trollibussi?. Mall Villemi, Ph D, emeriitdotsent Aprill 2014. Tänane olukord maailmas. 47 riigi 320 linnas töötab enam kui 40 000 trollibussi.

ryan-bell
Download Presentation

Kas vajame trollibussi?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kas vajame trollibussi? Mall Villemi, Ph D, emeriitdotsent Aprill 2014

  2. Tänane olukord maailmas • 47 riigi 320 linnas töötab enam kui 40000 trollibussi. • Uusi trollibussisüsteeme on juurutatud, näiteks: Lecce : 95,0 tuh, 2012. 2 trolliliini. Kavandamisel Veronas, 265,tuh; Pescaras, 116,0 tuh. Leedsis, 450, tuh. Montrealis, 1,8 milj el. 2010. esimene Euroopa trollibussi päev, deviisi all roheline, puhas ja smart. 4. Euroopatrollibussipäev toimus 21.09.2013, osales 27 linna. Propageeriti elektritransporti kui keskkonnasõbralikku liiki.

  3. EL eesmärgid • Pikaajaliselt, 2050: kasvuhoone gaaside emissiooni vähendamine vähemalt 60%. Linnadest suunata välja tavapärastel kütustel töötavad autod(WHITE PAPER: „Roadmap to a Single European Transport Area – Towards a competitive and resource efficient transport system“, European Commission, 2011). • Keskmise pikkusega, 2020: transpordisektor kui võtme tegija, energiatarbimise ja CO2 emissiooni jätkusuutlikuvähendamise saavutamiseks.

  4. CO2 jaotus liigiti, 2009, EL27

  5. Tallinna diiselbussid “Tallinna Autobussikoondise linnaliini busside alternatiivkütuste kasutuselevõtu asjaolude selgitamine”, 2012, SEI Uuring on tehtud 2010 a veeremipargi alusel. CO2 heitekogus 2009. a oli 574 tuh. t, sellest buss 5% (28,0 tuhat t) Normaabussi heited: • CO2 - 1115 g/bussi-km-le (Euro I-VI) • PM - 0,034 g/bussi-km-le (Euro IV, V) • NOx – 5,8 (IV) ja 3,3 (V) g/bussi-km-le.

  6. Trollitransport

  7. Suurbritannia

  8. Liikide võrdlus, strateegilised otsused • Kuidas, mille alusel teha otsuseid? • Kas tegevust vaja mõõta? • Milliseid näitajaid kasutada? • Millist metoodikat kasutada?

  9. Transporditöö näitajad • liiniläbisõit (km), kulukäitur on vahemaa • liinitööaeg (h), käitur on aeg, kiirus • sõidukipark (masinpäev), käitur on nõudlus. Liinitöö iseloomustamiseks kasutada kõiki kolme näitajat ja nende tariife Kogukulu alusel saadud läbisõidu (km) tariif on ainult üldise suundumuse kirjeldamiseks

  10. Liiniläbisõidu tariif ei sobi, kui võrdleme ettevõtteid, liine, marsruute, transpordiliike. Liiniläbisõidu tariif ei sobikuna: 1) kulud sõltuvad kaugusest, ajast ja sõidunõudlusest, 2) transpordiliikidel on erinev omahinna struktuur, jaotuses tegevus ja kapitalikuluks, 3) km tariif peidab sõidukipargi vanuse ja 4) kulude kasvu ei saa siduda inflatsiooniga, eraldamata kapitali- ja tegevuskulu

  11. Transporditeenuse näitajad Pakutud teenus: plaanilineveokäive (kohtkilomeeter), määrab pakutava teenuse taseme. Kasutatud teenus: tegelik veomaht, sõitude, reiside arv tegelik veokäive, sõitjakilomeeter (veomahuja sõidu keskmise pikkuse korrutis)

  12. Teenuse tellimine Pakutud teenus Kasutatud teenus Kulude tõhusus ja toimivus ning teenuse toimivus (mõõdikud) Piirkond kulu/läbisõit kulu/liiniaeg kulu/ sõitja kulu/sõitjakm kulude toimivus kulude tõhusus teenuse toimivus sõitja/läbisõit, sõitja/liiniaeg sõitjakm/läbisõit tulu/sõitja, s-km

  13. Tallinna ühistransport, 2013

  14. Mõõdikud

  15. Vähimakulu mudel Sõitjateveo probleem on: • kasvavad transpordikulud, nende katmine piletitulu ning dotatsiooniga • transpordis tehakse tööd, pakutakse teenust ning kasutatakse seda. Sõidukid ei tohi olla tühjad või ületäitunud. Pakutud ja kasutatud teenuse õige vahekord tagab ressursside optimaalse jaotuse. Transporditeenuse pakkumine vastaku nõudlusele transpordiökonoomika abil saab määratleda transpordi nõudlusele vastava vähima kuluga ühistranspordiliigi Vähima kuluga liigi analüüsil on määravaks NÕUDLUS. Arvestada tuleb transpordisüsteemi kõiki kulusid

  16. Kogukulu, sõitjateveo süsteemi osalised • transpordiettevõte, finantskulu, sisekulu • transpordi taristut haldav agentuur, väliskulu, • transpordikasutaja, raha- ja ajakulu, sisekulu • ühiskonna liikmed, kelle tegevusest tekivad nn transpordivälismõjud, sise- ja väliskulu

  17. Transpordi negatiivsed välismõjud Põhjustavad kulusid, mida saab hinnata. Need on: • Keskkonna kahjustamine, kliima muutus – halvendab keskkonna olukorda ja inimeste tervist • Liiklusummikud, ajakaotus liiklejale • Liiklusõnnetused, kulud ja kaotused ühiskonnale ning inimesele.

  18. ÜT liikide võrdlemisel kasutada ühesugust • marsruudi pikkust, hüpoteetiline nt 10 km • nõudluse skaalat, nt 200, 500, 800, 1200, 3000 in/h • Maksimaalne intervallina 15 min, st alla 4 väljumise tunnis ei planeerita • mahutavuse kasutamise tegurit, tipuajal ja suunal, maksimumkoormuse punktis - 80 %

  19. Sõidukite arvud vastavalt nõudlusele ja veovõimele

  20. Transpordiettevõtte kulud, kr/ sõitjale

  21. Liikide võrdlus ettevõtete kulude alusel • Nõudluseni 200 on odavaim väikebuss • kuni nõudluseni 1200 on odavaim buss, • alates 1200-st on bussi ja trolli kulud lähedased, • Alates 3000-st tuleks arvestada trammiga.

  22. Reisiaja kulu (kr/sõitja)

  23. Välismõju kulud

  24. Süsteemi kogukulu sõitjale (kr/s)

  25. Kogukulu järgi liikide võrdlus • Nõudluseni kuni 200 in/h - odavaim väikebuss • N-l 200- 500 - odavaim normaalbuss • N-l 800 - bussi ja trolli kulud lähedased • N-l 1200 – haagisbuss, N-l 3000 – liigendtroll • tramm õigustab end alates 3000 in/h • Uut trollitrassi tasuks ehitada alates nõudlusest 1200 in/h • Uut trammitrassi alates nõudlusest 3000 in/h.

  26. Soovitused, 2002 • olevate trammi- ja trollivõrkude säilitamine on õigustatud • uue trammiliini ehitamine ei ole välistatud, vahe uue ja oleva kulu vahel väheneb nõudlusest 1200 inimest tunnis • uue trolliliini ehitamine sobiks alates 800 inimest tunnis • rongivedu Tallinnas ja tema tagamaal ei õigusta ennast, puudub nõudlus, et rong muutuks vähima kuluga liigiks • trammiliini nr 5 käikupanek ei ole põhjendatud. Tramm õigustab ennast suure nõudluse puhul. Nüüdseks maas • kulude ja kiiruse vahelise tähtsa seose tõttu tuleks mõelda trammi kiiruste tõstmisele, et muuta tramm tasuvamaks • vähese nõudlusega (kuni 200) liinide puhul tuleks kaaluda väikebusside kasutust. 2001.a. oli Tallinnas selliseid liine 15.

  27. Järeldused • Mudel annab suunava hinnangu investeerimiseks, st millise nõudluse puhul mingit liiki (tüüpi) kasutada vähima kogukulu alusel. • Iga konkreetse projekti puhul, nt liinimuudatuse, liini avamise või sulgemise, sõiduki tüüpide vahetamisel tuleb teha tasuvusanalüüs. • Tulemus sõltub sisendinfost, nt sellest kuidas transpordi ettevõtted tüüpide vahel kulusid jaotavad jne. • Kõige aluseks on nõudlus, igale nõudluselevastakuminimaalsekogukulugaliik.

  28. Trolley projekt Euroopa 5 riigi (Saksamaa, Austria, Tšehhi, Itaalia, Poola) osalusega, 2012-2013. Eesmärk: • Teha kindlaks millal on trollibuss sobiv, millal mitte • Pakkuda häid strateegiaid trollibussi-süsteemi kui keskkonnasõbraliku transpordiliigikasutuselevõtuksja sellegavärskendada Kesk-Euroopas trollide imidžit

  29. Projekti metoodika • Põhineb vähimakulu mudelil, koos tasuvusanalüüsiga • Mudel koostati eesmärgil, et määrata trollisüsteemi tasuvuslävi: näitab liikluse intensiivsust, millest alates trollid on bussidest odavamad. • Mudelis tehti: • finantsanalüüs,ettevõtte kulud • majandusanalüüs, välismõju kulud

  30. Finantskulu analüüsi tulemused

  31. Majanduskulu analüüsi tulemused

  32. Finants- ja majanduskulude struktuur

  33. Realistlik stsenaarium Poola jaoks - finantsanalüüs

  34. Realistlik stsenaarium Poola jaoks - majandusanalüüs

  35. Poola, 0-emissioon– finants- ja majandusanalüüs

  36. Kõrge diisli hinnaga finants- ja majanduskulude stsenaarium

  37. Stsenaarium taristu kuludeta, finants

  38. Stsenaarium taristu kuludeta, majandus

  39. Modelleeritud stsenaariumid

  40. Lõpetuseks • Kas saab vastata trollile “ei” või “ja” ? • Küsida saab: kus on tasuvuslävi, st millise sõidukite liinile väljumiste arvu juurest alates on tasuvam kasutada trolli. • Miks viime kulud sõitjale? Sõitja on kõige tähtsam!!!

  41. Tänan!

More Related